"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Nõukogu (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu, 13.–14. märts 2023
Peamised tulemused
Tööhõive ja sotsiaalpoliitika, 13. märts
Üks aasta pärast Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algust
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on sundinud miljoneid inimesi ületama Euroopa piire. ELis ajutise kaitse saamiseks on registreerunud peaaegu neli miljonit ukrainlast. Selle ajutise kaitse mehhanismi raames registreeritud inimestel on automaatne juurdepääs eluasemele, sotsiaal- ja arstiabile, laste haridusele ja tööturule.
Kuna alanud on juba sõja teine aasta, püüavad paljud ELi varjupaika otsima tulnud inimesed vastuvõtvas riigis enda elu uuesti üles ehitada, ning töö leidmine on oluline samm integratsiooni suunas. Ent see on ka keeruline, tingituna keelebarjääridest, oskuste tunnustamisega seotud probleemidest ning lastehoiuteenuste ebapiisavast kättesaadavusest.
Ministrid vahetasid arvamusi ELi tööhõive- ja sotsiaalolukorra üle, keskendudes eelkõige Ukrainast ajutiselt ümberasunute olukorrale tööturul.
Paljud ministrid märkisid, et Venemaa agressioonisõja mõju Euroopa tööturgudele on olnud üsna piiratud ning et kui esineb raskusi, siis seda pigem tööandjatel tööjõupuuduse ja oskustööliste nappuse tõttu. Seoses sõja eest põgenevate ukrainlaste integreerimisega tunnustasid paljud ministrid Ukraina pagulasi nende valmisoleku eest tööd otsida ning kiitsid ka ELi ettevõtjaid, kodanikuühiskonda ja kodanikke nende jõupingutuste eest praegu ELis elavate ukrainlaste abistamisel.
Vastusena hinnangule, et paljud ukrainlased on leidnud üksnes tööd, mis jääb alla nende tegeliku oskuste taseme, rõhutati keelebarjääri kõrvaldamise ja kvalifikatsioonide tunnustamise edendamise tähtsust. Sotsiaalpoliitikat ja sotsiaaltoetusi tõsteti esile kui vajalikke vahendeid selleks, et leevendada sõja mõju eurooplastele, kellest paljud on puudutatud inflatsioonist ja kõrgetest energiahindadest.
Ukraina rahvas kannatab rängalt Venemaa jõhkra agressioonisõja all. EL, selle kodanikud ja liikmesriigid on astunud seninägematuid samme, et aidata ukrainlastel leida endale töökoht ning saada juurdepääs lastehoiuteenustele ja sotsiaalabile.
Rootsi tööhõive- ja integratsiooniminister Johan Pehrson
Ministrid vahetasid arvamusi 2023. aasta Euroopa poolaasta üle, võtsid vastu ühise tööhõivearuande ning kiitsid heaks nõukogu järeldused 2023. aasta kestliku majanduskasvu analüüsi ja ühise tööhõivearuande kohta. Nii majanduskasvu analüüs kui ka tööhõivearuanne on osa Euroopa poolaasta sügisesest paketist.
Ministrid vahetasid arvamusi kavandatava nõukogu otsuse üle, millega antaks liikmesriikidele luba ratifitseerida Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 2019. aasta vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise konventsioon (nr 190). Kõnealune konventsioon on esimene rahvusvaheline dokument, milles kehtestatakse kogu maailmas kohaldatavad konkreetsed normid tööga seotud vägivalla ja ahistamise tõkestamiseks.
Muud küsimused
Komisjon andis teavet Euroopa oskuste aasta tegevuste kohta ning direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb plii ja selle anorgaaniliste ühendite ja diisotsüanaatide (mis on orgaanilised ühendid) piirnorme.
Lisaks esitas komisjon aruande nõukogu soovituse (milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele) rakendamise kohta ning kõrgetasemelise töörühma aruande, milles käsitletakse sotsiaalkaitse ja heaoluriigi tulevikku ELis.
Päevakorras oli ka eesistujariigi ja komisjoni ülevaade eelseisvast kolmepoolsest sotsiaaltippkohtumisest, mis toimub 22. märtsil 2023.
Volinik Schmiti Ukraina erinõunik Lodewijk Asscher tutvustas oma lähetuse põhjal koostatud soovitusi ning tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee esimehed tutvustasid oma 2023. aasta tööprogrammi.
Portugali delegatsioon teavitas kavandatavast Porto sotsiaalfoorumist, mis on 2021. aasta mais Portos toimunud sotsiaaltippkohtumise järelmeede.
Terviseküsimused, 14. märts
Euroopa Liidu üleilmne tervishoiustrateegia
Ministrid vahetasid arvamusi ELi üleilmse tervishoiustrateegia üle, mille komisjon esitas 30. novembril 2022. Strateegias nähakse üleilmset tervishoidu kui ELi välispoliitika tähtsat tugisammast ning seega geopoliitiliselt olulist valdkonda.
Paljud ministrid tunnistasid, et kõnealune strateegia on oluline element ELi reageerimises praegustele ja tulevastele üleilmsetele tervishoiuprobleemidele, nagu COVID-19, antimikroobikumiresistentsus ning Ukraina sõja põhjustatud tervise- ja humanitaarkriis.
Tervishoiuprobleeme, näiteks pandeemiaid, ei takista riigipiirid. Ka Euroopast kaugel alanud juhtum võib mõjutada meie kodanike tervist. Seega on loomulik teha tervishoiust üks ELi välispoliitika põhielement. Tugevamad tervishoiusüsteemid kogu maailmas toovad kasu meile kõigile ning kiire meetmete võtmine terviseohtude vastu – olenemata nende tekkekohast – on maailmas, kus kõik on omavahel seotud, hädavajalik.
Rootsi tervishoiuminister Acko Ankarberg Johansson
Määrus Euroopa Ravimiametile makstavate tasude kohta
Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse komisjoni poolt 13. detsembril 2022 esitatud määruse eelnõu üle, milles käsitletakse Euroopa Ravimiametile (EMA) makstavaid tasusid. Selle ettepaneku eesmärk on tagada, et tasud vastaksid paremini EMA tehtava tööga seotud kuludele, ning muuta EMA eelarve kestlikumaks.
Mõttevahetuse käigus väljendasid ministrid ettepaneku üle heameelt ja rõhutasid selle tähtsust EMA stabiilse rahastamise tagamisel. Paljud delegatsioonid tõstsid esile ka liikmesriikide asutuste kriitilist rolli ravimitele loa andmise menetlustes. Sellest tulenevalt peaks tasude süsteem vastama ülesandele, mida need asutused täidavad Euroopa ravimiametite võrgustikus. Liikmesriigid toetasid teatavate tasude kohandamist ettepanekus ja soovisid, et tasude kehtestamise süsteemis võetaks arvesse praeguseid arengusuundi (näiteks inflatsiooni). Lisaks märkis enamik ministreid, et EMA haldusnõukogul ja liikmesriikidel peaks tulevikus olema tasude kohandamisel suurem roll.
Komisjon andis ajakohastatud teavet meditsiiniseadmeid käsitlevate määruste rakendamise kohta ning eesistujariik teavitas koos komisjoniga delegatsioone pandeemia ennetamist, selleks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva rahvusvahelise lepingu üle peetavatest läbirääkimistest.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Tšehhi delegatsioon, keda toetasid Austria, Küprose, Kreeka, Ungari, Itaalia, Leedu, Malta, Madalmaade, Portugali ja Sloveenia delegatsioon, juhtis tähelepanu ravimite nappusele ELi turul ning Madalmaade delegatsioon rõhutas koordineerimise ja koostöö tähtsust seoses COVID-19 järgse sündroomiga (pikaajaline COVID) ning kutsus liikmesriike üles andma oma panuse kavandatud COVID-19 järgse sündroomi alaste eksperditeadmiste ELi võrgustikku.
Nõukogu võttis aruteluta vastu muude kui seadusandlike A-punktide nimekirjas esitatud punktid.
Ukraina rahvas kannatab rängalt Venemaa jõhkra agressioonisõja all. EL, selle kodanikud ja liikmesriigid on astunud seninägematuid samme, et aidata ukrainlastel leida endale töökoht ning saada juurdepääs lastehoiuteenustele ja sotsiaalabile.
Tervishoiuprobleeme, näiteks pandeemiaid, ei takista riigipiirid. Ka Euroopast kaugel alanud juhtum võib mõjutada meie kodanike tervist. Seega on loomulik teha tervishoiust üks ELi välispoliitika põhielement. Tugevamad tervishoiusüsteemid kogu maailmas toovad kasu meile kõigile ning kiire meetmete võtmine terviseohtude vastu – olenemata nende tekkekohast – on maailmas, kus kõik on omavahel seotud, hädavajalik.