ELi ja Aafrika suhted
ELi ja Aafrika partnerlus keskendub solidaarsusele, julgeolekule, rahule ning kestlikule ja kestvale majandusarengule ja heaolule.
Rahu ja heaolu edendamine
Geopoliitilise ebakindluse ajastul on Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu vaheline partnerlus stabiilsuse ja ühiste väärtuste tugisammas. Euroopa Liit ja Aafrika Liit edendavad oma suhetes rahumeelset ja jõukat tulevikku, mille aluseks on reeglitel põhinev rahvusvaheline koostöö.
2025. aastal tähistavad Euroopa Liit ja Aafrika Liit oma partnerluse 25. aastapäeva. Viimase veerandsajandi jooksul on ELi ja Aafrika Liidu vahelisest partnerlusest kujunenud terviklik poliitiline, majanduslik ja julgeolekuliit.
Partnerlus on ELi strateegiline prioriteet. EL on Aafrika juhtiv kaubanduspartner, suurim investor ning peamine rahu- ja julgeolekupartner, kes toetab piirkondlikku stabiilsust ja kaasavat majanduskasvu.
Aafrikas, kus elab üle 1,4 miljardi inimese, asub mitu maailma kõige kiiremini kasvavat majandust ja suurima noorelanikkonnaga riiki.
Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu tippkohtumised
ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumised toimuvad põhimõtteliselt iga kolme aasta järel ning need toovad kokku riigipead ja valitsusjuhid, et lahendada ühiseid probleeme ja seada ühiseid eesmärke. Neid tippkohtumisi korraldatakse vaheldumisi Aafrikas ja Euroopas.
2025. aasta novembris toimunud Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu seitsmendal tippkohtumisel arutasid Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu liikmesriikide juhid, kuidas tugevdada koostööd:
jõuka ja kestliku tuleviku suunas liikumisel
rahu, julgeoleku ja valitsemise valdkonnas
mitmepoolsetel foorumitel
seoses rände ja liikuvusega
Muud ametlikud kohtumised Aafrika riikide ja ELi vahel
ELi ja Aafrika partnerlust viiakse ellu ka ametlike dialoogide kaudu:
- Aafrika ja ELi riikide välisministrite korrapärased ministrite tasandi kohtumised ning Aafrika Liidu Komisjoni ja ELi institutsioonide esindajate korrapärased kohtumised
- Euroopa Komisjoni ja Aafrika Liidu Komisjoni iga-aastased kohtumised
- Euroopa Parlamendi ja Üleaafrikalise Parlamendi korrapärased kohtumised
ELi ja Aafrika koostöövaldkonnad
Kaubandus ja investeeringud
EL on pidanud läbirääkimisi sooduskaubanduslepingute sõlmimiseks 19 Aafrika riigiga, nimelt:
- kuus majanduspartnerluslepingut 15 Sahara-taguse Aafrika riigiga
- neli assotsieerimislepingut Põhja-Aafrika riikidega
Lisaks saavad 35 Aafrika riiki kasu ELi erikorrast „Kõik peale relvade“, kolm riiki standardsest üldiste tariifsete soodustuste kavast ja üks riik GSP+ erikorrast.
ELi ja Aafrika kaubavahetus ning teenuskaubandus – faktid ja arvud
Strateegia „Global Gateway“
Aafrika on kesksel kohal strateegias „Global Gateway“, mille eesmärk on luua kestlikud ja kõrgetasemelised ühendused, mis toovad kasu inimestele ja planeedile.
Strateegia „Global Gateway“ 264 juhtprojektist 138 on Aafrikas.
Strateegia „Global Gateway“ raames käivitatud Aafrika-Euroopa investeeringute paketiga kaasatakse kuni 150 miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid, et edendada kogu kontinendil kestlikku majanduskasvu.
Rahu ja julgeolek
Tsiviil- ja sõjalised missioonid ja operatsioonid
EL on alustanud osana ühisest julgeoleku- ja kaitsepoliitikast Aafrikas mitmeid sõjalisi ja tsiviilmissioone ja -operatsioone.
Praegu on ELi missioonid lähetatud järgmistesse riikidesse:
- Kesk-Aafrika Vabariik
- Liibüa
- Mali
- Mosambiik
- Somaalia
Veel on EL käivitanud piirkondliku nõuande- ja koordineerimisüksuse Sahelis, samuti Guinea lahe Lääne-Aafrika riikide toetuseks loodud Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsealgatuse ning kolm mereväeoperatsiooni, mis tegutsevad Aafrika lähedal või seoses Aafrikas toimuvate kriisidega.
Euroopa rahutagamisrahastu
EL toetab Aafrika riike ka 2021. aasta märtsis loodud Euroopa rahutagamisrahastu kaudu. Kõnealune rahastu aitab ennetada konflikte, tagada ja säilitada rahu ning tugevdada rahvusvahelist julgeolekut ja stabiilsust.
Euroopa rahutagamisrahastu koosneb kahest rahastamissambast: operatsioonide sammas ja abimeetmete sammas. Operatsioonide sambast rahastatakse ÜJKP missioonide ja operatsioonide ühiseid kulusid.
Abimeetmete sambast rahastatakse kolmandate riikide ja organisatsioonide tegevust, mille eesmärk on tugevdada sõjalisi ja kaitsevõimeid ning toetada rahutagamisoperatsioonide sõjalisi aspekte. Nõukogu on vastu võtnud abimeetmed mitme Aafrika riigi jaoks, sealhulgas Benini, Kameruni, Côte d’Ivoire’i, Kongo Demokraatliku Vabariigi, Ghana, Keenia, Mali, Mauritaania, Kongo Vabariigi, Rwanda ja Somaalia jaoks.
Terrorismivastane võitlus
EL toetab Aafrika mandril terrorismivastase võitluse algatusi ja tegevusi.
Nõukogu kiitis 16. detsembril 2024 heaks järeldused, mille eesmärk on suurendada jõupingutusi terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu võitlemiseks, kutsudes üles suurendama ELi koostööd Aafrika juhitud terrorismivastaste algatustega. Nõukogu rõhutas samuti, kui oluline on kasutada ELi liikmesust ja praegust positsiooni ülemaailmse terrorismivastase võitluse foorumi kaaseesistujana, et toetada Aafrika riike terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu võitlemisel.
EL on ülemaailmse terrorismivastase võitluse foorumi kaaseesistuja olnud alates 2022. aasta septembrist, esialgu koos Marokoga ja alates 2023. aasta märtsist Egiptusega. Ülemaailmse terrorismivastase võituse foorum on mitteametlik mitmepoolne platvorm rahvusvaheliste jõupingutuste tugevdamiseks strateegilises ja pikaajalises lähenemisviisis terrorismivastasele võitlusele ning vägivaldse äärmusluse ennetamisele ja selle vastu võitlemisele.
EL on üks maailma suuremaid terrorismivastase võitluse suutlikkuse suurendamise programmide ja muude programmide pakkujaid, mille eesmärk on ennetada vägivaldset äärmuslust Aafrikas. 2024. aasta jaanuariks oli nendesse programmidesse investeeritud ligikaudu 559 miljonit eurot, kusjuures üle 70% vahenditest on eraldatud projektidele Aafrika riikides.
Lisaks on mitmetesse Aafrika mandril asuvatesse ELi delegatsioonidesse lähetatud ELi terrorismivastase võitluse ja/või julgeoleku valdkonna ekspertidel oluline roll vastuvõtvate valitsuste, piirkondlike organisatsioonide ja kodanikuühiskonnaga suhtlemisel.
- Võitlus terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu: nõukogu kiitis heaks välis- ja sisetegevuse vaheliste seoste tugevdamist käsitlevad järeldused (pressiteade, 16. detsember 2024)
- Terrorismivastane võitlus (Euroopa välisteenistus)
Miinivaba Aafrika nimel
Jalaväevastased miinid kujutavad endast jätkuvalt olulist ohtu tsiviilelanikele ja takistavad arengut paljudes maailma piirkondades, sealhulgas Aafrikas. Jalaväevastaste miinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon (tuntud ka kui Ottawa konventsioon), mis jõustus 1999. aasta märtsis, kujutab endast rahvusvahelist raamistikku jalaväevastaste miinide põhjustatud kannatustele ja vigastustele lõpu tegemiseks.
2026. aasta seisuga on konventsiooni osalised 161 riiki, sealhulgas enamik Aafrika riike. Mitmel Aafrika riigil on siiski konventsiooni artikli 5 alusel endiselt kohustus demineerida nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad mineeritud alad.
EL on pikka aega kindlalt toetanud ülemaailmseid jõupingutusi jalaväevastaste miinide likvideerimiseks ja nende humanitaartagajärgedega tegelemiseks. EL on miinivastase tegevuse valdkonnas üks juhtivaid ülemaailmseid rahastajaid.
Nõukogu võttis 16. märtsil 2026 vastu otsuse, millega toetatakse Aafrika suutlikkuse suurendamist miinivaba Aafrika saavutamiseks. Tänu sellele otsusele toetab EL jalaväevastastest miinidest mõjutatud Aafrika riike 3 miljoni euro suuruse projekti kaudu, mida rakendab ÜRO Desarmeerimisuuringute Instituut (UNIDIR).
- Desarmeerimine: nõukogu võttis vastu otsuse, millega toetatakse Aafrika suutlikkust saavutada miinivaba Aafrika (pressiteade, 16. märts 2026)
- Jalaväevastaste miinide konventsioon (ÜRO)
Kliima ja keskkond
Olles nende hulgas, keda kliimakriis kõige rängemini mõjutab, on Aafrika riigid seejuures ühed suuremad kestlike lahenduste pakkujad.
Geograafiline lähedus ja ulatuslikud majandussidemed ELi ja Aafrika vahel loovad tugeva aluse koostööle kliimakriisiga tegelemisel ja rohepöörde edendamisel.
Kliimameetmete alane koostöö toimub mitmes vormis, sealhulgas järgneva kaudu:
- strateegia „Global Gateway“ investeeringute pakett, millega edendatakse kestliku ja rohelise taristu algatusi Aafrika riikides
- kahe- ja mitmepoolsed partnerlused sellistes küsimustes nagu metsastamine, taastuvallikatest toodetud vesinik, süsinikuheite vähendamine ja kliimamuutustele vastupanu võime
Ränne
Viimastel aastatel vastu võetud Euroopa Ülemkogu järeldused rände välismõõtme kohta on ELi institutsioonidele, asutustele ja liikmesriikidele selles valdkonnas suunisteks.
Üks oluline element on rände- ja varjupaigaküsimusi käsitlev terviklik lähenemisviis, mis keskendub mitmele põhivaldkonnale, sealhulgas:
- haavatavate rändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste kaitse
- seaduslik ränne ja tööjõu liikuvus
- ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemine
- rändajate smugeldamise ja inimkaubanduse vastane võitlus
Lisaks ebaseaduslikult riigis viibivate rändajate tagasisaatmisele EList nende päritoluriikidesse hõlmab see ka partnerriikide piirihaldussuutlikkuse tugevdamist, samuti vabatahtliku tagasipöördumise toetamist ja tagasipöördujate kestlikku taasintegreerimist nende päritoluriikidesse.
ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfond
2015. aasta novembris lõi Euroopa Liit ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi, et tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega ning aidata kaasa rände paremale haldamisele. Selle volitused lõppesid 2021. aastal, kuid projektid kestsid 2025. aasta lõpuni.
ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi eelarve oli 5 miljardit eurot ja seda rakendasid mitmed osalejad, näiteks ELi liikmesriikide asutused, ÜRO asutused ning muud rahvusvahelised organisatsioonid ja kohalikud valitsusvälised organisatsioonid.
ELi naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend „Globaalne Euroopa“
14. juunil 2021 võeti vastu ELi naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend „Globaalne Euroopa“, mille eelarve on 79,5 miljardit eurot, millest ajavahemikul 2021–2027 eraldatakse 10% rändega seotud meetmetele.
„Globaalne Euroopa“ katab enam kui 70% ELi välissuhete rahastamisest. See põhineb kolmel sambal: geograafilised programmid, valdkondlikud programmid ja kiirreageerimistegevused.
Piirkondlikud strateegiad
Aafrika Sarv
2021. aastal kiitis nõukogu heaks järeldused, millega kehtestatakse uus Aafrika Sarve piirkonda käsitlev strateegia. Uues strateegias keskendutakse strateegilise partnerluse süvendamisele, ebastabiilsuse vähendamisele ning demokraatia ja kestliku majanduskasvu edendamisele.
Varasematel aastatel on EL vastu võtnud järgmised õigusaktid:
- Aafrika Sarve piirkondlik tegevuskava (2015–2020)
- Aafrika Sarve jaoks kavandatud strateegiline raamistik (2011)
EL on nimetanud eriesindaja Aafrika Sarve piirkonda.
- Aafrika Sarv: EL süvendab strateegilisi suhteid kõnealuse piirkonnaga (pressiteade, 10. mai 2021)
- Nõukogu järeldused ELi Aafrika Sarve piirkondliku tegevuskava (2015–2020) kohta (pressiteade, 26. oktoober 2015)
- Nõukogu järeldused Aafrika Sarve kohta, 14. november 2011
- ELi eriesindaja Aafrika Sarve piirkonnas (Euroopa välisteenistus)
Ida-Aafrika järvede piirkond
Nõukogu kiitis 2023. aasta veebruaris heaks järeldused, milles käsitletakse ELi uuendatud pikaajalist tegevust Ida-Aafrika järvede piirkonnas.
ELi üldeesmärk ja prioriteet on edendada Ida-Aafrika järvede piirkonnas rahu, demokraatiat ja kestlikku arengut, aidates muuta ebakindluse ja ebastabiilsuse peamised algpõhjused ühisteks võimalusteks. EL pakub toetust piirkonna riikidele nende jõupingutustes liikuda:
- pingetest usalduse, julgeoleku ja stabiilsuseni
- loodusvaradega kauplemisest kaubanduse ja kestliku arenguni
- konkurentsist koostöö ja integratsioonini
EL on nimetanud eriesindaja Ida-Aafrika järvede piirkonda.
- Ida-Aafrika järvede piirkonda käsitlev uuendatud ELi strateegia: nõukogu kiitis heaks järeldused (pressiteade, 20. veebruar 2023)
- Nõukogu nimetas ametisse uued ELi eriesindajad Bosnias ja Hertsegoviinas, Ida-Aafrika järvede piirkonnas, Kosovos* ning Lõuna-Kaukaasias ja Gruusia kriisis ning pikendas kolme eriesindaja volitusi (pressiteade, 26. juuli 2024)
Saheli piirkond
2021. aasta aprillis kiitis nõukogu heaks järeldused Sahelit käsitleva ELi integreeritud strateegia kohta. Uue strateegia eesmärk on tõhustada tugevat ja pikaajalist partnerlust ning luua raamistik piirkonna poliitika ja meetmete jaoks.
Arvestades kasvavat ebakindlust ja poliitilist ebastabiilsust piirkonnas, on käimas töö uue ELi lähenemisviisi väljatöötamiseks.
EL on nimetanud eriesindaja Saheli piirkonda.
Samoa leping
Samoa leping on ELi ja selle liikmesriikide ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) liikmete vaheliste suhete üldine õigusraamistik, mis hõlmab 77 riiki, sealhulgas 47 Aafrika riiki.
Lepingu eesmärk on 20 aastase perioodi jooksul tugevdada poliitilist koostööd ühiste prioriteetide ja eesmärkide seadmise kaudu. Leping hõlmab ühist alust AKVRO tasandil ning kolme piirkondlikku protokolli Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide jaoks, keskendudes piirkondade erivajadustele.
Vaata ka
Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid
ELi ja Lõuna-Aafrika kaubavahetus
Sudaan
Viimati läbi vaadatud: 16. märts 2026