Skip to content

Nõupidamismenetlus (artikkel 96)

Cotonou leping on üldine raamistik, millega reguleeritakse ELi suhteid Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega. See võeti vastu 2000. aastal, asendamaks 1975. aasta Lomé konventsiooni.

EL ja AKV riigid tunnistavad Cotonou lepingus, et inimõigused, demokraatia põhimõtted ja õigusriik on nende partnerluse olulised osad ja pikaajalise arengu peamised tugisambad. Nad kohustuvad kaitsma ja edendama neid valdkondi eelkõige poliitilise dialoogi kaudu.

Nad kehtestavad samuti menetluse, mida saab kasutada olukorras, kus üks lepinguosaline ei pea kinni eespool nimetatud aluspõhimõtetest. EL loetakse sel eesmärgil üheks lepinguosaliseks ja iga üksik AKV riik teiseks lepinguosaliseks. Selle menetluse tingimused on sätestatud lepingu artiklis 96.

Seda artiklit on alates 2000. aastast kohaldatud umbes 15 korral seoses valitsuste kukutamisega vägivalla kasutamise teel, vägivalla eskaleerumisega või inimõiguste rikkumistega. Viimased juhtumid puudutavad:

  • Fidžit (2000, 2007)
  • Zimbabwet (2002)
  • Kesk-Aafrika Vabariiki (2003)
  • Guinea-Bissaud (2004, 2011)
  • Togot (2004)
  • Madagaskarit (2010)

Burundiga alustati nõupidamismenetlust 26. oktoobril 2015 ja see viidi lõpule 8. detsembril 2015.

Artikli 96 kohase nõupidamise alustamise tingimused

Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei täida oma inimõiguste, demokraatia põhimõtete või õigusriigiga seotud kohustusi, peab ta kõigepealt püüdma lahendada oma mureküsimusi põhjaliku poliitilise dialoogi teel (lepingu artikkel 9). Kui kõik dialoogi pidamise võimalused on ammendatud ja mure inimõiguste, demokraatia põhimõtete või õigusriigi pärast püsib, võivad lepinguosalised algatada nõupidamismenetluse.

Mõnel erandjuhul võib nõupidamismenetluse algatada ka ilma eelneva poliitilise dialoogita:

  • eriti pakilised juhud, mis nõuavad kohest reageerimist
  • varasema dialoogi käigus võetud kohustuste jätkuv eiramine
  • dialoogis heas usus mitteosalemine

Artikli 96 kohase nõupidamise alustamine

Kui kõik dialoogi pidamise võimalused on ammendatud ja lepinguosaline ei ole ikka veel täitnud oma kohustusi, võib teine lepinguosaline algatada nõupidamismenetluse eesmärgiga leida lahendus.

Selleks et Euroopa Liit saaks algatada nõupidamismenetluse, peab nõukogu kutsuma ametlikult asjaomase riigi valitsuse nõu pidama. Selleks saadetakse kutse, mille nõukogu on heaks kiitnud. Nõupidamine peaks seejärel algama 30 päeva jooksul.

Nõupidamise kulg

Artikli 96 kohane nõupidamine toimub valitsuse tasandil. Lepinguosalised peaksid püüdma tagada nõupidamise kestel võrdsel tasemel esindatuse. ELi esindab nõupidamismenetluses nõukogu eesistujariik ja Euroopa Komisjon.

Nõupidamisperioodi kestus sõltub rikkumise laadist ja raskusastmest ning sellest, kuidas arutelud kulgevad. Lepinguosalised lepivad selles perioodis vastastikku kokku ning see võib olla kõige rohkem 120 päeva.

Nõupidamise tulemused

ELi eesmärk on jõuda nõupidamise käigus mõlema lepinguosalise jaoks vastuvõetava lahenduseni. Selleks koostavad lepinguosalised tegevuskava koos meetmetega, mida mõlemad lepinguosalised peavad võtma, et taastada tavapärased suhted. Seda tegevuskava võetakse arvesse ELi nõukogu poolt vastu võetavas otsuses.

Kui nõupidamise lõpuks kokkulepet ei saavutata, võib menetluse algatanud lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid. Need meetmed peavad olema proportsionaalsed asjaomase rikkumisega ja suunatud partnerluse oluliste osade rikkumise eest vastutaja vastu ning avaldama elanikkonnale võimalikult vähe negatiivset mõju. Nendeks võivad olla pooleliolevate koostööprojektide ja -programmide suhtes kohaldatavad ettevaatusabinõud või projektide, programmide ja teiste abi vormide kohaldamise peatamine. Viimase võimalusena võidakse peatada kogu lepingukohase arenguabi andmine.

EL võtab need meetmed vastu nõukogu otsusega, millega käib kaasas asjaomase lepinguosalise ametivõimudele saadetav kiri. Asjakohased meetmed kehtestatakse kindlaks ajavahemikuks ja need sõltuvad olukorra arengust. Selle ajavahemiku lõpus võib meetmete kehtivus lõppeda või, kui olukord ei ole paranenud, võidakse seda pikendada.

Artikli 96 kohaldamine – Guinea-Bissau näide (2011)

1. aprillil 2010 korraldas Guinea-Bissau sõjaväe ülemjuhataja asetäitja mässu, mille käigus peeti kinni sõjaväe ülemjuhataja ja peaminister. Ülemjuhataja asetäitjast sai de facto ülemjuhataja, kelleks ta nimetati ametlikult 25. juunil 2010.

EL mõistis mässu hukka ja kutsus ametivõime üles taastama tavapärase demokraatliku korra. 14. aprillil palus nõukogu Aafrika töörühm ELi missiooni juhtidel Bissaus alustada ametivõimudega tõhustatud poliitilist dialoogi järgmistel teemadel:

  • ülemjuhataja ja teiste kinnipeetud isikute vabastamine
  • sündmustesse segatud isikute distsiplinaarvastutusele võtmine ja nendele karistuste määramine
  • seadusjärgsetele demokraatlikele ametiasutustele kuuletumine

2010. aasta mais toimus komisjoni, nõukogu ja Aafrika töörühma eesistuja ühismissioon Guinea-Bissausse. Missioon leidis, et ametivõimud ei ole suutelised täitma ELi nõuet taastada põhiseaduslik kord.

31. jaanuaril 2011 nõustus nõukogu alustama Guinea-Bissau ametivõimudega nõupidamist. Nõupidamisele kutsuti vaatlejatena osalema Aafrika Liit, Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus ja Portugalikeelsete Riikide Ühendus. Nõupidamise tulemusteni jõudmise ootel arengukoostöö peatati.

Nõupidamismenetluse esimene kohtumine toimus Brüsselis 29. märtsil 2011. 18. juulil 2011 lõpetas nõukogu nõupidamise Guinea-Bissauga ja määras kindlaks meetmed, mille eesmärk oli taastada järk-järgult arengukoostöö Guinea-Bissauga. Nõukogu sätestas, et see otsus vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt iga kuue kuu tagant ning otsuse kohaldamise lõppkuupäev on 19. juuli 2012. Sõltuvalt Guinea-Bissau edusammudest reformiprotsessis ELi arenguabi järk-järgult taastatakse.

10. juulil 2012 pikendati meetmete kohaldamist aasta võrra, kuna olukord Guinea-Bissaus oli halvenenud (sealhulgas aprillis toimunud riigipööre). 2013. aasta juulis pikendati meetmete kehtivust veel ühe korra.

2014. aastal peatas nõukogu pärast Guinea-Bissaus toimunud vabasid valimisi riigiga koostöö tegemist piiravad meetmed. Algne otsus tunnistati lõplikult kehtetuks 2015. aasta märtsis.

Viimati läbi vaadatud: 11. jaanuar 2024