Idapartnerlus

Mis on idapartnerlus?

Idapartnerlus on koostööraamistik. Selle käivitasid 2009. aastal ühisalgatusena EL, selle liikmesriigid ja kuus Ida-Euroopa partnerriiki:

• Armeenia
• Aserbaidžaan
• Gruusia
• Moldova
• Ukraina
• Valgevene

Idapartnerlus on Euroopa naabruspoliitika idamõõde. EL teeb Euroopa naabruspoliitika kaudu koostööd lõuna- ja idanaabritega, et saavutada võimalikult tihe poliitiline assotsieerumine ja võimalikult suur majanduslik integratsioon.

Kolm Ida-Euroopa partnerriiki (Ukraina, Moldova ja Gruusia) on praegu ELiga ühinemise protsessis.

• ELi laienemine

Valgevene peatas oma osalemise idapartnerluses alates 28. juunist 2021. Kooskõlas nõukogu 2024. aasta veebruari järeldustega Valgevene kohta jätkab EL koostööd Valgevene kodanikuühiskonnaga kui idapartnerluse olulise partneriga.

• Valgevene vastu suunatud ELi sanktsioonid

Kuidas idapartnerlus toimib?

EL on pühendunud tugevale, diferentseeritud ja vastastikku kasulikule koostööle idapartnerluse partneritega, sõltumata sellest, millised on iga riigi ootused suhetes ELiga. Vastutasuks poliitiliste ja majanduslike reformide rakendamise eest pakub idapartnerlus partnerriikidele:

uusi lepingulisi suhteid

põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduslepinguid

samme viisanõude kaotamise suunas

Lisaks pakub idapartnerlus tugevat raamistikku mitmepoolseks koostööks ja hõlbustab kahepoolse koostöö süvendamist ELiga.

Mitmepoolne koostöö

Ida-Euroopa partnerriikidel on palju sarnaseid probleeme. Nende ühine käsitlemine edendab koostööd ja parimate tavade vahetamist.

Mitmepoolne koostöö idapartnerluses hõlmab järgmist:

• institutsioonide ja hea valitsemistava tugevdamine, sealhulgas vastupanuvõime suurendamine välistele faktoritele
• turuvõimaluste arendamine majandusintegratsiooni ja kaubanduslepingute kaudu
• energiajulgeoleku tagamine ning energia- ja transpordiühenduste parandamine
• liikuvuse ja inimestevaheliste kontaktide parandamine viisadialoogi alaste läbirääkimiste kaudu

Kahepoolne koostöö

Assotsieerimis-, partnerlus- ja koostöölepingud

EL on esitanud uue põlvkonna assotsieerimislepingutes igale Ida-Euroopa partnerriigile konkreetseid ideid. Nende lepingutega asendatakse 1990. aastate lõpus Ida-Euroopa partnerriikidega sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingud.

EL on pidanud idapartnerluse partneritega läbirääkimisi mitme lepingu üle, milles sätestatakse:

• sügavam poliitiline assotsieerimine
• tihedam poliitiline dialoog
• sügavam koostöö justiits- ja julgeolekuküsimustes

Need lepingud on aluseks reformikavadele, mille tulemusel need partnerriigid lähenevad ELile, viies oma õigusaktid ja standardid vastavusse ELi omadega. See parandab inimeste elusid käegakatsutaval viisil.

Vabakaubanduslepingud

Assotsieerimislepingute osana on EL viinud Gruusia, Moldova ja Ukrainaga lõpule läbirääkimised põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute üle, et:

• parandada juurdepääsu kaupadele ja teenustele
• vähendada tariife, kvoote ja kaubandustõkkeid
• tagada stabiilne õiguskeskkond
• viia vastavusse tavad ja normid

• ELi kaubanduslepingud
• Kaubandusläbirääkimised ja -lepingud (Euroopa Komisjon)

Viisadialoog

Idanaabruse riigid on olnud esimeste seas, kes on saanud kasutada liikuvuspartnerlust, mis võimaldab nende kodanikel liikuda Euroopas turvalises keskkonnas.

Viisalihtsustuslepingutega edendatakse Ida-Euroopa partnerriikide kodanike liikuvust ja tagasivõtulepingutes on sätestatud normid ebaseaduslike rändajate tagasisaatmise haldamiseks.

EL teeb viisanõude kaotamise dialoogide abil järk-järgult samme pikaajalise eesmärgi suunas tagada teatavate idapartnerluse partnerite kodanikele viisavaba reisimine.

• ELi viisapoliitika

Kahepoolsed lepingud liikide ja riikide kaupa

Laiema ühiskonna kaasatus

Idapartnerlusse ei ole kaasatud ainult valitsused, selles võetakse arvesse ka kodanikuühiskonna, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, ettevõtlusjuhtide ja parlamentide seisukohti.

Millised on idapartnerluse eesmärgid?

Tuginedes idapartnerluse esimese kümne aasta jooksul tehtud edusammudele, on Euroopa Liit määratlenud viis pikaajalist poliitilist eesmärki:

vastupanuvõimeline, kestlik ja integreeritud majandus

vastutustundlikud institutsioonid, õigusriik ja julgeolek

keskkonna- ja kliimaalane vastupanuvõime

digiüleminek

õiglane ja kaasav ühiskond

2021. aasta idapartnerluse tippkohtumisel lubasid ELi ja idapartnerluse riikide juhid tugevdada koostööd, lähtudes nendest prioriteetidest.

• Idapartnerluse tippkohtumine, 15. detsember 2021
• Idapartnerlus pärast 2020. aastat (Euroopa välisteenistus)

Investeerimiskava

Üldise eesmärgiga tugevdada vastupanuvõimet ja luua inimeste jaoks konkreetseid hüvesid, toetub uus idapartnerluse tegevuskava kahele sambale: investeeringud (mida toetatakse 2,3 miljardi euro suuruse majandus- ja investeerimiskavaga) ja juhtimine.

Sambaid toetatakse mitmesuguste ELi vahendite ja protsessidega, sealhulgas naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“ ning Euroopa tiimi algatuste, piiriülese koostöö programmide ja partnerite endi investeeringutega.

Kümme peamist eesmärki 2025. aastaks

Tegevuskava raames on tulevaste prioriteetsete meetmetena 2025. aastaks määratletud kümme peamist investeerimiseesmärki:

• konkurentsivõimeline ja uuenduslik majandus
• õigusriik
• kestlik ja arukas ühenduvus
• inimesed ja teadmusühiskond
• julgeolek ja küberkerksus
• kestlik energia
• keskkond ja kliima
• tervisealane vastupanuvõime
• kaasav, sooliselt võrdõiguslik ja mitmekesine ühiskond ning strateegiline kommunikatsioon
• digiüleminek

Nõukogu roll

Läbirääkimised idapartneritega sõlmitavate rahvusvaheliste lepingute üle

Nõukogu on kaasatud Ida-Euroopa partnerriikidega sõlmitavate rahvusvaheliste lepingute üle peetavate läbirääkimiste ja nende lepingute vastuvõtmise kõikidesse etappidesse.