Välisasjade nõukogu, 10.12.2018, 10. detsember 2018

Peamised tulemused

Iraan

Nõukogu arutas Iraani küsimust. Ministrid keskendusid ühise laiaulatusliku tegevuskava rakendamise küsimustele, Iraani tuumakokkuleppele, sealhulgas ELi jätkuvatele püüdlustele säilitada Iraani jaoks tõhusad finantskanalid ning jätkata legitiimseid kaubandussuhteid pärast seda, kui USA taaskehtestas 5. novembril 2018 sanktsioonid. Ühtlasi arutati mureküsimusi seoses Iraani agentide hiljutise tegevusega Euroopa pinnal,Iraani ballistiliste rakettide programmi ja muid piirkondliku julgeoleku aspekte.

Liikmesriigid olid üksmeelselt nõus vajadusega säilitada üldine Iraani poliitika, alustades sellest, et ühise laiaulatusliku tegevuskava jõushoidmine on meie kõigi suur huvi. ELi täielik toetus ühise laiaulatusliku tegevuskava rakendamisele ei tähenda, et jätame muud küsimused tähelepanuta. Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

Lääne-Balkani riigid

Välisministrid arutasid Lääne-Balkani küsimusi. Pärast aastat väga intensiivseid suhteid ELi ja Lääne-Balkani riikide vahel oli ministritel võimalik võtta kokku ELi tegevus ja koostöö selle piirkonnaga. Kinnitati taas ELi kindlat toetust Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaatele. Ühtlasi tuletati meelde ootusi piirkonna järgmistele sammudele Euroopa Liiduga ühinemise perspektiivis, eriti seoses õigusriigi ja korruptsioonivastase võitlusega.

Oma eelmisel välisasjade nõukogu istungil peetud mõttevahetusest lähtuvalt arutasid ministrid viimaseid arenguid Bosnias ja Hertsegoviinas ning tuletasid meelde vajadust luua valitsusi kõigil tasanditel ja võtta kohustus liikuda edasi reformikavaga. Samuti rõhutati, kui oluline on toetada Skopje ja Ateena vahelise Prespa kokkuleppe täitmise püüdlusi. Ministrid väljendasid toetust ELi keskendumisele Belgradi ja Priština vahelisele dialoogile. Sellega seoses väljendasid nad muret Kosovo valitsuse otsuse üle suurendada Serbiast ja Bosnia ja Hertsegoviinast pärit kaupade maksustamist 100 %-le, mis on Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu selge rikkumine.

• Infograafik – ELi ja Lääne-Balkani riikide omavaheline seotus

Ukraina

Nõukogu arutas viimaseid arenguid Ukrainas. Välisministrid tuletasid meelde oma suurt muret pingete ohtliku eskaleerumise üle Aasovi merel ja Kertši väinas. Ühtlasi kinnitasid nad taas, et EL ei tunnusta 11. novembril 2018 toimunud „valimisi“, mida peab ebaseaduslikeks ja ja õigusvastasteks. Nõukogu lisas piiravate meetmetega hõlmatud isikute loetellu üheksa "valimistega" seotud isikut, kelle tegevus õõnestab või ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.

Lõunasöögil vahetasid kõrge esindaja ja välisministrid arvamusi Ukraina välisministri Pavlo Klimkiniga. Keskenduti hiljutistele arengutele Aasovi merel ja Ukraina julgeolekuolukorrale, aga ka ELi võimalikule toetusele Kagu-Ukraina asjassepuutuvate piirkondade abistamiseks.

• Ukraina EL lisas sanktsioonide loetellu üheksa isikut, kes osalesid „Donetski rahvavabariigis“ ja „Luganski Rahvavabariigis“ läbiviidud „valimistel“ (pressiteade, 10.12.2018).
• Kõrge esindaja poolt ELi nimel tehtud avaldus kasvavate pingete kohta Aasovi merel, 28.11.2018

Venezuela

Nõukogu arutas olukorda Venezuelas. Kõrge esindaja andis välisministritele ülevaate tööst, millega uuritakse võimalust luua rahvusvaheline kontaktrühm, kes võiks sobivatel tingimustel aidata hõlbustada poliitilist protsessi. Ühtlasi kinnitas nõukogu oma kindlat veendumust säilitada sihipärased piiravad meetmed Venezuela suhtes.

Meie eurooplastena usume, et igasuguse poliitilise suuna puudumine võib osutuda ohtlikuks lähenemiseks ning et sanktsioonidega peaks käima alati kaasas võimalus pidada dialoogi ja teha koostööd. Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

Samuti kordasid välisministrid, et 20. mai 2018. aasta valimistel ja nende tulemustel puudub igasugune usaldusväärsus, sest valimisprotsess ei andnud vajalikke tagatisi, mis oleksid taganud kaasavad ja demokraatlikud valimised. Nad leppisid kokku ühise ELi lähenemise võtmises seoses president Nicolás Maduro teise ametiaja algusega 10. jaanuaril 2019.

Nõukogu tuletas ühtlasi meelde oma kindlat toetust Venezuela, aga ka selle naaberriikide elanikele, toetades Venezuela inimeste sotsiaal-majanduslikku kaasamist ja vastuvõtvate kogukondade toimetulekuvõimet. Seda arvesse võttes peavad ministrid tervitatavaks Euroopa Komisjoni poolt 4. detsembril 2018 täiendava 20 miljoni euro eraldamist selleks, et täita Venezuela sotsiaal-majandusliku kriisi ohvrite pakilised vajadused.

• Venezuela vastu suunatud ELi piiravad meetmed (taustteave)

ELi ja Aafrika Liidu vaheline koostöö

Välisministrid arutasid ELi ja Aafrika Liidu koostööd, pidades silmas esimest tippkohtumiste vahelist ELi ja ALi ministrite kohtumist21.–22. jaanuaril 2019 Brüsselis. Kohtumisel on kolm järgmist põhiteemat: poliitilised aspektid (rahu, julgeolek ja valitsemine), majandusaspektid (investeerimine, kaubandus ja oskused) ning mitmepoolsus (reeglipõhist maailmakorda toetava koostöö suurendamine).

Ministrid väljendasid selget huvi tugevdada ELi ja Aafrika strateegilist partnerlust. Rõhutati noortega dialoogi pidamise olulisust. Nad tõid välja rahu, julgeoleku ja valitsemise alase koostöö edusammud, sealhulgas ELi ja Aafrika Liidu vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamise 23. mail 2018. Rände ja liikuvuse valdkonnas tõsteti esile Valletta ühise tegevuskava raames tehtud tööd. Ministrid rõhutasid ka erasektori ja erainvesteeringute ülitähtsat rolli ELi-Aafrika suhete elavdamises. Nad väljendasid heameelt kavatsuse üle luua uus Euroopa-Aafrika kestliku investeerimise ja töökohtade loomise allianss.

• ELi ja Aafrika suhted (taustteave)