Pakendid

Pakendite hulk on tõusuteel

ELi pakendialased õigusaktid on pärit 1990. aastatest. Hoolimata pakendite vähendamise meetmetest ja pingutustest on pakendijäätmete hulk ELis järjest suurem, mille põhjus peitub eriti internetiostude ja kojukannete sagenemises viimastel aastatel ning kaasamüügi suurenemises.

Eurostati viimaste andmete kohaselt tekkis 2021. aastal iga eurooplase kohta keskmiselt üle 188 kg pakendijäätmeid. Iga eurooplane viskab iga päev ära pool kilo pakendeid – postipakenditest, pakkekilest ja -fooliumist kuni kohvitopside, joogikapslite ja muu taoliseni, tehes seda sageli vahetult pärast ostu.

2021. aastal tekitati ELi riikides 84 miljonit tonni pakendijäätmeid, mis on 24% rohkem kui 2010. aastal.

Kui midagi ette ei võeta, võib pakendijäätmete hulk kasvada 2030. aastaks veel 19%. Viimastel aastatel on pakendite hulk kasvanud kiiremini kui ELi majandus ja rahvastik.

Järjest suurem lõhe jäätme- ja ringlussevõtumäärade vahel

Ehkki ELi ringlussevõtumäärad on võrreldes 2010. aastaga 23% tõusnud, ei ole see piisav, et pidada sammu tekkinud pakendijäätmete koguhulgaga. Andmed näitavad pakendijäätmete ja ringlussevõtu kasvu vahelist lõhet.

Euroopa Komisjoni 2023. aasta aruande kohaselt on paljudel liikmesriikidel raskusi ELi ringlussevõtu sihtmäärade saavutamisega. Selle üks põhjuseid on ringlussevõetamatud pakendid. Pakend on ringlussevõetamatu, kui seda ei ole võimalik eraldi koguda või nõuetekohaselt sortida või kui ringlussevõtu infrastruktuur ja -protsessid on puudulikud või ebatõhusad.

• Varajase hoiatamise aruanne jäätmete kohta

Kõige sagedasemad pakendijäätmematerjalid on paber ja kartong

Levinuimad pakendijäätmematerjalid on paber ja kartong, mis moodustasid 2021. aastal tekkinud kõigist pakendijäätmetest 34 miljonit tonni.

Pakendite keskkonnamõju

Pakendid hõlbustavad kaupade transportimist ja kaitsmist. Siiski on nii pakenditootmisel kui ka -jäätmetel suur mõju keskkonnale.

Loodusvarade kasutamine

ELis kasutatavast paberist 50% läheb pakenditeks.

Saaste

Umbes pool mereprügist on pakendid ning pakendid saastavad ka pinnast ja mulda.

Kliimamuutused

Pakenditest tekkiv CO₂ heide võrdub ühe väikese kuni keskmise ELi riigi heitega.

Pakendite ja pakendijäätmete alased uued ELi õigusnormid

2024. aasta detsembris võttis EL vastu uued normid, millega muudeti pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevaid ELi õigusakte. Uusi norme hakati kohaldama 12. augustil 2026.

Normide eesmärk on:

• vähendada pakendijäätmete teket
• edendada kulutõhusalt pakendite ringmajandust
• ühtlustada kogu ELis pakendeid käsitlevaid norme

Need normid aitavad kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe ja sellega seotud ringmajanduse tegevuskava eesmärkide saavutamisele ning asendavad 1994. aasta pakendite ja pakendijäätmete direktiivi, muutes selle määruseks. See tähendab, et selle sätted on nüüd vahetult kohaldatavad kõikides liikmesriikides, ilma et neid oleks vaja riigisisesesse õigusesse üle võtta.

Määrusega luuakse uusi töökohti ja ärivõimalusi. Pakendisektori, sealhulgas nii tootmis- kui ka jäätmekäitlustoimingute kogukäive ELis on praegu 370 miljardit eurot. Uute sätete kohaselt on pakendisektoril suurem roll ELi majanduse muutmisel puhtamaks, kestlikumaks ja ringluspõhisemaks.

• Jätkusuutlik pakendamine: nõukogu kiitis heaks uued normid jäätmete vähendamiseks ja korduskasutuse suurendamiseks ELis (pressiteade, 16. detsember 2024)

Väldi, korduskasuta, võta ringlusse

ELi esmane eesmärk on pakendeid üleüldse vältida. Kui pakendeid ei ole võimalik vältida, tuleks neid korduskasutada, ringlusse võtta või kasutada nendest saadavat energiat.

ELi jäätmekäitlusjärjestus

Sätted hõlmavad kõiki pakendeid, olenemata kasutatud materjalist, ja kõiki pakendijäätmeid, olenemata nende päritolust (sealhulgas tööstus, tootmine, jaemüük ja kodumajapidamised).

Pakendijäätmete vähendamine

Uued sätted sisaldavad järgmiseid pakendijäätmete koguselise vähendamise sihtmäärasid 2018. aasta kogustega võrreldes:

• 2030. aastaks 5%
• 2035. aastaks 10%
• 2040. aastaks 15%

Sihtmäärad kehtivad elaniku kohta liikmesriigis.

Nende sihtmäärade saavutamiseks nähakse uute sätetega ette:

• teatavat liiki ühekorrapakendite keelustamine
• pakendimaterjalide hulga miinimumini viimine
• pakendite korduskasutamise suurendamine

Ühekorrapakendid

Piiratakse teatavat liiki ühekorrapakendite kasutamist, näiteks restoranides ja kohvikutes kohapeal tarbitava toidu ja joogiga seotud pakendid, maitseainepakendid, ühekorratopsid ja -taldrikud, hotellides pakutavate vannitoatarvete ühekordsed minipakendid ning värskete puu- ja köögiviljade ühekordsed plastpakendid. Uute normidega piiratakse ka väga õhukeste plastkottide, näiteks turgudel pakutavate plastkottide kasutamist, välja arvatud juhul, kui neid on vaja hügieeniga seotud põhjustel.

Minimaalselt pakendimaterjali

Ettevõtjad peavad minimeerima pakendamiseks vajaliku materjali kogust, näiteks vältides topeltseinte ja põhjakõrgenduste ning väikeste kaupade veoks ebaproportsionaalselt suurte pakendite kasutamist. Eesmärk on vältida tarbetut pakendamist ja ressursside raiskamist.

Korduskasutamine, taastäitmine ja tagastamine

Tarbijatel peaks olema võimalik pakendeid korduskasutada, taastäita ja tagastada. Määrusega seatakse sihtmäärad eri sektoritele ja pakendivormidele, et suurendada korduskasutamise ja taastäitmise võimalust, mille puhul lõpptarbijad saavad taastäita omaenda anumaid, sealhulgas kaasaostetava kauba jaoks.

Ringmajanduse edendamine

Uute normidega soovitakse muuta kõik ELi turul olevad pakendid 2030. aastaks majanduslikult elujõulisel viisil ringlussevõetavaks.

Ringlussevõtu sihtmäärad

2025. ja 2030. aasta ringlussevõtu sihtmäärad, mis on sätestatud varasemas ELi direktiivis kõigi peamiste pakendimaterjalide kohta, jäävad kehtima. Liikmesriigid saavad sihtmäärade saavutamise edasi lükata kuni viie aasta võrra.

Nende sihtmäärade saavutamiseks nähakse uute sätetega ette:

• kõigi pakendite ringlussevõetavuse tagamine
• ringlussevõetud plasti kasutamise suurendamine
• selgemate märgiste juurutamine
• teatavate ühekorraanumate kogumise tagamine

Ringlussevõetud plast

Alates 1. jaanuarist 2030 peaksid plastpakendid sisaldama teatavat miinimumkogust ringlussevõetud plasti, et suurendada ringlussevõetud plasti kasutamist.

Sortimismärgised

Uued märgistamisnõuded teevad tarbijate jaoks eri liiki pakendijäätmete sortimise, kompostitavate jäätmete kindlakstegemise ja pakendijäätmetes ringlussevõetud osa märkamise lihtsamaks. See meede soodustab materjalide ringlussevõttu ja taaskasutamist ning edendab ringmajandust, vähendades seega survet esmaste toorainete kasutamisele.

Ühekorraanumate kogumine

Uute sätete kohaselt peavad liikmesriigid looma teatavate ühekorraanumate tagatisrahasüsteemid. 2029. aastaks tagavad nad, et ühekordselt kasutatavate plastpudelite ja metallist joogipakendite puhul on liigiti kogumise määr aastas vähemalt 90%.

Muud sätted

Uued nõuded käsitlevad ka pakendimaterjalide ohutust, eesmärgiga kaotada kasutusest järk-järgult kõige kahjulikumad ained.

Samuti sisaldavad need sätteid laiendatud tootjavastutuse ja keskkonnahoidlike riigihangete kohta.

Mis muutub tarbijate jaoks?

Määruse vastuvõtmisega kaasnevad muutused pakendidisainis ja jäätmekäitluses on tarbijatele nähtavad. Kuidas?

Siin on mõned näited.

Tooted hakkavad kandma märgist, mis näitab selgelt, millisesse prügikasti need kuuluvad.

Märgisel loetletakse pakendis kasutatud materjalid.

Hotellid hakkavad vannitoakomplektide jaoks kasutama taastäidetavaid mahuteid.

Tarbijad saavad toitu kaasa osta taaskasutatavates anumates, ilma et nad peaksid selle eest juurde maksma.

Pakendamist minimeeritakse, et vältida ressursside tarbetut raiskamist.

Teatavate ühekorraanumate jaoks luuakse tagatisrahasüsteemid.

Lisateave