Pakendid

Pakendite hulk on tõusuteel

ELi pakendialased õigusaktid on pärit 1990. aastatest. Hoolimata pakendite vähendamise meetmetest ja pingutustest on pakendijäätmete hulk ELis järjest suurem, mille põhjus peitub eriti internetiostude ja kojukannete sagenemises viimastel aastatel ning kaasamüügi suurenemises.

Eurostati viimaste andme kohaselt tekkis 2021. aastal iga eurooplase kohta keskmiselt üle 188 kg pakendijäätmeid. Iga eurooplane viskab iga päev ära pool kilo pakendeid – postipakenditest, pakkekilest ja -fooliumist kuni kohvitopside, joogikapslite ja muu taoliseni, tehes seda sageli vahetult pärast ostu.

2021. aastal tekitati ELi riikides 84 miljonit tonni pakendijäätmeid, mis on 24% rohkem kui 2010. aastal.

Kui midagi ette ei võeta, võib pakendijäätmete hulk kasvada 2030. aastaks veel 19%. Viimastel aastatel on pakendite hulk kasvanud kiiremini kui ELi majandus ja rahvastik.

Järjest suurem lõhe jäätme- ja ringlussevõtumäärade vahel

Ehkki ELi ringlussevõtumäärad on võrreldes 2010. aastaga 23% tõusnud, ei ole see piisav, et pidada sammu tekkinud pakendijäätmete koguhulgaga. Andmed näitavad pakendijäätmete ja ringlussevõtu kasvu vahelist lõhet.

Euroopa Komisjoni hiljutise aruande kohaselt on paljudel liikmesriikidel raskusi ELi ringlussevõtu sihtmäärade saavutamisega. Selle üks põhjuseid on ringlussevõetamatud pakendid. Pakend on ringlussevõetamatu, kui seda ei ole võimalik eraldi koguda või nõuetekohaselt sortida või kui ringlussevõtu infrastruktuur ja -protsessid on puudulikud või ebatõhusad.

• Varajase hoiatamise aruanne jäätmete kohta (Euroopa Komisjon)

Sagedasimad pakendijäätmematerjalid on paber ja kartong

Levinuimad pakendijäätmematerjalid on paber ja kartong, mis moodustasid 2021. aastal tekkinud kõigist pakendijäätmetest 34 miljonit tonni.

Pakendite keskkonnamõju

Pakendid hõlbustavad kaupade transportimist ja kaitsmist. Siiski on nii pakenditootmisel kui ka -jäätmetel suur mõju keskkonnale.

Loodusvarade kasutamine

ELis kasutatavast paberist 50% läheb pakenditeks.

Saaste

Umbes pool mereprügist on pakendid ning need saastavad ka pinnast ja mulda.

Kliimamuutused

Pakenditest tekkiv CO₂ heide võrdub ühe väikese kuni keskmise ELi riigi heitega.

Pakendite ja pakendijäätmete alased uued ELi õigusnormid

2022. aasta novembris tegi Euroopa Komisjon ettepaneku vaadata läbi pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevad ELi õigusaktid. Ettepaneku eesmärk on

• vähendada pakendijäätmete teket
• edendada kulutõhusalt pakendite ringmajandust
• ühtlustada kogu ELis pakendeid käsitlevaid norme

Ettepanek aitaks kaasa Euroopa roheleppe ja sellega kaasneva ringmajanduse tegevuskava eesmärkide saavutamisele. See asendaks 1994. aasta direktiivi pakendite ja pakendijäätmete kohta ning muudaks selle määruseks. See tähendab, et selle sätted muutuksid vahetult kohaldatavaks kõikides liikmesriikides, ilma et neid oleks vaja riigisisesesse õigusesse üle võtta.

Kavandatud õigussätted aitaksid luua uusi töökohti ja ärivõimalusi. Pakendisektori, sealhulgas nii tootmis- kui ka jäätmekäitlustoimingute kogukäive ELis on praegu 370 miljardit eurot. Uute sätete kohaselt oleks pakendisektoril suurem roll ELi muutmisel puhtamaks, kestlikumaks ja ringluspõhisemaks majanduseks kooskõlas Euroopa roheleppega.

2023. aasta detsembris jõudsid ELi 27 liikmesriiki kokkuleppele nõukogu seisukohas, et pidada ettepaneku üle läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

Nõukogu ja Euroopa Parlament peavad kokku leppima õigusakti lõplikus tekstis, enne kui sellest saab ELi õigus.

• Packaging: Council and Parliament strike a deal to make packaging more sustainable and reduce packaging waste in the EU (press release, 4 March 2024)
• Pakendid ja pakendijäätmed: nõukogu võttis vastu oma läbirääkimisseisukoha uute normide kohta, millega tagatakse ELis kestlikumad pakendid (pressiteade, 18. detsember 2023)

Väldi, korduskasuta, võta ringlusse

ELi suurim eesmärk on pakendeid üleüldse vältida. Kui pakendeid ei ole võimalik vältida, tuleks neid korduskasutada, ringlusse võtta või kasutada nendest saadavat energiat.

ELi jäätmekäitlusjärjestus

Sätted hõlmaksid kõiki pakendeid, olenemata kasutatud materjalist, ja kõiki pakendijäätmeid, olenemata nende päritolust (sealhulgas tööstus, tootmine, jaemüük ja kodumajapidamised).

Pakendijäätmete vähendamine

Uued sätted sisaldavad järgmiseid pakendijäätmete koguselise vähendamise sihtmäärasid 2018. aasta kogustega võrreldes:

• 2030. aastaks 5%
• 2035. aastaks 10%
• 2040. aastaks 15%

Sihtmäärad kehtiksid elaniku kohta liikmesriigis.

Nende sihtmäärade saavutamiseks tuleks uute sätetega

• keelustada teatavat liiki ühekorrapakendid
• viia pakendimaterjalide hulk miinimumini
• suurendada pakendite korduskasutamist

Ühekorrapakendid

Keelatud oleks teatavat liiki ühekorrapakendid, näiteks restoranides ja kohvikutes kohapeal tarbitava toidu ja joogiga seotud pakendid, maitseainepakendid, ühekorratopsid ja -taldrikud, hotellides pakutavate vannitoatarvete ühekordsed minipakendid ning värskete puu- ja köögiviljade ühekordsed plastpakendid.

Minimaalselt pakendimaterjali

Ettevõtjad peaksid minimeerima pakendamiseks vajaliku materjali kogust, näiteks vältides topeltseinte ja põhjakõrgenduste ning väikeste kaupade veoks ebaproportsionaalselt suurte pakendite kasutamist. Eesmärk on vältida tarbetut pakendamist ja ressursside raiskamist.

Korduskasutamine, taastäitmine ja tagastamine

Tarbijatel peaks olema võimalik pakendeid korduskasutada, taastäita ja tagastada. Ettepanekus seatakse sihtmäärad eri sektoritele ja pakendivormidele, et suurendada korduskasutamise ja taastäitmise võimalust, mille puhul lõpptarbijad saavad taastäita omaenda anumaid, sealhulgas kaasaostetava kauba jaoks.

Ringmajanduse edendamine

Ettepanekuga soovitakse muuta ELi turul olevad pakendid 2030. aastaks majanduslikult elujõulisel viisil ringlussevõetavaks.

Ringlussevõtu sihtmäärad

2025. ja 2030. aasta ringlussevõtu sihtmäärad, mis on sätestatud kehtivas ELi direktiivis kõigi peamiste pakendimaterjalide kohta, jääksid kehtima. Liikmesriigid saaksid sihtmäärade saavutamise edasi lükata kuni viie aasta võrra.

Nende sihtmäärade saavutamiseks tuleks uute sätetega

• tagada kõigi pakendite ringlussevõetavus
• suurendada ringlussevõetud plasti kasutamist
• juurutada selgemaid märgiseid
• tagada teatavate ühekorraanumate kogumine

Ringlussevõetud plast

Alates 1. jaanuarist 2030 peaksid plastpakendid sisaldama teatavat miinimumkogust ringlussevõetud plasti, et suurendada ringlussevõetud plasti kasutamist.

Sortimismärgised

Uued märgistamisnõuded teeksid tarbijate jaoks eri liiki pakendijäätmete sortimise, kompostitavate jäätmete kindlakstegemise ja pakendijäätmetes ringlussevõetud osa märkamise lihtsamaks. See soodustaks materjalide ringlussevõttu ja taaskasutamist ning edendaks ringmajandust, vähendades seega survet esmaste toorainete kasutamisele.

Ühekorraanumate kogumine

Uute sätete kohaselt peavad liikmesriigid looma teatavate ühekorraanumate tagatisrahasüsteemid. 2029. aastaks peaksid nad tagama, et ühekordselt kasutatavate plastpudelite ja metallist joogipakendite puhul on liigiti kogumise määr aastas vähemalt 90%.

Muud sätted

Uued nõuded käsitleksid ka pakendimaterjalide ohutust, eesmärgiga kaotada kasutusest järk-järgult kõige kahjulikumad ained.

Samuti sisaldavad need sätteid laiendatud tootjavastutuse ja keskkonnahoidlike riigihangete kohta.

Mis tarbijate jaoks muutub?

Kui kaasseadusandjad lepivad ettepanekus kokku ja sellest saab ELi õigus, on pakendidisaini ja jäätmekäitluse muudatused tarbijatele nähtavad. Kuidas?

Siin on mõned näited.

Tooted hakkavad kandma märgist, mis näitab selgelt, millisesse prügikasti need kuuluvad.

Märgisel oleks loetletud pakendis kasutatud materjalid.

Hotellid kasutaksid vannitoakomplektide jaoks taastäidetavaid mahuteid.

Tarbijad kasutaksid kaasaostetavate toodete ostmisel korduskasutatavaid mahuteid.

Pakendamist minimeeritaks, et vältida ressursside tarbetut raiskamist.

Teatavate ühekorraanumate jaoks luuakse tagatisrahasüsteemid.