Nõukogu järeldused rände kohta

1. Nõukogu toetab aktiivset, terviklikku ja geograafiliselt tasakaalustatud ELi välisrändepoliitikat kooskõlas Euroopa rände tegevuskavaga ning Euroopa Ülemkogu 25.–26. juuni järeldustega. Laiem välis- ja julgeolekupoliitika alane lähenemisviis on oluline, et tugevdada koostööd päritolu- ja transiidiriikidega ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemisel ja selle ennetamisel, sealhulgas inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamine ja inimkaubandus, kaitstes rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi, austades õigust taotleda varjupaika, tagades tõhusa tagasisaatmise ja tagasivõtmise ning maksimeerides hästi hallatud rände ja liikuvuse mõju arengule. See eeldab partneritega tihedama koostöö tegemist, et stabiliseerida ebakindlad riigid, tegeleda konflikti, poliitilise vägivalla, inimõiguste rikkumiste, kohutava sotsiaalmajandusliku olukorra ning hea valitsemistava puudumisega, mis õhutavad ebaseaduslikku rännet ja sundümberasustamist. Selline koostöö peab põhinema dialoogil, isevastutusel ja jagatud vastutusel. 

2. Sellega seoses väljendab nõukogu heameelt ettevalmistuste üle 11.–12. novembri Valletta tippkohtumiseks tihedas koostöös Aafrika partneritega ning väljendab samuti heameelt kõrgetasemelise konverentsi üle, kus käsitletakse Lääne-Balkanit läbiva marsruudiga seotud pakilisi probleeme, võttes arvesse Ungari pakkumist korraldada kõnealune konverents Budapestis. Nõukogu annab kõnealuste kohtumiste käimasolevateks ettevalmistusteks täiendava panuse oma järgmisel istungil pärast liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgelt esindajalt ajakohastatud teabe saamist. Nõukogu tervitab rände teemal peetavaid arutelusid ja kõrgetasemelisi dialooge peamiste partneritega, sealhulgas kõrge esindaja hiljutist kohtumist G5 Saheli välisministritega. Nõukogu tuletab samuti meelde oma otsust tõhustada koostööd peamiste riikide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas ÜROga, peamistel rändeteedel. Nõukogu rõhutab ELi delegatsioonide ja liikmesriikide esinduste rolli ELi rändepoliitika tutvustamisel ja kõnealustes küsimustes koostöö tõhustamisel.

3. Nõukogu kordab, et rändeprioriteete tuleks veelgi enam käsitleda asjakohastes Euroopa Liidu instrumentides ja poliitikavaldkondades, sealhulgas arengupoliitika ja Euroopa naabruspoliitika raames. Määrava tähtsusega on sidusus ja sünergia eri poliitikavaldkondade vahel, nagu ühine välis- ja julgeolekupoliitika / ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, justiits- ja siseküsimused, inimõigused, arengukoostöö, kaubandus ja tööhõive. Nõukogu rõhutab samuti piisava rahastamise olulisust, et tagada asjakohaste poliitikate tõhus ja jätkusuutlik rakendamine. Euroopa välispoliitika rakendamisel tuleb piisavalt kajastada ja käsitleda rände mõju ELile ning päritolu-, transiidi- ja sihtriikidele.

 4. Nõukogu märgib, et tervikliku rändepoliitika elluviimine on ELi institutsioonide ja liikmesriikide ühine ettevõtmine ja jagatud vastutus. Nõukogu on valmis töötama koos kõrge esindaja ja komisjoniga nende jõupingutustes edendada aktiivsemat, terviklikumat ja tõhusamat Euroopa Liidu välisrändepoliitikat.

5. Nõukogu kutsub kõrget esindajat ja komisjoni üles esitama välisasjade nõukogule oktoobriks konkreetsed ettepanekud Euroopa rände tegevuskava välismõõtme rakendamise toetamiseks, võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. aprilli avaldust ja selle 25.–26. juuni järeldusi ning tagades parimal võimalikul viisil sise- ja välispoliitikavaldkondade vahelise sidususe.