Nõukogu (välisasjad), 17.-18.11.2014, 17.–18. november 2014

Nõukogu toetab Ukrainat käsitleva dialoogi taaskäivitamist.

17. novembril toimunud välisasjade nõukogu istungil arutasid ELi välisministrid Federica Mogherini juhtimisel olukorda Ukrainas ning 18. novembril kõnelesid ELi kaitseministrid julgeoleku ja kaitse teemal. 

Sel kuul keskenduti välisasjade nõukogus peamiselt Ukrainale. ELi ministrid arutasid põhjalikult viimaseid sündmusi selles piirkonnas, rahuväljavaateid ja Ukraina reformikava.

Pärast hiljutisi ägedaid mürsurünnakuid ja teateid, et relvastatud konvoid liiguvad Venemaalt üle piiri separatistide kontrolli all olevatele aladele, kutsus nõukogu kõiki osapooli tungivalt üles rakendama täies mahus Minski protokolli ja täitma relvarahu tingimusi.

ELil on oluline roll sõjalise, sotsiaal-majandusliku ja humanitaarse olukorra edasise halvenemise ärahoidmises. Nõukogu toetab Kiievi ja Moskva vahelist uut laadi dialoogi selle küsimuse lahendamiseks.

Võimalikud uued sanktsioonid

Olles kohapealset olukorda põhjalikult hinnanud, palusid ELi ministrid Euroopa välisteenistusel ja Euroopa Komisjonil esitada ettepaneku separatistide vastu suunatud edasiste sanktsioonide kohta.

Nõukogu jätkab olukorra tähelepanelikku jälgimist ja otsustab, kas selliseid sanktsioone tuleks rakendada.

Reformid Ukrainas

Nõukogu tervitas 26. oktoobri parlamendivalimisi ja kutsus üles moodustama kiiresti uut valitsust.

ELi ministrid kutsusid Kiievi ametivõime üles võtma kohustuse viia läbi haldus- ja majandusreformid, kaasa arvatud põhiseaduse reform ja ulatuslikum detsentraliseerimine.

Nõukogu määras Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformi alase ELi nõuandemissiooni (EUAM Ukraine) alguskuupäevaks 1. detsembri 2014.

18. november 2014: nõukogu päevakorras on julgeoleku- ja kaitseküsimused

ELi kaitseministrid arutasid välisasjade nõukogu koosseisus ELi ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP). 

ELi riigijuhid arutavad ÜJKP eesmärke Euroopa Ülemkogu 2015. aasta juuni kohtumisel. Nad kutsusid üles tõhustama poliitikat, tugevdama kaitsetööstust ja arendama sõjalisi võimeid.

NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi juuresolekul arutasid ELi kaitseministrid olukorda Euroopa laiemas naabruses (peamiselt Ukrainas, Iraagis, Süürias ja Liibüas). Nad vaatasid üle ka Euroopa viie sõjalise operatsiooni (Bosnias, Kesk-Aafrika Vabariigis, Malis, Somaalias ja Adeni lahes) seisu.

Muud päevakorras olnud teemad

Lähis-Ida

ELi välisministrid võtsid teadmiseks arengud Lähis-Ida rahuprotsessis pärast kõrge esindaja visiiti sellesse piirkonda. EL tunneb sügavat muret piirkonnas kasvava pinge ja suureneva vägivalla pärast.

EL on eriti huvitatud selle piirkonna rahuprotsessi käsitleva arutelu taasalustamisest nii USA riigisekretäri John Kerryga ÜRO Julgeolekunõukogu raamistikus kui ka piirkondlikul tasandil teiste araabia riikidega.

Bosnia ja Hertsegoviina

Mõne liikmesriigi algatusel arutasid ELi välisministrid Bosnia ja Hertsegoviina väljavaateid saada ELi liikmeks. Kõrge esindaja märkis, et ministrid leppisid kokku protsessi käivitamises uuel alusel, muutmata laienemisprotsessiga seotud tingimusi.

Ebola viirus

ELi Ebola viiruse koordinaator Christos Stylianides teavitas nõukogu peamistest tähelepanekutest ja tegevusprioriteetidest, mille ta pani paika pärast oma hiljutist Lääne-Aafrika visiiti.

Nõukogu tervitas tema pühendumist Euroopa Liidu ühise reageerimise ja koordineerimise tugevdamisele koostöös Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, piirkondlike organisatsioonide ja teiste peamiste partneritega.

Liibüa

ELi ministrid arutasid ka tööd, mida on teinud Bernadino León, kes on ÜRO eriesindaja Liibüas, samuti arutasid nad ÜRO lepitamiskatseid riigis ning seda, kuidas EL saab toetada Liibüat stabiilse, demokraatliku ja kaasava riigi ülesehitamisel.

Ministrid võtsid ilma aruteluta vastu järgmised dokumendid:

• küberkaitsepoliitika raamistik
• poliitikaraamistik pikaajalise kaitsekoostöö tugevdamiseks
• Gruusiat ja viisanõude kaotamise tegevuskava käsitlevad järeldused