ELi ja Ukraina tippkohtumine, 6. oktoober 2020

Peamised tulemused

Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline 22. tippkohtumine oli esimene kahepoolne tippkohtumine, mis toimus füüsiliselt Brüsselis pärast COVID-19 pandeemia puhangu algust.

See oli ka esimene kahepoolne ELi ja Ukraina tippkohtumine, kus osalesid Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ning Euroopa Komisjoni esindanud ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell. Ukrainat esindas president Volodõmõr Zelenskõi.

Juhid kinnitasid taas oma jätkuvat pühendumust tugevdada Ukraina poliitilist assotsieerimist ja majanduslikku integratsiooni Euroopa Liiduga.

Tänane silmast silma kohtumine on väga sümboolne – see näitab, kui vankumatult oleme me pühendunud suhete süvendamisele Ukrainaga. Eesistuja Micheli sõnavõtt pärast tippkohtumist.

• Eesistuja Charles Micheli sõnavõtt pärast ELi-Ukraina tippkohtumist, 6. oktoober 2020

Samuti võtsid nad tippkohtumise lõpus vastu ühisavalduse:

• Ühisavaldus pärast ELi ja Ukraina 22. tippkohtumist, 6. oktoober 2020

COVID-19

Käimasoleva COVID-19 pandeemia märkimisväärse sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks on EL olnud Ukraina suurim toetaja, võttes toetuspaketina kasutusele 190 miljonit eurot ja makromajandusliku finantsabina 1,2 miljardit eurot.

Tippkohtumisel tunnistasid juhid, et viiruse alistamiseks ja majanduse taastumise tagamiseks on vaja rohkem kui kunagi varem ülemaailmset solidaarsust, koostööd ja tõhusat mitmepoolsust. Samuti kutsusid nad üles käsitama tulevast COVID-19 vaktsiini taskukohase hinnaga ülemaailmse ühise hüvena.

Assotsieerimisleping ja reformikava

EL ja Ukraina väljendasid heameelt tulemuste üle, mis on saavutatud assotsieerimislepingu, sealhulgas selle põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamisel.

Juhid toonitasid lepingu edu, mille tulemusel on alates 2016. aastast hoogustunud kahepoolne kaubandus umbes 65% võrra.

Samuti arutasid nad assotsieerimislepingu rakendamise järgmisi etappe.

EL rõhutas, kui oluline on, et Ukraina rakendaks kõiki ELi makromajandusliku finantsabi programmi ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) raames kokku lepitud poliitikaid.

Juhid tunnistasid, et Ukraina on oma reformiprotsessis teinud märkimisväärseid edusamme, ning nõustusid, et oluline on kiirendada jõupingutusi, eelkõige kohtusüsteemi, õigusriigi, meedia mitmekesisuse tugevdamise ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas.

EL ja Ukraina jagavad demokraatia väärtusi, mis viiakse ellu konkreetsete struktuurireformidena. Ukraina detsentraliseerimine, valimisreform ning maa- ja pangandusreformid on olulised hiljutised saavutused Eesistuja Micheli sõnavõtt pärast tippkohtumist

EL jätkab Ukraina toetamist selle võitluses küberohtude ja väärinfo vastu.

Juhid pidasid tervitatavaks Ukraina kodanike suhtes kehtiva viisavaba reisimise korra jätkuvalt edukat rakendamist.

Välis- ja julgeolekupoliitika küsimused

Tippkohtumisel kinnitas EL taas oma vankumatut toetust Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning mõistis hukka Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimise Venemaa poolt, poolsaare militariseerimise ja inimõiguste olukorra tõsise halvenemise Ukraina valitsuse kontrolli alt välja jäävatel aladel.

EL tuletas meelde, et mõlemad pooled peaksid rakendama Minski kokkuleppeid.

Juhid kutsusid üles vabastama kõik Krimmis ja Venemaal ebaseaduslikult kinni peetud ja vangistatud Ukraina kodanikud, sealhulgas krimmitatarlastest aktivistid.

EL kutsus Venemaad jätkuvalt üles tagama takistusteta ja vaba läbipääsu Aasovi merel kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

EL mõistis hukka Krimmi poolsaarel 1. juulil 2020 lõpule viidud hääletuse Venemaa Föderatsiooni põhiseaduse muudatuste üle ning Sevastopoli „kuberneri“ valimise 13. septembril 2020, millega rikuti rahvusvahelist õigust.

EL ja Ukraina mõistsid samuti hukka Venemaa meetmed, millega antakse praegu Ukraina valitsuse kontrollile mittealluvates piirkondades elavatele kodanikele luba taotleda Venemaa kodakondsust lihtsustatud korras.

Sellega seoses pikendas EL 2020. aasta septembris kuni 15. märtsini 2021 nende isikute ja üksuste vastu suunatud sanktsioone, kes jätkuvalt kahjustavad või ohustavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.

Peale selle lisas nõukogu 1. oktoobril kaks isikut ja neli üksust nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, laiendades loetelu kokku 177 isikule ja 48 üksusele.

• ELi piiravad meetmed vastusena Ukraina kriisile (taustteave)

Juhid tuletasid meelde oma täielikku toetust Normandia formaadi, kolmepoolse kontaktrühma ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) raames tehtud diplomaatilistele jõupingutustele, mille eesmärk on konflikti jätkusuutlik ja rahumeelne lahendamine.

Samuti leppisid nad kokku, et teevad koostööd konflikti sotsiaal-majanduslike ja humanitaartagajärgede käsitlemiseks.

Tippkohtumisel vahetasid juhid arvamusi viimaste arengute üle Valgevenes ning muude regionaal- ja välispoliitika küsimuste üle, sealhulgas Mägi-Karabahhi küsimus.

Juhid väljendasid heameelt idapartnerluse juhtide 18. juuni 2020. aasta videokonverentsi teel toimunud kohtumise üle ja kinnitasid partnerluse strateegilist tähtsust.

Idapartnerluse 6. tippkohtumine toimub 2021. aastal ning selle raames peaks kinnitatama pikaajalised poliitilised eesmärgid ja järgmise põlvkonna eesmärgid pärast 2020. aastat.

• Idapartnerlus (taustteave)

Tippkohtumine oli ka foorum kolme tugiprogrammi allkirjastamiseks:

• EU4ResilientRegions
• Ukraina kodanikuühiskonna rahastamisvahend
• Kestliku majanduse kliimapakett

• ELi suhted Ukrainaga (taustteave)
• ELi ja Ukraina suhteid käsitlev teabeleht (Euroopa välisteenistus)
• ELi delegatsioon Ukrainas
• ELi ja Ukraina tippkohtumine, Kiiev, Ukraina, 8. juuli 2019
• ELi Venemaa-vastased sanktsioonid seoses Ukrainaga (infograafik)