Käibemaks ELis
Käibemaks on ELi liikmesriikide tulude ja ELi eelarve jaoks väga oluline, kuid käibemaksu alalaekumine on endiselt märkimisväärne. EL töötab selle nimel, et tagada ühtlustatud süsteem, võideldes samal ajal pettustega ja ajakohastades käibemaksu digiülemineku kaudu.
Mis on käibemaks?
Käibemaks on tarbimismaks, mida kohaldatakse enamiku kaupade ja teenuste suhtes.
See liigitatakse kaudseks maksuks, mis tähendab, et kuigi seda tasuvad tarbijad, koguvad ja kannavad selle maksuhaldurile üle ettevõtjad. Näiteks kui tarbija ostab raamatupoest raamatu, arvestab raamatupood makstud hinna sisse käibemaksu ja kannab seejärel selle üle valitsusele.
Samuti maksavad ettevõtjad kõnealust maksu oma ostudelt, kuid neil on võimalik see maksuhaldurile makstavast käibemaksust maha arvata.
Miks on käibemaks oluline?
Tuluallikas
Käibemaks on liikmesriikide jaoks üks kõige olulisematest tuluallikatest, kuna selle kaudu toetatakse selliste avalike teenuste rahastamist nagu haridus, tervishoid, raamatukogud ja ühistransport.
Igal aastal koguvad ELi liikmesriigid üle 1000 miljardi euro käibemaksutulu. 2024. aastal moodustas käibemaks 7,1% ELi SKPst ja 15,5% kogu valitsemissektori maksutulust.
ELi eelarve rahastamine
Lisaks sellele, et käibemaks on liikmesriikidele oluline sissetulekuallikas, on sellel ka keskne roll ELi algatuste rahastamisel.
Osa iga riigi käibemaksutulust moodustab osaliselt ELi eelarve ühe rahastamisallika – ELi omavahendid. Konkreetsemalt kohaldatakse iga liikmesriigi käibemaksubaasi suhtes ühtset 0,3%-list määra. Õigluse tagamiseks on selle panuse piiriks 50% riigi kogurahvatulust.
Käibemaksutulu moodustab ligikaudu 10% ELi omavahenditest saadavast tulust.
Käibemaksupettuste ja käibemaksustamise vältimise vastane võitlus
Kuna käibemaksukahju mõjutab negatiivselt valitsuste võimet rahastada olulisi avalikke hüvesid ja teenuseid, on see jätkuvalt märkimisväärne väljakutse ELis.
ELi liikmesriigid jäid 2023. aastal ilma ligikaudu 128 miljardi euro suurusest käibemaksutulust, mis suurendas veelgi käibemaksulõhet (oodatava ja tegeliku käibemaksulaekumise vaheline erinevus).
Kõnealuse käibemaksulõhe põhjused on peamiselt seotud pettuse, kõrvalehoidmise ja vältimisega, kuid hõlmavad ka ettevõtete maksejõuetust, pankrotte ja haldusvigu.
ELi käibemaksualane õigusraamistik
EL ei kehtesta makse. Seda teevad liikmesriigid. EL on siiski loonud liikmesriikides ühtlustatud süsteemi, et tagada ühtse turu sujuv toimimine.
ELi käibemaksualase õigusraamistiku moodustavad:
- Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 113
- käibemaksudirektiiv, mis käsitleb kogu ELi käibemaksusüsteemi
- käibemaksumäärus, mis käsitleb halduskoostööd ja pettusevastast võitlust
- õigusaktide pakett „Käibemaks digiajastul“
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 113
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 113 on sätestatud õiguslik alus selliste kaudsete maksude nagu käibemaks ühtlustamisele kogu ELis. Uute normide vastuvõtmiseks on vajalik kõigi liikmesriikide ühehäälne nõusolek ning konsulteerimine Euroopa Parlamendiga.
Käibemaksudirektiiv
EL on loonud halduskoostööraamistiku, et aidata liikmesriikidel võidelda piiriüleste käibemaksupettuste vastu ja tagada tõhus maksukogumine.
Raamistik võimaldab riikide maksuhalduritel vahetada teavet, teha ühisauditeid ja toetada üksteist käibemaksualaste normide täitmise tagamisel. Tänu piiriülese koostöö hõlbustamisele aitab see avastada ja ennetada petuskeeme, nagu varifirmadega seotud ühendusesisene pettus (nn karussellpettus), mis kasutavad ära riigi tasandi süsteemide erinevusi.
Selle valdkonna tähtsaim õigusakt on nõukogu määrus (EL) nr 904/2010, milles on sätestatud liikmesriikidevahelise koostöö ja teabevahetuse reeglid.
ELi tasandil täiendavad seda tegevust vastavad spetsialiseerunud asutused, nagu:
- Euroopa Pettustevastane Amet, mis uurib ELi finantshuve kahjustavaid pettusi
- Euroopa Prokuratuur, mis menetleb tõsiseid piiriüleseid käibemaksupettusi
- Eurofisci võrgustik, mis võimaldavad riigi tasandi ametiasutustel kahtlase tegevuse kohta kiiresti teavet jagada
2025. aasta novembris esitas Euroopa Komisjon ettepaneku uute normide kohta, millega tugevdatakse koostööd liikmesriikide ametiasutuste, Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi vahel, täiustades käibemaksupettuste vastast võitlust.
5. mail 2026 jõudis nõukogu raamistiku suhtes esialgsele kokkuleppele. Uute meetmete eesmärk on anda ELi tasandil otsesem juurdepääs olulistele käibemaksuandmetele, parandada koordineerimist, kiirendada uurimisi ning tugevdada ELi suutlikkust pettusi avastada ja nende vastu võidelda. Ainuüksi karussellpettus, millesse on sageli segatud kuritegelikud rühmitused, läheb hinnanguliselt maksma 12,5–32,8 miljardit eurot aastas.
Lihtsustatult muudetakse uute normidega praegu kehtivaid halduskoostöönorme, et tugevdada seeläbi ELi sisest teabevahetust. Need meetmed kokku aitavad kaitsta avaliku sektori tulusid ja ELi eelarvet ning tagada õiglase maksustamise kogu ühtsel turul.
Käibemaksumäärus
Käibemaksumäärus annab liikmesriikidele asjakohased vahendid käibemaksualaseks koostööks ning teabevahetuseks, muutes piiriülese käibemaksu haldamise tõhusamaks.
Õigusaktide pakett „Käibemaks digiajastul“
Nõukogu kiitis 11. märtsil 2025 heaks rea meetmeid, mille eesmärk on kaasajastada, lihtsustada ja tugevdada käibemaksusüsteemi digiülemineku kaudu, samal ajal võideldes käibemaksupettuste ja käibemaksustamise vältimise vastu.
Uute normidega ajakohastatakse käibemaksusüsteemi, kehtestades
- reaalajas toimuva digitaalse aruandluse süsteemi, mis on 2033. aastaks täisdigitaalne, et tagada ajakohaste ja täpsete käibemaksuandmete kogumine
- rangemad reeglid platvormimajanduse ettevõtjatele, kes pakuvad veebis majutuse üüriteenust ning reisijateveoteenust, eesmärgiga tagada nii traditsiooniliste kui ka internetipõhiste teenuste õiglane maksustamine
- ühe akna süsteemi laiema kohaldamisala, et lihtsustada ettevõtjate jaoks käibemaksukohustuslasena registreerumist igas liikmesriigis
Digimajanduse maksustamine
Lisateave
Kuidas ELi maksupoliitika toimib?
Maksustamise vältimise vastane võitlus ELis
Viimati läbi vaadatud: 12. mai 2026