"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Nõukogu (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu, 12.–13. juuni 2023
Peamised tulemused
Terviseküsimused – 13. juuni
Antimikroobikumiresistentsus
Nõukogu võttis vastu soovituse, mille eesmärk on tõhustada ELi meetmeid, et võidelda antimikroobikumiresistentsuse vastu inimeste ja loomade tervise ning keskkonna valdkonnas, lähtudes terviseühtsuse põhimõttest.
Soovituses ergutatakse antimikroobikumide, näiteks antibiootikumide mõistlikku kasutamist inimeste ja loomade tervise puhul, et aidata ennetada nakkust põhjustavate mikroorganismide ravimiresistentseks muutumist.
Soovituses kavandatud meetmed hõlmavad eesmärke vähendada 2030. aastaks antimikroobikumide kasutamist, tugevdada antimikroobikumide tarbimise seire riiklikke tegevuskavasid ning suurendada tervishoiutöötajate ja üldsuse teadlikkust.
Me ei saa jätta tähelepanuta surmavat ohtu, mida kujutavad inimeste tervisele ravimiresistentsed mikroorganismid. Antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemine on olnud eesistujariigi Rootsi üks peamisi prioriteete ning tänane soovitus annab ELi riikidele vahendid antimikroobikumide tarbimise jälgimiseks ja vähendamiseks.
Rootsi sotsiaal- ja rahvatervise minister Jakob Forssmed
Tervishoiuministrid leppisid kokku nõukogu üldises lähenemisviisis määruse suhtes, millega ajakohastatakse ja lihtsustatakse Euroopa Ravimiametile (EMA) makstavate tasude struktuuri.
Kavandatava määruse eesmärk on tagada, et EMA võetavad tasud oleksid kulupõhised, ning vähendada praeguse õigusraamistiku keerukust.
Ravimite hindamise ja järelevalve ülesande täitmiseks vajab EMA oma tegevuse toetamiseks kindlat finantsbaasi. Samuti on vaja jätkusuutlikult tasustada riikide pädevate asutuste olulist panust.
Nõukogu andis eesistujariigile volitused alustada Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi ministrite poolt kokku lepitud üldise lähenemisviisi alusel.
Ministrid tegid kokkuvõtte edusammudest, mida on seni tehtud seoses määrusega, millega luuakse Euroopa terviseandmeruum.
Kavandatava määruse eesmärk on kehtestada tervisepõhine andmete jagamise raamistik, mis hõlbustab patsientide andmete ohutut vahetamist, andes samal ajal ELi kodanikele kontrolli oma terviseandmete üle.
Tuginedes eesistujariigi Rootsi koostatud eduaruandele, hindas nõukogu määruse , milles käsitletakse inimpäritolu materjali kvaliteedi- ja ohutusnõudeid, ettepaneku menetlemise seisu.
Kavandatava määruse eesmärk on ajakohastada ja laiendada kehtivaid vere-, koe- ja rakumaterjali käsitlevaid ELi õigusakte, et kehtestada inimpäritolu materjali suhtes kõrged kvaliteedi- ja ohutusnõuded.
Eesistujariik ja komisjon teavitasid delegatsioone läbirääkimistest pandeemia ennetamist, selleks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe üle ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade täiendavate muudatuste üle.
Komisjon andis teavet ka hiljuti avaldatud vaimset tervist käsitleva teatise kohta; eesistujariik teavitas oma eesistumise ajal korraldatud asjakohastest konverentsidest; Prantsusmaa delegatsioon andis teavet uue mälestuspäeva väljakuulutamise kohta: „Euroopa päev Covid-19 pandeemia ohvrite mälestuseks“ ning järgmine eesistujariik Hispaania oma tervisevaldkonna tööprogrammi kohta. Austria, Belgia, Iirimaa, Luksemburgi ja Madalmaade delegatsioonid andsid teavet vajaduspõhise lähenemise kohaldamisest ravimiinnovatsioonile.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Viis põhjust, miks tuleb pöörata tähelepanu antimikroobikumiresistentsuse küsimusele (Infograafik)
Tööhõive ja sotsiaalpoliitika – 12. juuni
Platvormitöötajate õigused:
ministrid leppisid kokku nõukogu üldises lähenemisviisis direktiivi ettepaneku suhtes, mis käsitleb platvormitöötajate töötingimuste parandamist, võimaldades tal alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.
Platvormitöö tingimuste direktiivil on kaks peamist eesmärki. Esiteks on selle eesmärk määrata kindlaks ELis digitaalsete tööplatvormide heaks töötavate inimeste õige tööhõivestaatus, kellest mõned on valesti liigitatud füüsilisest isikust ettevõtjateks ning kellel peaks olema juurdepääs ELi õiguse kohastele töö- ja sotsiaalsetele õigustele.
Teiseks on direktiivi eesmärk suurendada läbipaistvust seoses algoritmide kasutamisega digitaalsete tööplatvormide poolt, tagades inimjärelevalve töötajaid mõjutavate oluliste otsuste üle ja nende isikuandmete kaitse.
Nõukogu üldise lähenemisviisi kohaselt eeldatakse õiguslikult, et platvormitöötajad, kelle puhul on täidetud vähemalt kolm kriteeriumi seitsmest, on töötajad. Nende kriteeriumide hulka kuuluvad näiteks piirangud, mille platvorm seab töötaja palgale, eeskirjad tema välimuse või käitumise kohta või piirangud võimalustele loobuda muudest töövõimalustest.
Kui kohaldatakse õiguslikku eeldust, siis seda, et vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavale töösuhet ei eksisteeri, peab tõendama digiplatvorm.
Juhutöömajandus on toonud meile palju kasu, kuid see ei tohi tulla töötajate õiguste arvelt. Nõukogu lähenemisviis loob hea tasakaalu töötajate kaitse ja neile tööd andvate platvormide õiguskindluse tagamise vahel.
Rootsi soolise võrdõiguslikkuse ja tööelu minister Paulina Brandberg
ELi tööhõive- ja sotsiaalministrid leppisid kokku nõukogu üldises lähenemisviisis kahe direktiivi suhtes, mille eesmärk on tugevdada võrdõigusasutuste toimimist ELis.
Uute normidega kehtestatakse kogu ELi hõlmavad ühised miinimumnõuded võrdõigusasutustele mitmes olulises valdkonnas, sealhulgas suurem pädevus võidelda diskrimineerimisega, tagatud sõltumatus ning suuremad volitused diskrimineerimisjuhtumite uurimiseks ja vaidluste lahendamiseks.
Nõukogu kiitis heaks oma üldise lähenemisviisi muutmisdirektiivi suhtes, millega kehtestatakse uued piirnormid plii, selle anorgaaniliste ühendite ja diisotsüanaatidega kokkupuutele töökohal.
Pikaajaline kokkupuude plii ja diisotsüanaatidega võib oluliselt mõjutada töötajate tervist. Teadaolevalt kahjustab kokkupuude pliiga närvisüsteemi, siseelundeid, nagu süda ja neerud, ning reproduktiivsüsteemi. Tööstuses laialdaselt kasutatavate kemikaalide rühm diisotsüanaadid on seotud astma ja muude hingamisteede haigustega.
Muutmisdirektiivi eesmärk on olemasolevaid plii piirnorme märkimisväärselt vähendada ja kehtestada esmakordselt diisotsüanaatide piirnormid.
Pärast eesistujariigi Rootsi koostatud eduaruande teadmiseks võtmist pidasid ministrid poliitilise mõttevahetuse kavandatud direktiivi üle, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest.
Ministrid arutasid nii käimasolevaid kui ka uusi diskrimineerimise mustreid oma liikmesriikides ja kogu ELis. Nad vahetasid ka arvamusi meetmete kohta, mida on vaja võtta, et lõpetada läbirääkimised võrdse kohtlemise direktiivi üle, ning pakkusid välja konkreetsed lahendused järgmise kolme peamise lahendamata küsimuse lahendamiseks: õiguskindlus, subsidiaardud ja rakenduskulud.
Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse Euroopa poolaasta üle, mis on ELi raamistik majandus-, eelarve-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika iga-aastaseks koordineerimiseks ja järelevalveks. Arutelu keskendus 2023. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketile ja sotsiaalse lähenemise raamistiku võimalikule integreerimisele Euroopa poolaastasse.
Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu kiitis heaks ka riigipõhiste soovituste tööhõive- ja sotsiaalpoliitika aspektid ning kiitis heaks tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee arvamuse nende riigipõhiste soovituste kohta 2023. aastaks ning nende hinnangu 2022. aasta soovituste rakendamise kohta.
Tänase poliitilise mõttevahetuse tulemusi võetakse arvesse riigipeade ja valitsusjuhtide 29.–30. juuni Euroopa Ülemkogu kohtumisel.
Ministrid võtsid vastu soovituse sotsiaaldialoogi tugevdamise kohta ELis. Oma soovituses esitab nõukogu mitu viisi, kuidas liikmesriigid saaksid tugevdada sotsiaalset dialoogi ja kollektiivläbirääkimisi riiklikul tasandil, sealhulgas kaasates sotsiaalpartnereid poliitika kujundamisse, edendades sotsiaaldialoogi eeliseid ning tugevdades töötajate ja tööandjate organisatsioonide suutlikkust.
Nõukogu kiitis heaks järeldused, mis käsitlevad soolise võrdõiguslikkuse aspekti lõimimist poliitikavaldkondadesse, programmidesse ja eelarvetesse Järeldused põhinevad Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) aruandel ning neis kutsutakse üles tõhustama soolise võrdõiguslikkuse lõimimist institutsiooniliste mehhanismide, eelkõige poliitika, programmide ja eelarvete kontekstis.
Oma järeldustes esitab nõukogu mitu viisi, kuidas liikmesriigid võiksid soolist võrdõiguslikkust veelgi paremini lõimida, sealhulgas võtta vastu riiklikke soolise võrdõiguslikkuse strateegiaid, edendada soo alusel eristatud statistiliste andmete kogumist ning tagada soolise ebavõrdsuse vähendamise meetmete piisav rahastus.
Eesistujariik Rootsi andis teavet kahe menetluses oleva seadusandliku ettepaneku kohta:direktiiv töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise määruste läbivaatamine.
Esimees jagas ka teavet Rootsi eesistumise ajal korraldatud asjakohaste konverentside kohta.
Järgmine eesistujariik Hispaania tutvustas oma tööprogrammi.
Me ei saa jätta tähelepanuta surmavat ohtu, mida kujutavad inimeste tervisele ravimiresistentsed mikroorganismid. Antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemine on olnud eesistujariigi Rootsi üks peamisi prioriteete ning tänane soovitus annab ELi riikidele vahendid antimikroobikumide tarbimise jälgimiseks ja vähendamiseks.
Juhutöömajandus on toonud meile palju kasu, kuid see ei tohi tulla töötajate õiguste arvelt. Nõukogu lähenemisviis loob hea tasakaalu töötajate kaitse ja neile tööd andvate platvormide õiguskindluse tagamise vahel.
