"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 20. juuni 2025
Peamised tulemused
ELi tollireform
Eesistujariik andis ministritele ülevaate tollireformi paketi osas tehtud edusammudest. Ettekandele järgnes ministrite arvamuste vahetus sel teemal. Arutelu käigus väljendasid ministrid laialdast toetust selle suhtes, et uut raamistikku käsitleva nõukogu seisukoha suhtes jõutaks kiirelt kokkuleppele.
Tollireform on ELi jaoks strateegiline vajadus, kui soovime asjakohaselt reageerida probleemidele, millega me üha keerukamas ülemaailmses keskkonnas silmitsi seisame. Nende ettepanekutega loodaks kaasaegne ja tulevikukindel tolliliit, mis kaitseb nii ühtset turgu kui ka meie majandusjulgeolekut. Üheskoos oleme selles küsimuses teinud püsivaid ja märkimisväärseid edusamme ning kokkulepe nõukogu lõpliku seisukoha suhtes näib olevat käeulatuses.
Poola rahandusminister Andrzej Domański
ELi toll tegutseb praegu kaubandusmahtude tohutu suurenemise tõttu surve all, eelkõige e-kaubanduses, seda järjest rohkemate ELi standardite tõttu, mida tuleb piiril kontrollida, ning muutuva geopoliitilise reaalsuse ja kriiside tõttu. 17. mail 2023 esitas komisjon ettepanekud põhjaliku reformi kohta, mille eesmärk on ajakohastada ELi tolliliitu, et aidata tolliliidul neid probleeme lahendada.
Reformi eesmärk on anda ELile piisavad vahendid, et peatada nõuetele mittevastavate kaupade sisenemine ELi, koguda tõhusamalt tollimakse ja teha asjakohaseid kontrolle, koormamata liigselt ametiasutusi ja kauplejaid.
Jätkame nüüd tööd selle nimel, et leppida Poola eesistumise ajal kokku läbirääkimisvolitustes.
Ministrid vahetasid esimest korda arvamusi komisjoni 4. juunil 2025 esitatud paketi üle. Nõukogu kiitis samuti heaks horisontaalse märkuse 2025. aasta riigipõhiste soovituste kohta, mis edastatakse üldasjade nõukogule, pidades silmas Euroopa Ülemkogu kohtumist.
Nõukogu võtab riigipõhised soovitused eeldatavasti vastu oma 8. juuli 2025. aasta istungil.
Nõukogu kinnitas Belgia ja Bulgaaria maksimaalsete netokulude kavad, nagu on sätestatud nende riikide riiklikes keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavades.
Keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad on nurgakiviks ELi uuele majanduse juhtimise raamistikule, mis hõlmab liikmesriikide eelarvekurssi koos kavandatud reformide ja investeeringutega.
Nõukogu kiitis samuti heaks otsuse Rumeenia kohta ja soovituse Belgiale ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames.
Nõukogu arutas konkurentsivõimet ja Euroopa ettevõtluskeskkonna parandamist. See päevakorrapunkt keskendus eelkõige energiahindadele ja võimalikele viisidele nende alandamiseks, arvestades nende mõju majanduskasvule, inflatsioonile ja ELi välisele konkurentsivõimele.
Arutelu käigus vahetasid ministrid arvamusi erinevate poliitikavahendite üle, mille eesmärk on aidata alandada energiahindu, suurendada investeeringuid energiasektorisse ja tagada ühtse turu toimimine.
Nõukogu võttis vastu soovituse euro kasutuselevõtu kohta Bulgaarias ja kiitis heaks kirja Euroopa Ülemkogule euroala laienemise kohta, mida ülemkogu arutab oma 26.–27. juuni kohtumisel.
Juulis peaks nõukogu ametlikult heaks kiitma ülejäänud õigusaktid, et Bulgaaria saaks euroalaga 2026. aasta jaanuariks ühineda.
Ministrid vahetasid arvamusi Venemaa Ukraina-vastase agressiooni majandusliku ja finantsmõju üle. Seda teemat käsitletakse rahandus- ja majandusministrite päevakorras korduvalt.
Nõukogu kiitis heaks oma maksuküsimusi käsitleva poolaastaaruande, milles antakse ülevaade edusammudest, mis on tehtud nõukogus Poola eesistumise ajal maksustamise valdkonna kõige tähtsamate ettepanekute menetlemisel, ja tutvustatakse ettepanekute praegust seisu.
Nõukogu kiitis heaks järeldused, milles käsitletakse käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) poolt samal ajal tehtud edusamme.
Lisaks võtab nõukogu teadmiseks eduaruande energia maksustamise direktiivi läbivaatamise kohta.
Nõukogu kiitis heaks komisjoni positiivse hinnangu Belgia, Itaalia, Leedu, Poola, Küprose, Malta, Horvaatia ja Sloveenia esitatud muudetud taaste- ja vastupidavuskavadele.
Praeguseks on EL eraldanud rahastust liikmesriikidele üle 317 miljardi euro.
Eesistujariik andis ülevaate finantsteenuste valdkonna seadusandlike ettepanekute menetlemise seisust, sealhulgas seoses järgmisega:
kokkulepe nõukogu läbirääkimisvolituste kohta makseteenuste paketi üle (PSD3/PSR);
kapitalinõuete määrusega seotud töö lõpuleviimine, et muuta stabiilse netorahastamise kordaja kontekstis pankade lühiajaliste väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute teatavad normid püsivaks;
kokkulepe väärtpaberite keskdepositooriumide määruse ajakohastamise kohta, mille eesmärk on lühendada börsitehingute arveldustsüklit kahelt tööpäevalt ühele (T+ 1).
