Plast
Selleks et EL saaks vähendada saastet ning kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, on äärmiselt oluline tegelda plastijäätmetega. ELi meetmete eesmärk on arendada välja plasti ringmajandus.
Miks on oluline vähendada plastireostust
Plastil on oluline roll meie majanduses, tööstuses ja igapäevaelus. Plastmaterjale kasutatakse kõigis majandussektorites ning paljudes toodetes ja kaupades.
Enamasti ei ole plast biolagunev. Plasti lagunemine võib kesta kuni 500 aastat. Prügiks muutunud plastesemed lagunevad sageli mikroplastiks, mida on raske loodusest kokku koguda ja mis võivad vee või loomade kaudu sattuda meie toiduahelasse.
Seetõttu on keskkonna ja inimeste tervise kaitsmiseks väga oluline vähendada loodusesse sattuva plasti ja mikroplasti kogust ning tagada plastijäätmete vähendamine ja nõuetekohane käitlemine.
Plasti kestlik käitlemine on oluline selleks, et Euroopa saaks minna üle süsinikuneutraalsele ringmajandusele.
ELi eesmärgid plastiga võitlemisel
Euroopa plastistrateegia
2018. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses, et edendada plasti ja plasttoodete korduskasutamist ja ringlussevõttu.
Strateegiaga pandi alus plastireostuse vähendamisele ning sellega aidatakse kaasa 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja Pariisi kokkuleppe rakendamisele.
Ringmajanduse tegevuskava
Plastistrateegia eesmärke arendati edasi ringmajanduse tegevuskavas, mille Euroopa Komisjon esitas 2020. aastal. Kava sisaldas jäätmete vähendamise meetmeid selliste toodete puhul nagu pakendid, ning kohustuslikke nõudeid ringlussevõetud materjali sisaldusele.
Nullsaaste saavutamise tegevuskava
2021. aasta mais esitas Euroopa Komisjon õhu, vee ja pinnase nullsaaste tegevuskava. Kava peamine eesmärk on kaasata saaste vältimine kõikidesse asjakohastesse ELi poliitikavaldkondadesse, et kiirendada plasti ja muude saasteainete vähendamist looduses.
Tegevuskavas esitatakse kaks 2050. aastaks seatud eesmärki – vähendada plasti kogust maismaal ja meres.
Plasti käsitlev ülemaailmne kokkulepe
EL toetab plasti käsitleva ülemaailmse kokkuleppe sõlmimist rahvusvahelises raamistikus. Kokkuleppe eesmärk oleks vähendada plastireostust ja toetada ringmajandusele üleminekut kogu maailmas.
Läbirääkimised sellise kokkuleppe sõlmimiseks algasid 2022. aastal, kuid seni ei ole kokkuleppele jõutud.
Plasti käsitlevad ELi õigusaktid
Ühekordselt kasutatavate plasttoodete keelustamine
2019. aasta mais võttis nõukogu vastu direktiivi plastijäätmete vähendamiseks. Sellega kehtestati uued normid teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta.
Need hõlmavad keeldu kasutada teatavaid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, millele on olemas alternatiivid. Lisaks kehtestati direktiiviga erimeetmed, et vähendada kõige sagedamini prügiks muutuvate plasttoodete kasutamist. Uute normide kohaselt on alates 2021. aastast keelatud järgmised ühekordselt kasutatavad plasttooted:
- taldrikud
- söögiriistad
- kõrred
- vatitikud
- oksüdantide toimel lagunevast plastist valmistatud tooted
- vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendid
Liikmesriigid leppisid samuti kokku, et plastpudelite tootmisel tuleks 2025. aastaks kasutada ringlussevõetud materjali vähemalt 25% ja 2030. aastaks 30% ulatuses.
Tõhusam plastpakendite korduskasutamine ja ringlussevõtt
2024. aasta detsembris võttis EL vastu uue määruse pakendite ja pakendijäätmete kohta.
Norme hakati kohaldama 12. augustil 2026 ja need sisaldavad piiranguid teatava eelpakendatud ja üksikportsjonina pakendatud toidu ühekordselt kasutatavatele plastpakenditele ning külastussektoris ühekordselt kasutatavatele toodetele.
Pakendid
Plastigraanulite keskkonda sattumise vältimine
Plastigraanulid on üks suurimaid tahtmatu mikroplastireostuse allikaid. Tootmise, käitlemise ja transpordi käigus tekkinud kadude tõttu võib igal aastal keskkonda sattuda tuhandeid tonne graanuleid.
Selle reostuse vastu võitlemiseks võttis EL 2025. aastal vastu uued normid, et hoida ära plastigraanulite kadu kogu tarneahelas, sealhulgas mereveo ajal.
Normide kohaselt peavad plastigraanuleid käitlevad ettevõtjad võtma meetmeid plastigraanulite väljapuistumise ja kao vältimiseks ning nende ärakoristamiseks väljapuistumise ja kao korral. Sõltuvalt käideldud graanulite kogusest võib ettevõtjatel olla vaja saada ka sõltumatu sertifitseerimine või esitada vastavusdeklaratsioon.
Plastigraanulite mereveo suhtes kohaldatakse erinõudeid, sealhulgas pakendamist ja veoteavet käsitlevaid norme.
Uute normide eesmärk on märkimisväärselt vähendada plastigraanulite kadu ja aidata kaasa ELi eesmärgile vähendada mikroplastireostust.
Määrus jõustus 2025. aasta detsembris. Enamikku selle sätetest kohaldatakse alates 2027. aasta detsembrist, et anda ettevõtjatele aega uute nõuetega kohanemiseks.
Jäätmekaubanduse reguleerimine
Igal aastal tekib Euroopas miljoneid tonni jäätmeid.
Plast moodustab olulise osa meie tekitatud jäätmetest ning EL tegeleb nii plastijäätmete impordi kui ka ekspordiga.
2024. aastal ajakohastas EL oma norme, et kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ja ringmajanduse tegevuskavaga paremini reguleerida ELis ja kolmandate riikidega toimuvat jäätmekaubandust.
Lisaks kehtestati rangemad normid plastijäätmete ekspordiks kolmandatasse riikidesse.
Vaata ka
Jäätmekaubandus
Jäätmed
Euroopa roheline kokkulepe
Viimati läbi vaadatud: 12. august 2026
