"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Ministrid võtsid teadmiseks eduaruande ja pidasid poliitilise mõttevahetuse paketi „Eesmärk 55“ nende dokumentide osas, mis kuuluvad keskkonna nõukogu pädevusse.
EL on seadnud endale eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 55 % ja nüüd peame seda ELi õigusaktides kajastama. Paketi „Eesmärk 55“ ettepanekud on olnud eesistujariigi Sloveenia üks peamisi prioriteete. Oleme teinud kõik endast oleneva, et paketi osas võimalikult palju edasi liikuda, tagades samal ajal selle sidususe.
Sloveenia keskkonna- ja ruumilise planeerimise minister Andrej Vizjak
Ministrid arutasid paketi järgmisi dokumente:
kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ELi HKS) läbivaatamine
maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumist käsitleva määruse (LULUCFi määrus) läbivaatamine
uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO₂ heite normide läbivaatamine
määrus, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond
Ministrid vahetasid arvamusi eesmärkide taseme üle, mis on vajalik, et teha lähikuudel täiendavaid edusamme viie kliimaga seotud dokumendi osas, võttes arvesse paketi „Eesmärk 55“ ettepanekute vahelisi erinevaid seoseid. Ministrid väljendasid samuti oma seisukohti selle kohta, mida nad peavad viie dokumendi puhul kõige tundlikumateks küsimusteks.
„Eesmärk 55“: mida teeb EL, et kliimaeesmärgid jõuaksid õigusaktidesse? (Infograafik)
Patareid ja akud ning patarei- ja akujäätmed
Eesistujariik esitas ministritele eduaruande patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid käsitleva õigusakti üle peetavate arutelude seisu kohta. Aruandes esitatakse kokkuvõte Sloveenia eesistumise ajal peetud aruteludest ning tuuakse välja ülejäänud aspektid ja tehnilised küsimused, mis vajavad täiendavat arutelu. Ministrid andsid arutelude käigus suuniseid edasiseks tööks kõnealuse ettepanekuga.
Patareid ja akud on puhtale energiale ülemineku oluline element. Aasta tagasi esitatud komisjoni ettepaneku eesmärk on vähendada patareide ja akude keskkonna- ja sotsiaalset mõju nende olelusringi kõigis etappides, alates materjalide hankimisest kuni tootmise, kasutamise, ringlussevõtu ja kõrvaldamiseni.
Ministrid vahetasid arvamusi ELi mullastrateegia 2030 üle, mille komisjon esitas 17. novembril 2021.
Strateegiaga soovitakse luua konkreetsete meetmetega raamistik mulla kaitsmiseks, taastamiseks ja kestlikuks kasutamiseks ning kavandatakse teatavad vabatahtlikud ja õiguslikult siduvad meetmed. Selle eesmärk on suurendada mulla süsinikusisaldust põllumajandusmaal, võidelda kõrbestumise vastu, taastada degradeerunud maa ja muld ning tagada, et 2050. aastaks on kõik mulla ökosüsteemid heas seisundis. Strateegias on ette nähtud ka, et 2023. aastaks esitatakse seadusandlik ettepanek uue mulla seisundit käsitleva õigusakti kohta.
Nõukogu võttis vastu üldise lähenemisviisi kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime direktiivi eelnõu kohta. Eelnõu eesmärk on vähendada haavatavust ja tugevdada ühiskonna, majanduse toimimise ja kodanike heaolu jaoks oluliste taristute kaitset.
Komisjon esitles oma ettepanekut, milles käsitletakse ELi turule lastavate toodetega seostatava raadamise ja metsade seisundi halvenemise ohu minimeerimist, ning ettepanekut jäätmesaadetiste kohta. Komisjon andis ministritele teavet ELi elurikkuse strateegia 2030 rakendamise kohta.
Eesistujariik jagas teavet linnaküsimuste eest vastutavate ministrite mitteametliku kohtumise kohta – Euroopa linnade roll rohepöördes ja rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel (26. novembril 2021 Ljubljanas). Eesistujariik teavitas ministreid ka REACHi määruse autoriseerimis- ja piiramismenetluste reformi käsitlevast seminarist (9. novembril 2021 Brdos).
Eesistujariik ja komisjon teavitasid ministreid hiljutistest rahvusvahelistest kohtumistest, sealhulgas COP26 kliimatippkohtumisest, COP15 bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumise esimesest osast, keskkonnaküsimustes õiguskaitse kättesaadavust käsitleva Århusi konventsiooni osaliste kohtumise seitsmendast istungjärgust ja Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse Barcelona konventsiooni osaliste konverentsi 22. istungjärgust.
Austria, keda toetavad Ungari, Küpros ja Luksemburg, andis ministritele teavet kooskõlastatud tegevuse kohta uute genoomitehnoloogiate abil saadud taimede reguleerimisel.
Hispaania teavitas ministreid kolmandast puhta õhu foorumist (18.-19. november 2021 Madridis).
Leedu, keda toetasid Bulgaaria, Küpros, Eesti, Ungari, Läti, Malta, Poola ja Rumeenia, jagas teavet liikuvuspaketi kohta Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide kontekstis.
Prantsusmaa tutvustas oma eelseisva eesistumisperioodi tööprogrammi.
Samuti võttis nõukogu aruteluta vastu punktid, mis on esitatud seadusandlike ja muude kui seadusandlike A-punktide nimekirjas.
EL on seadnud endale eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 55 % ja nüüd peame seda ELi õigusaktides kajastama. Paketi „Eesmärk 55“ ettepanekud on olnud eesistujariigi Sloveenia üks peamisi prioriteete. Oleme teinud kõik endast oleneva, et paketi osas võimalikult palju edasi liikuda, tagades samal ajal selle sidususe.
