Jäätmekaubandus
Jäätmed võivad olla ressurss. Jäätmesaadetisi käsitlevate ELi uute õigusnormide eesmärk on edendada ringmajandust, tagades samal ajal, et jäätmeeksport ei põhjusta saastust.
Mis on jäätmekaubandus?
Ühes riigis tekkinud jäätmeid ei kõrvaldata alati samas riigis ega võeta alati samas riigis ringlusse. Jäätmetega saab riikide vahel kaubelda. See toimub mitmel eesmärgil, sealhulgas:
- jäätmete käitlemine (sealhulgas jäätmetes sisalduvate toorainete taaskasutamine)
- kõrvaldamine
Igal aastal tekitavad majandustegevus ja kodumajapidamised ELis üle 2 miljardi tonni jäätmeid. See on 4,8 tonni jäätmeid inimese kohta – umbes sama palju, kui kaalub Aafrika elevant.
Kuigi enamik ELis tekkinud jäätmetest käideldakse igas liikmesriigis kohapeal, saadetakse märkimisväärseid koguseid ka muudesse riikidesse. Umbes 32,7 miljonit tonni jäätmeid eksporditakse ehk 75% rohkem kui 2004. aastal ning ELi-siseselt kaubeldakse 70 miljoni tonni jäätmetega.
Konkurentsitult esimene ELi jäätmeekspordi sihtkoht on Türgi (13,7 miljonit tonni). Talle järgnevad India ja Ühendkuningriik (Euroopa Komisjoni 2020. aasta andmed).
Kõige rohkem kaubeldakse ELis raua ja terasega
Horisontaalne tulpdiagramm, millel on näha jäätmete eksport EList ja import ELi 2021. aastal jäätmeliikide kaupa. Üle poole ELi jäätmete ekspordist moodustavad raudmetallid, st raud ja teras (2021. aastal 59% ehk 19,48 miljonit tonni). Kuid EL ka impordib raudmetallijäätmeid, näiteks 2021. aastal importis ta 5,5 miljonit tonni.
Muud 2021. aastal eksporditud ja imporditud jäätmed (miljonites tonnides):
- paber ja kartong: eksport 4,37; import 2,41
- mitteraudmetall: eksport 2,12; import 1,44
- tekstiil: eksport 1,52; import 0,41
- mineraalid: eksport 1,47; import 1,42
- plast: eksport 1,14; import 0,74
- kummi: eksport 0,94; import 0,11
- puit: eksport 0,72; import 2,38
- määramata: eksport 0,46; import 3,58
- orgaanilised jäätmed: eksport 0,40; import 1,06
- klaas: eksport 0,37; import 0,71
Allikas: Eurostat
Miks on vaja jäätmekaubandust reguleerida?
Kui jäätmekaubandust ei reguleerita ega kontrollita, võib see kahjustada keskkonda ja inimeste tervist.
Veelgi enam: kui jäätmed sisaldavad ohtlikke aineid, võivad need põhjustada maa ja ookeanide reostust ning tuua kaasa katastroofilisi keskkonnamõjusid. Näiteks plastijäätmed ei ole üldiselt biolagunevad ja jäävad keskkonda väga pikaks ajaks.
Keskkonnariske saab piirata või ära hoida jäätmeekspordile piirangute seadmisega ja järelevalvemeetmete kehtestamisega.
Peale saastuse vältimise võib jäätmetega kauplemise normide kehtestamine tagada ka selle, et jäätmetes sisalduvaid tooraineid saab korduskasutada või ringlusse võtta, ning seega võib see aidata arendada kestlikku ringmajandust.
Praegu võetakse ELis ringlusse ainult 46% kõigist jäätmetest (Euroopa Keskkonnaameti 2020. aasta andmed). Hinnanguliselt võetakse kogu maailmas ringlusse vähem kui 20% jäätmetest. See näitab, et ringlussevõtu määra on võimalik kõvasti suurendada.
Milliseid jäätmeid võetakse ELis kõige rohkem ringlusse?
Joondiagramm, millel on näha üldine ringlussevõtu määr ELis aja jooksul ning pakendijäätmete, olmejäätmete ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ringlussevõtu määrad.
Üldiselt tõusis ringlussevõtu määr ELis 42,9%-lt 2010. aastal 46,1%-le 2020. aastal.
Pakendijäätmete ringlussevõtu määr tõusis 54,7%-lt 2005. aastal rekordilisele 67,6%-le 2016. aastal, langedes seejärel pisut (64,3%-le aastal 2020).
Pidevat tõusu võib täheldada olmejäätmete puhul: 32%-lt 2004. aastal 48,6%-le 2020. aastal.
Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ringlussevõtu määr tõusis 27,9%-lt 2010. aastal rekordilisele 39,5%-le 2016. ja 2017. aastal, langedes seejärel pisut (38,9%-le aastal 2018).
Allikas: Euroopa Keskkonnaamet
Teine aspekt on ebaseaduslik jäätmekaubandus.
Praegu võivad 15–30% jäätmesaadetistest olla ebaseaduslikud. Saadetiste puhul, mis ei ole jälgitavad, hoitakse kontrollidest kõrvale ja nende puhul on tõenäolisem, et jäätmed kõrvaldatakse või neid käideldakse nõuetele mittevastavalt. See aga suurendab keskkonnariske. Ebaseadusliku jäätmekaubanduse puhul puudub ka materjalide korduskasutamise ja ringlussevõtu võimalus.
Kuidas EL jäätmesaadetisi reguleerib?
Jäätmesaadetisi käsitlevad ELi õigusnormid, mis võeti esimest korda vastu 2006. aastal, reguleerivad kahte küsimust:
- jäätmete eksport ja import EList kolmandatesse riikidesse
- jäätmesaadetised, mis liiguvad ELi liikmesriikide vahel
Need normid käsitlevad kõiki jäätmeliike.
ELis on nii ohtlike kui ka tavajäätmete vedu lubatud ja reguleeritud. Seevastu väljaspool ELi liikuvate saadetiste puhul keelatakse nende normidega ohtlike jäätmete eksport ELi liikmesriikidest OECD-välistesse ja kolmandatesse riikidesse. Õigusaktis on sätestatud ka jäätmesaadetistest teatamise ja nende suhtes nõusoleku andmise menetlus.
Piiriülesed eeskirjad
ELi jäätmesaadetiste määrus tugineb 1989. aasta Baseli konventsioonile, mis on kõige laiaulatuslikum ülemaailmne keskkonnakokkulepe ohtlike ja muude jäätmete kohta. EL on olnud selle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kokkuleppe osaline alates 1994. aastast.
Lisaks põhinevad ELi jäätmesaadetiste eeskirjad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) (mille liikmed on enamik ELi liikmesriike) 2001. aasta otsusel, millega kehtestatakse OECD riikides jäätmete taaskasutamise kontrollisüsteem.
Jäätmesaadetisi käsitlevate ELi normide ajakohastamine
Et ELis ja kolmandate riikidega toimuvat jäätmekaubandust paremini reguleerida, ajakohastas EL 2024. aastal oma norme. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja ringmajanduse tegevuskavaga on läbivaadatud ELi jäätmesaadetiste määruse eesmärgid järgmised:
- edendada ELis ringmajandust
- tagada, et jäätmete eksport ei kahjustaks keskkonda ega inimeste tervist
- tegeleda ebaseaduslike saadetistega
Ajakohastatud normid hõlmavad järgmist:
- rangemad normid jäätmete ekspordi jaoks kolmandatesse riikidesse
- täiustatud normid ELi-siseste saadetiste kohta
- ebaseaduslike saadetiste vastu võitlemise meetmed
Eksport kolmandatesse riikidesse
Uued normid sisaldavad rangemaid sätteid jäätmete ekspordi kohta kolmandatesse riikidesse.
Eesmärk on tagada, et jäätmeid eksporditakse EList kolmandatesse riikidesse ainult siis, kui on tagatud, et vastuvõtjariigis on kasutusel keskkonnahoidlikud jäätmekäitlustavad ja et seal saab jäätmeid keskkonnahoidlikul viisil töödelda.
Ajakohastatud normides säilitati keeld eksportida:
- kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmeid kolmandatesse riikidesse
- taaskasutamiseks ettenähtud ohtlikke jäätmeid OECD-välistesse riikidesse
Lisaks kehtestatakse rangemad normid plastijäätmete ekspordiks kolmandatakse riikidesse. See hõlmab tavaplastijäätmete ekspordi keeldu OECD-välistesse riikidesse, samas kui tavaplastijäätmete eksport OECD riikidesse on lubatud, kuid selle suhtes kohaldatakse rangemat eelneva nõusoleku menetlust.
Lisaks sellele hõlmavad ajakohastatud normid järgmist:
- nende riikide loetelu, kellel on luba jäätmeid EList importida, tuginedes nende riikide jäätmekäitlussuutlikkusele
- Euroopa Komisjoni teostatav järelevalve ja kontroll jäätmete ekspordi üle OECD riikidesse
- ELi eksportivate ettevõtete kohustus viia läbi jäätmekäitluskohtade sõltumatuid auditeid
- siduvate kriteeriumide kehtestamine kasutatud kaupadele, näiteks sõidukitele ja akudele
ELi-sisesed saadetised
Uued normid, mis käsitlevad jäätmete liikumist ühest ELi liikmesriigist teise, keskenduvad ringmajanduse edendamisele.
Kõnealuste normidega parandatakse menetlusi, et edendada keskkonnahoidlikumat jäätmekäitlust ja toorainete suuremat ringlussevõttu.
Meetmete hulgas on:
- kõigi kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete vedamise keeld, välja arvatud juhul, kui selleks on antud luba eelneva nõusoleku saamise menetluse alusel
- leebem kord nn rohelisse nimekirja kantud taaskasutamiseks ette nähtud jäätmesaadetiste jaoks
- menetluste digitaliseerimine
- taaskasutatavate jäätmete kiirmenetlus
- jäätmete liigitamise ühtlustamine ELis
Ebaseaduslikud jäätmesaadetised
Ebaseadusliku jäätmekaubanduse vastu võitlemisel on ajakohastatud normide eesmärk:
- toetada riikidevahelisi uurimisi, mis käsitlevad jäätmekaubandust
- luua ELi jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise rühm, et suurendada koordineerimist, sealhulgas rahvusvaheliste partneritega
- parandada karistusi ja jõustamist käsitlevaid norme
Nõukogu roll
ELi jäätmesaadetiste määruse puhul järgitakse seadusandlikku tavamenetlust. Nõukogu ja Euroopa Parlament tegutsevad kaasseadusandjatena ning peavad leppima kokku ajakohastatud õigusnormide lõplikus tekstis.
Pärast seda, kui Euroopa Komisjon tegi 2021. aasta novembris ettepaneku õigusnormid läbi vaadata, on liikmesriikide esindajad pidanud nõukogu keskkonna töörühmas tehnilisel tasandil arutelusid.
2023. aasta mais leppisid ELi liikmesriigid nõukogus kokku volitustes läbirääkimiste pidamiseks Euroopa Parlamendiga. Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid kokkuleppele 2023. aasta novembris.
Nõukogu võttis normid 2024. aasta märtsis vastu ja sellega viidi seadusandlik menetlus lõpule.
Kus ELi jäätmed tekivad?
Üle 35% ELi jäätmetest tekib ehitussektoris. Jäätmetekke poolest suuruselt teine sektor on mäetööstus.
Vertikaalne tulpdiagramm, mis näitab ELi jäätmeteket sektorite kaupa 2020. aastal. Enamik jäätmeid pärines ehitussektorist (37,5%), millele järgnesid mäetööstus (23,4%), jäätme- ja veeteenused (10,8%), töötlev tööstus (10,7%) ja kodumajapidamised (9,4%). Ülejäänud 8,2% pärines muudest majandusvaldkondadest, nagu teenused (4,4%), energiasektor (2,3%), põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (1%) ning jäätmete ja jääkide hulgikaubandus (0,5%).
Allikas: Eurostat
Viimati läbi vaadatud: 11. jaanuar 2024