"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Nõukogus toimus poliitiline mõttevahetus paketi „Eesmärk 55“ õigusaktide üle, mis kuuluvad keskkonna nõukogu pädevusse. Paketi eesmärk on viia ELi kliima- ja energiaalane õigusraamistik kooskõlla, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne EL ja selle eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.
Ministrid vahetasid arvamusi maanteetranspordi- ja hoonesektorile kohaldatava heitkogustega kauplemise süsteemi ning eelkõige selle üle, kui tõhus on see vahend heitkoguste vähendamisel, et saavutada 2030. aastaks 55% eesmärk.
Ministrid tutvustasid võimalusi ja põhiparameetreid, mida nad pidasid kõige olulisemaks, et see kava saaks selgema ühiskondliku heakskiidu, tagades samal ajal selle tõhususe, ning mõned võimalikud alternatiivid kõnealusele kavale.
Ministrid arutasid parameetreid, mis tuleks kehtestada kliimameetmete sotsiaalfondi jaoks, et sellega saaks maanteetranspordi- ja hoonesektorile kohaldatava heitkogustega kauplemise süsteemi loomisel kõige haavatavamaid rühmi tõhusalt toetada.
„Eesmärk 55“: mida teeb EL, et kliimaeesmärgid jõuaksid õigusaktidesse? (Infograafik)
Patareid ja akud ning patarei- ja akujäätmed
Ministrid võtsid vastu üldise lähenemisviisi määruse ettepaneku suhtes, millega ajakohastatakse patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid käsitlevaid ELi õigusakte.
Patareid ja akud on puhtale energiale ülemineku oluline element. Uute reeglite abil edendatakse Euroopa tööstuse ja tootmisahelate konkurentsivõimet ning tehakse rohkem patareisid ja akusid kättesaadavaks, et minna üle heitevabadele transpordiliikidele. Uute reeglitega tagatakse, et kasutuselt kõrvaldatud patareid ja akud kogutakse nõuetekohaselt kokku ja need ei satu keskkonda. Sellega hoitakse ära patareides ja akudes sisalduvate toksiliste ainete sattumine keskkonda ja piiratakse oluliselt selliste väärtuslike materjalide raiskamist, mida saab ringmajanduse raames taaskasutada.
Prantsusmaa ökoloogilise ülemineku minister Barbara Pompili
Ettepaneku eesmärk on vähendada patareide ja akude keskkonna- ja sotsiaalset mõju nende olelusringi kõigis etappides alates materjalide hankimisest kuni tootmise, kasutamise ja ringlussevõtuni.
Ettepaneku eesmärk on ka käsitleda ebaühtlastest õigusnormidest ja teabest tulenevaid lahknevusi siseturul, luues selgemate ühiste reeglite kaudu ettevõtjatele võrdsed võimalused.
Kestlik ja ringluspõhine akude ja patareide tarneahel Euroopas (Infograafik)
Raadamine ja metsade seisundi halvenemine
Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse komisjoni ettepaneku üle viia miinimumini raadamise või metsade seisundi halvenemisega seotud tarneahelatest pärit toodete tarbimist.
Ettepanek avaldati 17. novembril 2021 ja sellega kehtestatakse kohustuslik hoolsuskohustuse kord ettevõtjatele, kes teevad ELi turul kättesaadavaks raadamise ja metsade seisundi halvenemisega seotud kaubad ja nendest saadud tooted, nagu nahk, šokolaad ja mööbel.
Ministrid vahetasid arvamusi selle üle, kuidas tagada tõhus ja tulemuslik hoolsuskohustuse süsteem jälgitavuse saavutamiseks, mis on vajalik tagamaks, et määrusega hõlmatud tooted ei ole seotud raadamise ja metsade seisundi halvenemisega. Ministrid jagasid ka oma seisukohti ja esitasid ettepanekuid, kuidas põhimõisteid ühtselt määratleda, mis on vajalik määruse kiireks kohaldamiseks.
Lõunalauas toimunud arutelu käigus vahetasid ministrid arvamusi Euroopa poolaasta keskkonnasäästlikumaks muutmise teemal. Euroopa poolaasta on ELi majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükkel.
Ministrid keskendusid arutelus sellele, kuidas Euroopa poolaasta saaks paremini hõlmata kaasava ja õiglase rohepöörde väljakutseid, tagades, et Euroopa eesmärgid kliimamuutuste vastu võitlemise ja elurikkuse säilitamise valdkonnas täidetakse.
Samuti vahetasid ministrid arvamusi selle üle, milliseid peamisi põhimõtteid ja häid tavasid tuleks õiglast üleminekut käsitlevas majanduspoliitikas (eelkõige mis puudutab mõju jaotumise analüüsi) Euroopa poolaasta raames tugevdada.
Nõukogu võttis aruteluta vastu kaks nõukogu otsust, mis käsitlevad ELi seisukohta Minamata elavhõbedakonventsiooni osaliste konverentsi neljanda istungi teises pooles. Konventsiooniga nähakse ette raamistik, mille abil kontrollida ja piirata elavhõbeda ja selle ühendite kasutamist ning nende inimtekkelist heidet õhku, vette ja pinnasesse, eesmärgiga kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.
Esimene otsus käsitleb konventsiooni A lisa muutmist, et laiendada selle kohaldamisala täiendavatele elavhõbedat sisaldavatele toodetele, sealhulgas teatavat tüüpi lampidele. Samuti käsitletakse otsuses B lisa muutmist, et laiendada selle kohaldamisala, sätestades nimetatud lisaga hõlmatud protsessidele, milles kasutatakse elavhõbedat, lõplik kasutamisest kõrvaldamise kuupäev.
Teise otsuse eesmärk on täpsemalt määratleda konventsiooni jäätmeid käsitlevate sätete ja eelkõige selle artikli 11 lõike 3 kohaldamisala, mis käsitleb kohustust käidelda asjaomaseid elavhõbedajäätmeid kooskõlas keskkonnahoidliku jäätmekäitluse põhimõttega.
Minamata elavhõbedakonventsiooni osaliste neljanda konverentsi teine pool toimub 21.–25. märtsil 2022 Indoneesias Balil.
Nõukogu võttis vastu ka Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide avasõnavõtu Minamata elavhõbedakonventsiooni osaliste konverentsil. Avasõnavõttu on kohandatud eelkõige selleks, et kajastada ELi ja selle liikmesriikide seisukohta Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni kohta.
Püsivad orgaanilised saasteained
Eesistujariik Prantsusmaa andis ministritele ülevaate olukorrast seoses püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitleva määrusega. Pidades silmas tulevasi kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga, võttis nõukogu 11. märtsil suursaadikute tasandil vastu oma läbirääkimispositsiooni.
Ettepanekuga muudetakse kehtiva määruse lisasid, et kõrvaldada või minimeerida jäätmetest nende kemikaalide heidet.
Kuigi püsivaid orgaanilisi saasteaineid uutes toodetes enam ei kasutata, leidub neid siiski jäätmetes, mis pärinevad mõnedest tarbekaupadest, nagu veekindlad tekstiilid, mööbel, plast ja elektroonikaseadmed. Ettepanekuga kehtestatakse ranged piirnormid järgmisele kolmele jäätmetes sisalduvale ainele või ainerühmale:
perfluorooktaanhape (PFOA) ja selle soolad ning nendega seotud ühendid – mida leidub veekindlates tekstiilides ja tulekustutusvahtudes;
dikofool – varem põllumajanduses kasutatud pestitsiid;
pentaklorofenool, selle soolad ja estrid – mida leidub töödeldud puidus ja tekstiilides.
Samuti kehtestatakse rangemad piirnormid mitmetele lisades juba loetletud ainetele, nagu dioksiinid ja furaanid, mis esinevad lisanditena tuhas ja tahmas. Jäätmeid, mille püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldus neid piirnorme ületab, tuleb töödelda konkreetsel viisil, et tagada püsivate orgaaniliste saasteainete sisalduse hävitamine või pöördumatult muundamine.
Nõukogu kiitis heaks komisjoni kavatsuse ühineda mittesiduva kohustusega kiirendada üleminekut CO₂-neutraalsele energiasüsteemile Rahvusvahelise Energiaagentuuri puhtale energiale ülemineku programmi kaudu.
Muud küsimused
Eesistujariik ja komisjon jagasid teavet 28. veebruarist 2. märtsini Keenias Nairobis toimunud ÜRO Keskkonnaassamblee viienda istungjärgu (UNEA-5) teise osa kohta. Istungjärgu üldine teema oli „Looduse nimel võetavate meetmete tugevdamine kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks“.
Komisjon jagas teavet uue ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu, milles määratletakse uued keskkonnakuriteod ja kehtestatakse üksikasjalikumad sätted karistuste, jõustamise tugevdamise normide ja meetmete kohta, millega aidatakse isikuid, kes teatavad õigusrikkumistest ja teevad koostööd õiguskaitseasutustega.
Komisjon kutsus liikmesriike üles võtma kiireloomulisi meetmeid seoses mitmepoolsete keskkonnalepingute ratifitseerimisega.
Eesti ja Soome delegatsioon teavitasid ministreid piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni (veekonventsioon) 30. aastapäeva tähistamisest. Veekonventsioon võeti vastu 1992. aastal Helsingis. See on õiguslikult siduv vahend, millega edendatakse koostööd piiriüleste veevarude säästval majandamisel.
Patareid ja akud on puhtale energiale ülemineku oluline element. Uute reeglite abil edendatakse Euroopa tööstuse ja tootmisahelate konkurentsivõimet ning tehakse rohkem patareisid ja akusid kättesaadavaks, et minna üle heitevabadele transpordiliikidele. Uute reeglitega tagatakse, et kasutuselt kõrvaldatud patareid ja akud kogutakse nõuetekohaselt kokku ja need ei satu keskkonda. Sellega hoitakse ära patareides ja akudes sisalduvate toksiliste ainete sattumine keskkonda ja piiratakse oluliselt selliste väärtuslike materjalide raiskamist, mida saab ringmajanduse raames taaskasutada.
