Venezuela
EL on mures olukorra pärast Venezuelas ja kutsub üles inimõigusi täielikult austama. EL annab abi vajavate Venezuela elanike aitamiseks humanitaarabi ning on kehtestanud sanktsioonid, et innustada leidma demokraatlikke lahendusi.
Kriis Venezuelas
Venezuela seisab silmitsi sügava majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise kriisiga, mis mõjutab rängalt riigi kodanikke. Kokku on varisenud avalike teenuste süsteem, mistõttu on suures osas lakanud avalike teenuste, nagu tervishoiu-, veevarustus-, sanitaar- ning haridusteenuste pakkumine, ka esmatarbekaupu napib.
ÜRO andmetel vajab Venezuelas humanitaarabi 7,9 miljonit inimest (st 27,7% elanikkonnast). Ligikaudu 56% elanikkonnast elab äärmises vaesuses.
Toiduga kindlustatuse olukord Venezuelas on endiselt kriitiline: 15% elanikkonnast (ligikaudu 4 miljonit inimest) vajab kiiremas korras toiduabi ja 40% kogeb mõõdukat kuni tõsist toiduga kindlustamatust. Umbes 62%-l elanikkonnast puudub regulaarne juurdepääs veele.
Alates 2015. aastast on kogu maailmas peaaegu 7,9 miljonit ümberasustatud Venezuela kodanikku, kellest enamik (üle 6,9 miljoni inimese) elab Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikides. Venezuela kodanikud moodustavad praegu afgaanide järel suuruselt teise varjupaigataotlejate rühma ELis.
Kuni 30% kooliealistest lastest ei käi regulaarselt koolis ja 13% on väljaspool haridussüsteemi. 70% elanikkonnast on kaotanud juurdepääsu tervishoiuteenustele. Malaaria ja denguepalaviku puhangud mõjutavad sageli just kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi.
Halvenev majanduslik olukord, kus Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel oli 2025. aasta inflatsioonimäär 270%, süvendab juba niigi katastroofilist humanitaarolukorda.
Lisaks suurendavad humanitaarressurssidele survet kokkupuuted looduslike ja inimtegevusest tingitud ohtudega, nagu üleujutused, maalihked, naftareostus ja relvavägivald.
Euroopa Liit on koos oma Venezuela ja rahvusvaheliste partneritega alati toetanud rahumeelset, demokraatlikku, kaasavat ja Venezuela juhitud lahendust kriisi lõpetamiseks.
USA sekkumine Venezuelas
Kõrge esindaja kutsus kõiki pooli üles ilmutama rahu ja vaoshoitust, et vältida olukorra eskaleerumist ja tagada kriisi rahumeelne lahendamine.
Kõrge esindaja tuletas meelde, et igas olukorras tuleb järgida rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja ÜRO põhikirja. Erilist vastutust nende põhimõtete kui rahvusvahelise julgeolekustruktuuri tugisamba järgimise eest kannavad ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed.
EL on korduvalt märkinud, et Nicolás Madurol puudub demokraatlikult valitud presidendi legitiimsus, ning on väljendanud toetust Venezuela suveräänsust austaval viisil toimuvale Venezuela rahva juhitud rahumeelsele demokraatiale üleminekule riigis. Austada tuleb Venezuela rahva õigust otsustada oma tuleviku üle.
EL jagab seisukohta, et prioriteediks on võitlus rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ja uimastikaubanduse vastu, mis kujutavad endast märkimisväärset julgeolekuohtu kogu maailmas. Kõrge esindaja rõhutas samas, et nende probleemidega tuleb tegeleda pidevas koostöös, austades täielikult rahvusvahelist õigust ning territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse põhimõtteid.
EL on tihedas kontaktis Ameerika Ühendriikide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega, et toetada ja hõlbustada dialoogi kõigi asjaosaliste pooltega, mille tulemuseks on läbiräägitud, demokraatlik, kaasav ja rahumeelne lahendus kriisile, mis on saavutatud Venezuela rahva eestvedamisel.
Venezuela rahva tahte austamine on riigi jaoks ainus viis, kuidas taastada demokraatia ning lahendada praegune kriis.
Praegusel otsustaval ajal on oluline, et kõik pooled austaksid täielikult inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust. Kõik praegu Venezuelas kinni peetavad poliitvangid tuleb tingimusteta vabastada.
ELi liikmesriikide konsulaarasutused teevad tihedat koostööd, et kaitsta ELi kodanike, sealhulgas Venezuelas ebaseaduslikult kinnipeetavate isikute turvalisust.
2024. aasta presidendivalimised
EL tunneb jätkuvalt sügavat muret Venezuelas pärast 28. juulil 2024 toimunud presidendivalimisi toime pandud inimõiguste rikkumiste pärast.
Järgnevatel Euroopa Ülemkogu kohtumistel 2024. aasta oktoobris ja detsembris kutsusid ELi juhid Venezuela ametivõime üles:
- austama Venezuela rahva demokraatlikku tahet
- lõpetama opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastu suunatud vägivalla, repressioonid ja ahistamise
- vabastama poliitvangid
- lõpetama alusetud süüdistused ELi riikide vastu ning andma Venezuelas kinni peetud Euroopa kodanikele täieliku juurdepääsu konsulaarabile
- täitma oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi
Lisaks rõhutasid nad, et aktsepteeritakse ja tunnustatakse ainult täielikke ja sõltumatult kontrollitavaid tulemusi. EL võtab kasutusele kõik tema käsutuses olevad vahendid, et toetada demokraatiat ning rahumeelset ja kaasavat üleminekut Venezuelas.
Euroopa Ülemkogu järeldused:
ELi nimel tehtud avaldused:
- kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldus (pressiteade, 10. jaanuar 2025)
- Venezuela: kõrge esindaja poolt ELi nimel tehtud avaldus hiljutiste valimisjärgsete sündmuste kohta (24. august 2024)
- Venezuela: kõrge esindaja poolt ELi nimel tehtud avaldus valimisjärgsete sündmuste kohta (4. august 2024)
Humanitaarabi Venezuela elanikele
Alates 2016. aastast on EL eraldanud Venezuelale 572 miljoni euro ulatuses erakorralist humanitaarabi. 2026. aastal eraldati Venezuela elanike kõige pakilisemate vajaduste rahuldamiseks ligikaudu 52 miljonit eurot.
Rahastamine aitab nii kodumaal viibivaid kui ka naaberriikides vastu võetud abivajajatest Venezuela kodanikke. ELi humanitaarabi antakse ÜRO asutuste, rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide ja Punase Risti liikumise kaudu.
Abi eesmärk on toetada eelkõige haavatavaid rühmi, nagu lapsed, noored, rasedad naised ja rinnaga toitvad emad, eakad ja põlisrahvad.
Riigisiseselt keskendutakse rahastamisel eelkõige tervishoiuteenuste ja elanikkonnakaitseabi andmisele, veevarustus-, sanitaar- ja hügieeniteenuste pakkumisele, hädaolukordades antavale haridusele ning toitumis- ja toiduabile, samuti katastroofideks valmisoleku ja hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse toetamisele.
Pagulastele ja riigisisestele põgenikele antava abi puhul keskendutakse erakorralistele meditsiiniteenustele, toiduabile, õigusteabe ja -abi andmisele, kaitsealgatustele (eelkõige soolise vägivalla ja inimkaubanduse vastastele algatustele), hädaolukordades antavale haridusele ja peavarju pakkumisele.
Maavärinad 24. juunil 2026
Pärast 24. juunil Venezuelat tabanud laastavaid maavärinaid on EL lähetanud Venezuelasse päästemeeskondi ja muud hädaabi ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu.
Lisaks on ELi Copernicuse satelliiditeenus aktiveeritud hädaolukorra kaardistamise režiimis, et pakkuda õigeaegseid ja täpseid satelliidifotosid ja muid georuumilisi andmeid tasuta.
EL on valmis andma täiendavat abi, kui vajadused kohapeal muutuvad.
Sanktsioonid Venezuela vastu
Nõukogu kehtestas 13. novembril 2017 sanktsioonid seoses olukorraga Venezuelas. Need hõlmavad järgmist:
- embargo relvadele ja siserepressioonideks kasutada võidavale varustusele
- Venezuelas inimõiguste rikkumise ning demokraatia ja õigusriigi õõnestamise eest vastutavate isikute ja üksuste vara külmutamine ja isikute reisikeeld
Nende sanktsioonide eesmärk on innustada leidma ühiseid demokraatlikke lahendusi, et tuua riiki poliitiline stabiilsus ja käsitleda Venezuela elanike kiireloomulisi vajadusi. Nende eesmärk ei ole kahjustada Venezuela elanikkonda. Nende sanktsioonide tühistamine sõltub käegakatsutavatest edusammudest inimõiguste ja õigusriigi valdkonnas Venezuelas ning sisulistest sammudest tõelise dialoogi ja demokraatiale ülemineku suunas.
Sanktsioone kohaldatakse praegu 69 isiku suhtes ning neid pikendati viimati 10. jaanuarini 2027.
Vaata ka
Kriisidele reageerimine
Humanitaarabi
Miks EL võtab vastu sanktsioone?
Viimati läbi vaadatud: 29. juuni 2026