ÜPP: otsetoetused pärast 2013. aastat
Millised on muutused otsetoetuste maksmises?
Otsetoetused (st põhisissetuleku toetused, mida makstakse põllumajandusettevõtjatele nende pakutavate avalike hüvede ja teenuste kompenseerimiseks): toetus jagatakse liikmesriikides või piirkondades järk-järgult ümber, et vähendada suurimaid erinevusi põllumajandusettevõtjatele ELis makstavate toetuste määrade vahel.
Otsetoetuste kärpimine: otsetoetusi suurtele põllumajanduslikele majapidamistele vähendatakse vähemalt 5% võrra summade puhul, mis ületavad aastas 150 000 eurot. Kokkuhoitud summasid saab liikmesriik kasutada maaelu arendamiseks.
Keskkonnasäästlik põllumajandus
Keskkonnasäästlikud põllumajandustavad ÜPP reformi raames hõlmavad järgmist:
- püsirohumaa miinimumpindala säilitamine
- põllumaal vähemalt kolme erineva põllukultuuri kasvatamine
- maastikuelementidega (näiteks hekid ja tiigid) kaetud miinimumpindala või kesamaaribade, metsaalade või pinnase või vee kvaliteedi jaoks kasulike põllukultuuridega kaetud alade säilitamine
Olemasolevaid maksemäärade erinevusi liikmesriikide vahel ühtlustatakse osaliselt: liikmesriikide puhul, kelle keskmine otsetoetuste määr hektari kohta on praegu alla 90% ELi keskmisest, hakatakse seda määra järk-järgult suurendama. 2019. aastaks peaks miinimummäär ELis olema umbes 196 eurot hektari kohta. Seda lähenemist rahastavad need liikmesriigid, kelle otsetoetuste määr on ELi keskmisest suurem.
Suurendatakse uutele põllumajandusettevõtjatele ja noortele (alla 40aastastele) põllumajandusettevõtjatele nende viiel esimesel tegevusaastal makstavaid otsetoetusi. See lisandub muudele maaeluarenguprogrammide raames kättesaadavatele toetusmeetmetele.
Tulevikus peaks põllumajandusettevõtjatel, kellele makstav otsetoetuse summa on väike, olema võimalik saada toetust väikepõllumajandustootjate lihtsustatud kavast. See vähendaks bürokraatiat nii väikepõllumajandustootjate kui ka riigi ametiasutuste jaoks.
Keskkonnasäästlikumaks muutmine: otsetoetustest 30% makstakse põllumajandusettevõtjatele üksnes juhul, kui nad järgivad kliima ja keskkonna jaoks kasulikke säästvaid põllumajandustavasid. Mahepõllumajanduslikku tootmist peetakse automaatselt keskkonnasäästlikumaks muutmise tingimustele vastavaks. Keskkonnasäästlikumaks muutmise tingimuste mittetäitmise eest määratakse karistused.
Tulevikus saavad rahalist toetust üksnes nn aktiivsed põllumajandustootjad. Uutes eeskirjades selgitatakse, et tegeliku põllumajandusega mitte tegelevad suurmaaomanikud ja suuri rohumaa alasid omavad ettevõtjad (nt lennujaamad) ei saa taotleda otsemakseid.
Liikmesriikidele suurema paindlikkuse võimaldamine neile eraldatud riiklike assigneeringute kasutamisel: kõikidel liikmesriikidel on võimalik neile eraldatud rahalisi vahendeid kuni 15% ulatuses ühest ÜPP sambast teise ümber paigutada. Liikmesriigid, kellele eraldatud otsemakseassigneeringud on ELi keskmisest väiksemad, võivad kanda koguni kuni 25% teise samba assigneeringutest üle esimesse sambasse.