2017. aasta Euroopa poolaasta
-
1. jaanuar Käesolev veebileht sisaldab 2017. aasta Euroopa poolaastaga seotud sündmuste ja dokumentide ajakava, mis on esitatud kronoloogilises järjestuses (uuemad eespool).
-
2017
-
11. juuli Nõukogu võtab ametlikult vastu 2017. aasta riigipõhised soovitused
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu võttis oma 11. juuli 2017. aasta istungil ametlikult vastu 2017. aasta riigipõhised soovitused. See oli 2017. aasta Euroopa poolaasta viimane etapp.
-
23. juuni Euroopa Ülemkogu kinnitab 2017. aasta riigipõhised soovitused
Euroopa Ülemkogu kinnitas 2017. aasta riigipõhised soovitused pärast nende heakskiitmist üldasjade nõukogu 20. juuni istungil.
Soovitused võetakse ametlikult vastu järgmisel nõukogu istungil. Liikmesriikidelt oodatakse, et nad võtaksid neid soovitusi arvesse järgmise aasta kohta otsuste tegemisel ja tegevuse planeerimisel.
-
14. juuni Nõukogu kiidab heaks soovitused ELi liikmesriikidele
16. juunil kiitis majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu heaks 27 soovitust ELi liikmesriikide majandus- ja tööhõivepoliitika kohta (Kreeka rakendab majanduslikku kohandamisprogrammi ja tema suhtes ei kohaldata seetõttu järelevalvet Euroopa poolaasta raames).
Soovitused hõlmavad riiklikke reformikavasid, mille kõik riigid esitasid varem käesoleva aasta alguses, ning nõukogu arvamusi stabiilsusprogrammide kohta, mille on esitanud euroala liikmesriigid, ja lähenemisprogrammide kohta, mille on esitanud euroalasse mittekuuluvad riigid. Asjakohasel juhul sisaldavad nad samuti soovitusi, mis on seotud makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega.
Nõukogu jääb eriarvamusele mitme Euroopa Komisjoni soovituse osas. Neid eriarvamusi on selgitatud „täide või põhjenda“ märkuses.
Heakskiidetud soovitused esitatakse üldasjade nõukogule heakskiitmiseks 20. juunil ja seejärel Euroopa Ülemkogul heakskiitmiseks 22.–23. juunil.
- Selgitused muudatuste kohta, mis on tehtud komisjoni soovitustes, mis käsitlevad riigipõhiseid soovitusi, juuni 2017
- Austria: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Belgia: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Bulgaaria: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Horvaatia: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Küpros: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Tšehhi Vabariik: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Taani: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Eesti: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Soome: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Prantsusmaa: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Saksamaa: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Ungari: 2017. aasta riigipõhised soovitused
- Iirimaa: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Itaalia: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Läti: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Leedu: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Luksemburg: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Malta: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Madalmaad: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Poola: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Portugal: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Rumeenia: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Slovakkia: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Sloveenia: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Hispaania: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Rootsi: 2017. aasta riigipõhine soovitus
- Ühendkuningriik: 2017. aasta riigipõhine soovitus
-
22. mai Nõukogu võtab vastu järeldused 2017. aasta põhjaliku analüüsi kohta ning annab hinnangu 2016. aasta soovituste täitmisele
Nõukogu võttis vastu järeldused makromajandusliku tasakaalustamatuse põhjaliku analüüsimise tulemuste kohta. Samuti sisaldavad järeldused hinnangut 2016. aasta riigipõhiste soovituste täitmisele.
Sellel aastal tehti põhjalik analüüs 13 ELi liikmesriigis. Eesmärk oli teha 2016. aasta lõpus kehtestatud näitajate alusel kindlaks võimalik makromajanduslik tasakaalustamatus ja selle laad.
2017. aasta analüüsi põhileiud on järgmised:
- Ülemäärast majanduslikku tasakaalustamatust esineb Bulgaarias, Horvaatias, Itaalias, Küprosel, Portugalis ja Prantsusmaal
- majanduslikku tasakaalustamatust, mida ei peeta ülemääraseks, esineb Hispaanias, Iirimaal, Madalmaades, Rootsis, Sloveenias ja Saksamaal
- Majanduslikku tasakaalustamatust ei esine Soomes
12 liikmesriigis, kus tehti kindlaks makromajandusliku tasakaalustamatuse esinemine, võetakse spetsiifilisi järelevalvemeetmeid.
Analüüs ei hõlma Kreekat, kuna seal rakendatakse praegu makromajanduslikku kohandamisprogrammi, mille järelevalve toimub teise korra raames.
-
22. mai Euroopa Komisjon esitab riigipõhiste soovituste eelnõud 2017. aastaks
Euroopa Komisjon avaldas nõukogu soovituste eelnõude ettepanekud iga ELi liikmesriigi jaoks 2017. aastaks.
Pärast seda, kui nõukogu on esitatud soovitusi arutanud ja need vastu võtnud, oodatakse liikmesriikidelt seda, et nad järgiksid nimetatud soovitusi järgmise 12 kuu jooksul oma riiklikus poliitikas.
Kuigi soovitused on riigiti erinevad, on komisjoni jaoks peamised probleemid seotud aeglase majanduskasvuga, erinevustega, mis esinevad ELi liikmesriikide sees ja erinevate liikmesriikide vahel, ning peamiselt välistest teguritest põhjustatud ebakindlusega. -
21. märts Nõukogu arutab riigiaruandeid, võtab vastu soovituse euroala kohta
Nõukogu arutas riigiaruandeid ja riigipõhiste soovituste rakendamise parandamist. Aruteludes keskenduti ettevõtluskeskkonna parandamise meetmetele.
Nõukogu võttis vastu ka soovituse euroala 2017. aasta majanduspoliitika kohta. -
9. märts Euroopa Ülemkogu kiidab heaks 2017. aasta poliitikaprioriteedid
Euroopa Ülemkogu (ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid) kiitis heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud 2017. aasta poliitikaprioriteedid ja nõukogu soovituse eelnõu euroala 2017. aasta majanduspoliitika kohta.
Euroopa Ülemkogu kutsus liikmesriike üles kajastama neid prioriteete oma riiklikus poliitikas, eelkõige oma 2017. aasta riiklikes reformikavades ning stabiilsus- või lähenemisprogrammides, mis tuleb esitada vastavalt Euroopa poolaasta eeskirjadele.
-
7. märts Nõukogu arutab Euroopa poolaasta 2017 kokkuvõtvat aruannet
Üldasjade nõukogu analüüsis kokkuvõtvat aruannet, milles esitatakse nõukogu eri koosseisude panus 2017. aasta Euroopa poolaasta protsessi.
Samuti otsustas nõukogu edastada Euroopa Ülemkogule kinnitamiseks nõukogu soovituse euroala majanduspoliitika kohta.
-
22. veebruar Majandusliku olukorra ja makromajandusliku tasakaalustamatuse analüüs: riigipõhised aruanded
Euroopa Komisjon avaldas aruanded 27 riigi kohta (Kreeka majandust hinnatakse eraldi, praeguse majandusliku kohandamisprogrammi kontekstis), analüüsides iga riigi majanduslikku olukorda. Samuti sisaldavad 13 liikmesriigi aruanded makromajandusliku tasakaalustamatuse põhjaliku analüüsi alusel tehtud järeldusi.
Riigipõhistes aruannetes analüüsitakse iga liikmesriigi edusamme nende reformide rakendamisel, mida nõukogu neile eelmise aasta Euroopa poolaasta raames soovitas (juulis avaldatud riigipõhistes soovitustes).
Samuti sisaldavad 13 riigi aruanded makromajandusliku tasakaalustamatuse põhjaliku analüüsi tulemusi ja eelmisel aastal tuvastatud makromajandusliku tasakaalustamatuse analüüsi.
Käesoleval aastal kontrollitud 13 liikmesriigi põhjaliku analüüsi järeldustest ilmneb, et:- Soomestasakaalustamatust makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse (MIP) tähenduses praegu ei esine
- Saksamaal, Iirimaal, Hispaanias, Madalmaades, Sloveenias ja Rootsis esineb majanduslikku tasakaalustamatust
- Bulgaarias, Prantsusmaal, Horvaatias, Itaalias, Portugalis ja Küprosel esineb ülemäärast majanduslikku tasakaalustamatust
Nõukogu analüüsib neid aruandeid ja esitab oma järeldused. Eeldatakse, et need kajastuvad omakorda liikmesriikide 2017. aasta riiklikes reformikavades ning stabiilsus- või lähenemisprogrammides.
-
27. jaanuar Nõukogu võtab vastu järeldused majanduskasvu prognoosi ja makromajandusliku tasakaalustamatuse kohta
27. jaanuaril võttis majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu vastu järeldused 2017. aasta majanduskasvu analüüsi kohta ja häiremehhanismi aruande kohta.
Samuti kiitis nõukogu heaks soovituse eelnõu euroala majanduspoliitika kohta. Soovituse eelnõu esitatakse Euroopa Ülemkogule arutamiseks ning nõukogu võtab selle vastu märtsis.
-
2016
-
16. november Nõukogule esitati 2017. aasta Euroopa poolaastat käsitlevad dokumendid
Euroopa Komisjon avaldas 2017. aasta Euroopa poolaastat käsitlevate dokumentide nn sügispaketi.
2017. aasta majanduskasvu analüüs
Analüüsis tuuakse välja majanduslikud ja sotsiaalsed prioriteedid, millele ELil tervikuna ja selle liikmesriikidel on vaja 2017. aastal keskenduda.
Analüüsis tõdetakse, et majanduskasv ELis on 2016. aastal olnud mõõdukas, ning prognoositakse, et see jätkub samamoodi eelseisvatel aastatel. ELis on suurenenud töökohtade loomine (alates 2013. aastast on loodud 8 miljonit uut töökohta), kusjuures töötuse määr langes 2016. aasta septembris 8,6%le. Investeeringute kogusumma on viimase paari aasta jooksul püsivalt kasvanud, samal ajal kui valitsemissektori eelarvepuudujääk vähenes 2016. aastal ligikaudu 2%ni, samuti prognoositakse, et 2017–2018. aastal valitsemissektori võlg veidi väheneb.
Analüüsis tuuakse tähelepanu vajavate probleemide seas välja võla kõrge määr, mittetäielikud struktuurireformid, elanikkonna vananemine, ebavõrdsuse kõrge tase ja töötuse kõrge määr mõnes liikmesriigis.
Analüüsis soovitatakse ELi liikmesriikidel suurendada 2017. aastal oma jõupingutusi järgmiste prioriteetide osas:
- investeeringute taaskäivitamine
- struktuurireformide teostamine
- vastutustundliku eelarvepoliitika tagamine
Rõhku pannakse ka sotsiaalse õigluse tagamisele, mis aitab edendada kaasavamat majanduskasvu, ning vajadusele tugevdada konkurentsivõimet, innovatsiooni ja tootlikkust.
Ühine tööhõivearuanne
Ühises tööhõivearuandes tõdetakse, et ELi tööhõivealane ja sotsiaalne olukord on majanduse mõõduka taastumise taustal paranemas.
2016. aastal paranes enamik tööturuga seotud näitajatest. Töötuse määr langes jätkuvalt ning oli 2016. aasta septembris alla 9% (euroalal 10%). Ka noorte tööpuudus ja pikaajaline töötus vähenesid jätkuvalt, kuigi püsisid mitmes liikmesriigis kõrgel tasemel.
Häiremehhanismi aruanne (2017)
Häiremehhanismi aruandega alustatakse iga-aastast makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust. Selle eesmärk on teha kindlaks ja vajaduse korral käsitleda tasakaalustamatust, mis võib takistada ELi majanduse nõuetekohast toimimist.
Komisjonil on 2017. aastal kavas viia järgmises 13 liikmesriigis läbi põhjalik analüüs: Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Küpros, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia ja Soome. Eesmärk on hinnata, kas nendes riikides esineb ülemäärast makromajanduslikku tasakaalustamatust.
Kreeka kohta 2017. aastal analüüsi ei tehta, kuna tema majanduspoliitikat hinnatakse riigi praeguse makromajandusliku kohandamisprogrammi alusel.
Euroala 2017. aasta soovituse eelnõu
Euroala 2017. aasta soovituse eelnõus märgitakse muu hulgas, et euroalal tuleks järgida üldiselt positiivset eelarvepoliitikat, rakendada majanduskasvu toetavaid reforme ning leppida kokku Euroopa hoiuste tagamise skeemis.