"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Nõukogu kiitis heaks nõukogu järeldused „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“.
Uues kliimamuutustega kohanemise strateegias esitatakse pikaajaline visioon, kuidas muuta EL 2050. aastaks kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ja nende muutuste vältimatu mõjuga täielikult kohanenud ühiskonnaks.
Kliimamuutused ei ole üksnes tulevikuoht – need toimuvad praegu. Me peame olema paremini ette valmistunud, et tulla toime kliimamuutuste tagajärgedega inimeste tervisele, loodusele ja majandusele. Tänaste järeldustega alustatakse ettevalmistusi tõhustatud kohanemismeetmete jaoks. Uue strateegia keskseteks teemadeks on paremad andmed ja olemasolevate andmete parem kasutamine, looduspõhiste lahenduste edendamine, rahaliste ja majanduslike kaalutluste integreerimine ning rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmete tugevdamine. Kliima on olnud eesistujariik Portugali peamine prioriteet ja meil on hea meel, et nõukogu kinnitas ELi uue kliimamuutustega kohanemise strateegia, mis koos hiljuti vastu võetud Euroopa kliimaseadusega aitab ELil muutuda järgmistel aastakümnetel kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks ja kliimaneutraalseks.
Portugali keskkonna- ja kliimameetmete minister João Pedro Matos Fernandes
Nõukogu järeldustes kinnitatakse strateegia eesmärgid süvendada ja laiendada kohanemismeetmeid, keskendudes rohkem teadmistele, rahalistele ja majanduslikele kaalutlustele, looduspõhistele lahendustele, rahvusvahelisele mõõtmele ja kindlustuse rollile.
ELi ministrid tegid kokkuvõtte edusammudest seoses patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid käsitleva määruse ettepanekuga, mille komisjon esitas 10. detsembril 2020.
Patareid ja akud on puhtale energiale ülemineku oluline element. Patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide ajakohastamise ettepaneku eesmärk on vähendada patareide ja akude keskkonna- ja sotsiaalset mõju nende olelusringi kõigis etappides alates materjalide hankimisest kuni tootmise, kasutamise, ringlussevõtu ja kõrvaldamiseni.
Ettepanekuga viiakse kehtivad õigusaktid kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppega ja edendatakse ringmajandust ning selle eesmärk on tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase. Selle eesmärk on ka käsitleda ebaühtlastest õigusnormidest ja teabest tulenevaid lahknevusi siseturul, luues patareide ja akude jaoks võrdsed tingimused ühiste ja selgemate normide abil.
Ministrid vahetasid arvamusi komisjoni teatise üle, mis käsitleb ELi nullsaaste tegevuskava.
Euroopa rohelise kokkuleppe ühe põhielemendina esitatakse tegevuskavas ELi nullsaaste visioon 2050. aastaks. Selle eesmärk on vähendada õhu-, vee- ja pinnasereostust ning luua mürgivaba keskkond. Tegevuskavas esitatakse peamised 2030. aasta eesmärgid mitut liiki reostuse kohta ning määratakse kindlaks mitu meedet ja juhtalgatust nullsaaste eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas mitu menetluses olevat ja kavandatavat seadusandlikku ettepanekut.
Eesistujariik teavitas ministreid keskkonnaküsimustes õiguskaitse kättesaadavust käsitleva Århusi määruse üle peetavate arutelude seisust. Nõukogu saavutas ettepaneku suhtes üldise lähenemisviisi 17. detsembril 2020. Pärast seda on Århusi konventsiooni vastavuskomitee avaldanud oma nõuanded komisjoni ettepaneku kohta ja võtnud vastu oma järeldused uue riigiabi juhtumi kohta. Kolmepoolsed poliitilised läbirääkimised nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel algasid 4. juunil 2021.
Eesistujariik teavitas ministreid kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi otsuse ettepaneku üle peetavate arutelude seisust. Tegevusprogramm kujutab endast Euroopa keskkonnapoliitika üldsuuniseid aastani 2030. Otsuse ettepanek tugineb Euroopa rohelisele kokkuleppele ja selles esitatud meetmete loetelule. Nõukogu võttis oma läbirääkimisvolitused vastu 17. märtsil 2021. Pärast seda, kui Euroopa Parlament on oma seisukoha vastu võtnud, alustavad nõukogu ja Euroopa Parlament kolmepoolseid läbirääkimisi, et saavutada ettepaneku suhtes poliitiline kokkulepe.
Madalmaade delegatsioon, keda toetasid Belgia ja Luksemburg, juhtis ministrite tähelepanu pettuste ärahoidmisele biokütuste sektoris. Madalmaade delegatsioon andis ministritele teavet transpordi CO2-heite vähendamise liidu kohta. Eesti delegatsioon esitas teavet rahvusvahelise veekonventsiooni kohtumise kohta. Tšehhi delegatsioon, keda toetasid Bulgaaria, Kreeka, Küpros, Rumeenia, Slovakkia ja Ungari, juhtis ministrite tähelepanu ELi taksonoomia mõjule üleminekul kestlikule majandusele. Rootsi delegatsioon, keda toetasid Prantsusmaa ja Luksemburg, juhtis ministrite tähelepanu tolmeldajate arvukuse vähenemise tagasipööramise küsimusele.
Lõpetuseks tutvustas järgmine eesistujariik Sloveenia oma eesistumise tööprogrammi.
Kliimamuutused ei ole üksnes tulevikuoht – need toimuvad praegu. Me peame olema paremini ette valmistunud, et tulla toime kliimamuutuste tagajärgedega inimeste tervisele, loodusele ja majandusele. Tänaste järeldustega alustatakse ettevalmistusi tõhustatud kohanemismeetmete jaoks. Uue strateegia keskseteks teemadeks on paremad andmed ja olemasolevate andmete parem kasutamine, looduspõhiste lahenduste edendamine, rahaliste ja majanduslike kaalutluste integreerimine ning rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmete tugevdamine. Kliima on olnud eesistujariik Portugali peamine prioriteet ja meil on hea meel, et nõukogu kinnitas ELi uue kliimamuutustega kohanemise strateegia, mis koos hiljuti vastu võetud Euroopa kliimaseadusega aitab ELil muutuda järgmistel aastakümnetel kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks ja kliimaneutraalseks.
