Jäätmed
Jäätmed kujutavad endast ohtu keskkonnale ja inimeste tervisele. EL teeb tööd jäätmetekke vältimiseks ja jäätmete paremaks käitlemiseks ning ringluspõhisema majanduse edendamiseks.
Jäätmed kui ressurss
Jäätmed mürgitavad pinnast ja vett ning meie ookeanid täituvad plastijäätmetega.
Puudulik jäätmekäitlus põhjustab saastust ja seab looduskeskkonna surve alla, ohustades inimeste tervist.
Samas võivad jäätmed nõuetekohase käitlemise korral olla ressurss. Kui jäätmeid kõrvaldamise asemel korduskasutatakse ja ringlusse võetakse, võivad need majanduse jaoks väärtust luua.
Ringmajanduses eraldatakse jäätmetest väärtuslikud materjalid ja need saavad uue kasutusotstarbe uute kaupade valmistamiseks. Sellega pikendatakse materjalide kasutusiga, välditakse nende kasutuselt kõrvaldamist ja vähendatakse vajadust uute materjalide järele. Seega on ka mõju loodusvaradele väiksem.
Jäätmeid käsitlevad ELi õigusaktid
ELi üldised eesmärgid jäätmete valdkonnas on:
- vähendada negatiivset mõju jäätmetekke vältimise ja jäätmete parema käitlemise abil
- edendada ressursside ja materjalide ringlussevõttu ja korduskasutamist, millega toetatakse ringmajandust
Jäätmeid käsitlevate ELi normide aluseks on jäätmete raamdirektiiv, milles on sätestatud jäätmete käitlemise peamised põhimõtted. Kehtestatud on meetmed kindlat liiki jäätmete, näiteks elektroonikaromude või toidujäätmete käitlemiseks.
Jäätmete raamdirektiiv
Jäätmete raamdirektiiv sisaldab peamisi jäätmekäitluse põhimõtteid ja määratlusi. Raamdirektiivis on määratletud jäätmeliigid ja ohtlikud jäätmed ning selgitatud, millal jäätmeid ei käsitata enam jäätmetena ja neist saab teisene toore.
Direktiiviga kehtestatakse jäätmete valdkonna prioriteetide järjestus, mida nimetatakse jäätmehierarhiaks. Selle hierarhia kohaselt tuleks jäätmeteket üldse vältida ja jäätmed kõrvaldada ainult juhul, kui neid ei ole võimalik korduskasutada, ringlusse võtta ega taaskasutada.
Direktiiv sisaldab ka sihtmäärasid, mille liikmesriigid peavad saavutama. Nende hulgas on olmejäätmete korduskasutamise ja ringlussevõtu sihtmäär, mis peab 2025. aastaks olema vähemalt 55% massist, 2030. aastaks vähemalt 60% ja 2035. aastaks vähemalt 65% massist.
EL kavatseb selle direktiivi, eelkõige toidu- ja tekstiilijäätmeid käsitlevad normid, läbi vaadata. Nõukogu leppis Euroopa Komisjoni esitatud ettepaneku põhjal kokku oma seisukohas läbivaatamise suhtes. Euroopa Parlamendiga jõuti õigusakti lõplikus vormis esialgsele kokkuleppele 2025. aasta veebruaris.
Toidujäätmed
Jäätmesaadetised
Igal aastal eksporditakse ligikaudu 32,7 miljonit tonni jäätmeid, samal ajal kui ELis kaubeldakse 70 miljoni tonni jäätmetega.
Kui jäätmekaubandust korrektselt ei reguleerita ega kontrollita, võib see kahjustada keskkonda ja inimeste tervist. Ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed võivad pinnast ja ookeane saastada, millel on keskkonnale katastroofilised tagajärjed.
EL on kehtestanud jäätmesaadetiste reguleerimiseks normid. Neid norme ajakohastati 2024. aastal, et jäätmekaubandust nii ELis kui ka kolmandate riikidega paremini reguleerida.
Jäätmekaubandus
Patareid ja akud ning patarei- ja akujäätmed
Patareide ja akude tootmisel kasutatakse palju uusi toormeid ning patarei- ja akujäätmed sisaldavad ohtlikke aineid. EL on vastu võtnud normid, millega reguleeritakse patarei või aku kogu olelusringi alates tootmisest kuni korduskasutamise ja ringlussevõtuni ning tagatakse asjaomase sektori ning selle toodete ohutus, kestlikkus ja konkurentsivõimelisus.
See saavutatakse toimivus-, vastupidavus- ja ohutuskriteeriumide, ohtlike ainete (nagu elavhõbe, kaadmium ja plii) rangete piirangute ning patareide ja akude CO₂ jalajälge käsitleva kohustusliku teabe abil.
Kestlik ja ringluspõhine akude ja patareide tarneahel Euroopas (Infograafik)
Elektri- ja elektroonikaseadmete romud
Elektroonikaromud hõlmavad suurt hulka seadmeid, nagu arvutid, külmikud ja mobiiltelefonid nende kasutusea lõpus. Seda liiki jäätmed võivad põhjustada suuri keskkonna- ja terviseprobleeme, kui kasutuselt kõrvaldatud seadmeid ei käidelda nõuetekohaselt. Tänapäevane elektroonika sisaldab ka haruldasi ressursse, sealhulgas kriitilise tähtsusega toormeid, mida saab jäätmete tõhusa käitlemise korral ringlusse võtta ja korduskasutada.
ELis igal aastal tekkivate elektroonikaromude kogus kasvab kiiresti. Selle suundumuse ümberpööramiseks ning elektroonikaromude materjalide parema ringlussevõtu edendamiseks on EL vastu võtnud nende jäätmete käitlemise normid, millega aidatakse kaasa kestlikule tootmisele ja tarbimisele.
2024. aastal võttis EL vastu nende normide muudatuse, et täpsustada mõningaid laiendatud tootjavastutust käsitlevaid sätteid.
Pakendid
2022. aastal tekitati ELi riikides ligi 84 miljonit tonni pakendijäätmeid, mis on 20% võrra rohkem kui 2011. aastal. Kui meetmeid ei võeta, võib pakendijäätmete hulk 2030. aastaks veel 19% võrra kasvada, suurendades saastust ja sellega kaasnevaid riske.
Selle probleemiga tegelemiseks vaatas EL pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevad õigusaktid läbi. Eesmärk on:
- vähendada pakendijäätmete teket
- edendada pakendite puhul kulutõhusat ringmajandust
- ühtlustada kogu ELis pakendeid käsitlevad normid
Pakendid
Püsivad orgaanilised saasteained
Püsivad orgaanilised saasteained, mida nimetatakse ka igavesteks kemikaalideks, kuna need ei lagune keskkonnas, on eriti kahjulikud ained: need on toksilised ning võivad inimesi ja loodust ohustada.
Neid kemikaale võib leiduda jäätmetes, mis tekivad mõnedest tarbekaupadest, nagu veekindlad tekstiilid, mööbel, plast ja elektroonikaseadmed.
EL võttis 2022. aastal vastu normid selliste ainete sisalduse piiramiseks jäätmetes.
Vt ka
Viimati läbi vaadatud: 19. veebruar 2025