"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 13. mai 2025
Peamised tulemused
SAFE
Nõukogus toimus poliitiline mõttevahetus kavandatava Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahendi (SAFE) üle. Ministrid rõhutasid tungivat vajadust toetada Euroopa kaitsetööstust ning arutasid SAFE-rahastamisvahendist antava finantsabi eelarvelisi ja majanduslikke aspekte.
Peame eraldama kaitseinvesteeringuteks esmajärjekorras 150 miljardit eurot atraktiivsete laenudena. Eesistujariik Poola soovib võtta SAFE-määruse vastu võimalikult kiiresti. Julgeolekut ei ole võimalik osta, see tuleb luua!
Poola rahandusminister Andrzej Domański
SAFE on uus rahastamisvahend, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel suurendada kaitsealastele ühishangetele tehtavaid kulutusi, andes liikmesriikidele kuni 150 miljardi euro ulatuses laenu vormis rahalist abi.
Selline ühishankeid käsitlev lähenemisviis toob kasu nii liikmesriikidele kui ka tööstusele, kuna see aitab suurendada mastaabisäästu, vähendada kulusid ning tõsta süsteemide ja nende osade vahelist koostalitlusvõimet.
Ettepanekut arutatakse praegu nõukogu ettevalmistavates organites. Eesistujariik soovib, et ettepanek võimalikult kiiresti vastu võetaks.
Nõukogu leppis kokku üldises lähenemisviisis direktiivi suhtes, mis käsitleb imporditud kaupade kaugmüügi ja impordikäibemaksu suhtes kohaldatavaid käibemaksueeskirju. Enne direktiivi ametlikku vastuvõtmist konsulteerib nõukogu selle teksti suhtes nüüd Euroopa Parlamendiga.
Uute eeskirjade eesmärk on parandada imporditud kaupadelt käibemaksu kogumist, kehtestades tarnijatele impordikäibemaksu tasumise kohustuse. See annab neile täiendava stiimuli kasutada käibemaksualast impordi ühe akna süsteemi (IOSS) kõigi käibemaksukohustuste täitmiseks.
IOSS portaal on kolmandatest riikidest Euroopa Liitu kaupa importivate isikute jaoks kontaktpunktiks. Selle eesmärk on lihtsustada käibemaksu deklareerimist ja tasumist kaupade importimisel ELi.
Ministrid arutasid konkurentsivõime ja õigusnormide lihtsustamisega seotud küsimusi ning seda, kuidas parandada Euroopa ettevõtluskeskkonda. Selle päevakorrapunkti arutamisel keskenduti hoiuste ja investeeringute liidule. Komisjon võttis hoiuste ja investeeringute liidu strateegia vastu 19. märtsil 2025. See on osa ELi jõupingutustest tugevdada oma konkurentsivõimet ja edendada majanduskasvu erakapitali kaasamise kaudu.
Tänasel kohtumisel tutvustas komisjon hoiuste ja investeeringute liitu ministritele, kes vahetasid arvamusi kõnealuse strateegia üle. Ministrid toetasid hoiuste ja investeeringute liidu eesmärki kaasata erakapitali. Rõhutati, et ühtse kapitalituru väljakujundamine on vajalik, et neid erasektori rahastamisallikaid ära kasutada ja suunata need tulusatesse investeeringutesse ELis.
Ministrid vahetasid arvamusi Venemaa Ukraina-vastase agressiooni majandusliku ja finantsmõju üle. Seda teemat käsitletakse rahandus- ja majandusministrite päevakorras korduvalt. Stockholm Institute of Transition Economics (Stockholmi üleminekumajanduse instituut) ettekandel põhinevas mõttevahetuses keskenduti Venemaa majanduse tegelikule seisule.
Komisjon andis ka ajakohastatud teavet Ukrainale antava ELi toetuse rakendamise kohta. Sihtotstarbelisest Ukraina rahastust antakse ajavahemikul 2024–2027 kuni 50 miljardi euro ulatuses stabiilset ja prognoositavat rahalist toetust. EL annab ka 45 miljardi euro suuruse ELi ja G7 algatuse raames 18,1 miljardi euro ulatuses makromajanduslikku finantsabi laenudena, mis eeldatavasti makstakse tagasi tuludest, mis saadakse Venemaa Keskpanga reservide tõkestamisest ELis.
Eesistujariik ja komisjon andsid nõukogule ülevaate 23.–24. aprillil toimunud G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumise ning IMFi / Maailmapanga Grupi kevadiste kohtumiste peamistest tulemustest.
Nõukogu võttis vastu rakendusotsused, millega kiidetakse heaks Madalmaade, Portugali, Slovakkia ja Hispaania esitatud sihipärased muudatused oma taaste- ja vastupidavuskavades. Need kavad võimaldavad liikmesriikidel saada toetust taaste- ja vastupidavusrahastust – ELi ulatuslikust rahalise toetuse programmist, mille eesmärk on reageerida COVID-19 pandeemia poolt Euroopa majanduse jaoks tekitatud väljakutsetele.
Praeguseks on EL eraldanud rahastust liikmesriikidele üle 311 miljardi euro.
Nõukogu istungi raames toimus iga-aastane majandus- ja rahandusteemaline dialoog piirkondlike partneritega.
Praegune eesistujariik ja kaks järgmist eesistujariiki (Poola, Taani ja Küpros) ning komisjon, EKP, Lääne-Balkani partnerid, Türgi, Moldova ja Ukraina kui vaatlejad arutasid majandusarengut, probleeme ja poliitikakavasid.
Dialoogis osalejad võtsid vastu ühised järeldused koos sihipäraste poliitiliste suunistega iga osaleva partneri jaoks.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
