ELi tolliliit
ELi tolliliidu abil luuakse kõigile väljastpoolt ELi imporditavatele kaupadele ühtne tollimaksuala ja võimaldatakse kaupade vaba liikumist liikmesriikide vahel ilma tollita.
Mis on ELi tolliliit?
1968. aastal loodud ELi tolliliit on olnud Euroopa majandusintegratsiooni nurgakivi. See hõlbustab kaubavahetust, kaitseb kodanikke, soodustab innovatsiooni ja aitab ELil säilitada majanduses oma üleilmset juhtpositsiooni.
ELi tolliliitu kuuluvad kõik ELi liikmesriigid. See tähendab, et:
- nad kohaldavad mujalt maailmast nende territooriumile sisenevate kaupade suhtes samu määrasid või imporditollimakse. Tollimaksude aluseks on toote liik ja päritoluriik
- nad ei kehtesta liikmesriikide vahel kaubeldavatele kaupadele liidusiseseid tollimakse. Kui kaup on tolli läbinud, võib see ELis ilma täiendavate tollimaksude või piirikontrollideta vabalt ringelda
Tolliliit kaitseb ka ELi ühtset turgu, tehes kontrolle oma välispiiridel, et kaubad saaksid liidus vabalt ringelda. Ilma selleta oleks kaupade vaba liikumine ELis võimatu.
Seega hõlbustab tolliliit sujuvat kaubavahetust, toetab ettevõtjaid ning kaitseb kodanikke ja keskkonda.
Liidu tolliseadustik: ühine tollireeglistik
Tolliliidus moodustavad liikmesriigid ühe kaubandusbloki. Nad kasutavad kaupade impordi, ekspordi ja transiidi käsitlemiseks ühtset süsteemi ning kohaldavad ühiseid tollireegleid. Neid reegleid tuntakse kui liidu tolliseadustikku ning need jõustusid 2016. aastal.
Tolliseadustiku peamised eesmärgid hõlmavad järgmist:
- tolliprotseduuride ajakohastamine digitaalsete vahendite abil (nt elektroonilised deklaratsioonid ja automaatsed süsteemid)
- kaubavahetusprotsesside kiirendamine ja halduskoormuse vähendamine
- läbipaistvuse ja tõhususe tagamine piiriüleses kaubanduses
ELi tollireform
2023. aasta mais tegi komisjon ettepaneku ELi tolliraamistiku põhjalikuks reformimiseks.
27. juulil 2025 leppis nõukogu kokku, et kaotatakse tollimaksuvabastuse künnis, mis võimaldab praegu tuua ELi tollimaksuvabalt kaupu, mille väärtus on alla 150 euro. Kuna aga uued normid jõustuvad alles siis, kui ELi tolliandmekeskus on tööle hakanud, leppis nõukogu kokku, et alates 1. juulist 2026 kohaldatakse ELi saabuvates – peamiselt e-kaubanduse kaudu – väikestes postipakkides sisalduvate kaupade suhtes kindlasummalist tollimaksu 3 eurot.
Nõukogu ja Euroopa Parlament valisid 25. märtsil 2026 tulevase ELi Tolliameti asukohalinnaks Lille'i.
Nõukogu ja parlament leppisid 26. märtsil 2026 kokku uutes uuenduslikes vahendites, millega hõlbustada üleilmset kaubandust, parandada tollimaksude kogumist ning takistada nõuetele mittevastavate, ohtlike ja ebaturvaliste kaupade sisenemist ELi.
ELi tolliliidu ajakohastamine
Tolliliidu roll
Tollikontroll ELi välispiiridel kaitseb tarbijaid kaupade eest, mis võivad olla ohtlikud või kahjulikud nende tervisele.
Samuti kaitstakse nende abil loomi ja keskkonda, võideldes ohustatud liikidega ebaseadusliku kauplemise vastu ning tõkestades taime- ja loomahaiguste levikut.
ELi tolliasutused teevad organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemisel tihedat koostööd õiguskaitse- ja rändeasutustega.
Tarbijaohutus
Kaupade kontrollimine välispiiridel (sadamad, lennujaamad ja maismaapiiripunktid), et vältida ohtlike kaupade sisenemist ja terviseohte.
Keskkonnakaitse
Võitlus ohustatud liikide, eksootilise puidu ja ohtlike jäätmetega ebaseadusliku kauplemise vastu.
Kuritegevuse ennetamine
Koostöö Europoli, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Eurojustiga, et võidelda organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja võltsitud kaupade salakaubaveo vastu.
Erioperatsioonid
Tollilaborite, täiustatud skaneerimistehnoloogia ja riskianalüüsisüsteemide kasutamine pettuste, ohtlike kaupade ja ebaseadusliku kaubanduse avastamiseks enne kaupade ELi sisenemist.
Tolliliidu eelised
Kodanike, loomade ja keskkonna kaitsmine
Tolliliit toetab ELi tema pühendumises rahvatervishoiu, tooteohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse kõrgetele standarditele. ELi piiride kaitsmine tagab, et ohtlikud kaubad ja võltsitud tooted ei pääse ELi turgudele. Näiteks kontrollivad tolliasutused, kas ELi sisenevad laste mänguasjad vastavad ELi ohutusnõuetele.
Liit nõuab ka rangete veterinaar- ja fütosanitaarstandardite täitmist, et tõkestada looma- ja taimehaiguste levikut, ning võitleb kultuuriväärtuste ja ohtlike jäätmete ebaseadusliku ekspordi vastu.
Ülemaailmne liider kaubanduse ja tolli valdkonnas
Liidu ulatuslik rahvusvaheline koostöö paljude maailma riikidega on aidanud ühtlustada menetlusi ja võidelda pettuste vastu. See tugevdab ELi juhtpositsiooni turvalise ja tõhusa ülemaailmse kaubanduse valdkonnas.
Ühe maailma suurima kaubandusblokina haldab ELi tolliliit kaubavahetust, mille väärtus ületab 4,3 triljonit eurot ja mis moodustab ligikaudu 14% ülemaailmsest kaubandusest.
Majanduskasv ja innovatsioon
Tolliliit on aidanud luua töökohti, suurendada konkurentsivõimet ja edendada innovatsiooni. Ühtne turg on loonud miljoneid töökohti ja suurendanud ELi jõukust sadade miljardite eurode võrra.
2024. aastal eksporditi ELi riikidest teistesse ELi riikidesse kaupu 4025 miljardi euro väärtuses. Hinnanguline majanduslik kasu jääb vahemikku 8–9% ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Kasu tarbijate jaoks
ELi tolliliit toob kasu tarbijatele, tagades kiirema ja tõhusama kaubavahetuse, vähendades bürokraatlikke viivitusi ja kulusid kaupade importimisel. Kõigis liikmesriikides kehtiv ühtne reeglistik aitab hoida hinnad stabiilse ja konkurentsivõimelisena. Vähendatud kaubandustõkked tagavad madalama hinnaga ja taskukohasemad kaubad ning mitmekesisema tootevaliku ja suurendavad konkurentsi turul.
Tolliliit arvudes
Üle 50 aasta on ELi tolliliit piiriüleselt tõhusalt toiminud ja seda haldavad omavahelises koostöös liikmesriikide tolliasutused.
Tolliliit 2024. aastal:
- tollimaksudena koguti peaaegu 27 miljardit eurot
- 2140 ELi tolliasutust, mis töötavad 24 tundi päevas ja 365 päeva aastas
- imporditi, eksporditi ja transiidi läbis üle 1370 miljoni kaubaühiku
ELi kaitsmine ohtlike kaupade eest
Tolliasutused teevad päevast päeva kindlaks riske ja viivad läbi kontrolle, et tagada ELi reeglite järgimine. EL tagab – peamiselt keeldude ja piirangute kaudu –, et järgitakse liidu tervise-, keskkonna-, toodete ohutuse ja turvalisuse standardeid.
2024. aastal avastasid ELi tolliasutused 64 000 juhul kaupu, mis kujutasid endast ohtu tarbijate tervisele.
Tolliasutused kaitsevad ELi kodanikke sellise kolmandatest riikidest pärit kauba eest, mis ei vasta nõuetele või on ohtlik. Näiteks kontrollivad nad, kas laste mänguasjad vastavad ELi ohutusnõuetele.
2024. aastal konfiskeerisid tolliametnikud:
- ligikaudu 463,4 tonni ebaseaduslikke uimasteid
- üle 180 000 ühiku lõhkeaineid ELis
- 3,3 miljardit ühikut tubakatoodet ja sigaretti
ELi kaitsmine võltsitud kaupade eest
Võltsitud ja piraattoodete import kärbib ELi ettevõtjate kasumit, töökohti ja tulusid.
2024. aastal peeti ELis kinni 112 miljonit ühikut võltsitud kaupa.
Kõige levinumad kinnipeetud võltsitud tooted olid mängud, mänguasjad, salvestustega CDd/DVDd, etiketid/sildid/kleebised ja pakkematerjal.
ELi eelarve rahastamine
Väljastpoolt ELi pärit kaupade suhtes kohaldatakse tollimakse üldjuhul siis, kui need sisenevad ELi. Tolliametnikud koguvad tollimakse, mis aitavad rahastada ELi eelarvet ja liikmesriikide eelarveid.
75% kogutud tollimaksudest suunatakse ELi eelarvesse. 2024. aasta kogueelarvest moodustas see 13,7%. Tollimakse nimetatakse ka traditsioonilisteks omavahenditeks, kuna need on alati olnud ELi eelarve otseseks tuluallikaks.
2024. aastal kanti ELi eelarvesse üle kokku 20,1 miljardit eurot.
Samal ajal kaitsevad tollimaksud ja muud kaubandusmeetmed ELi ebaausate kaubandustavade eest ja tagavad õiglase kaubavahetuse kolmandate riikidega.
Lisateave
Viimati läbi vaadatud: 26. märts 2026