"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Kaks nädalat pärast seda, kui EL võttis vastu sanktsioonid seoses Navalnõi juhtumiga, otsustas nõukogu kehtestada piiravad meetmedüheteistkümne isiku ja nelja üksuse suhtes, kes vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste eest Hiinas, Põhja-Koreas, Liibüas, Lõuna-Sudaanis, Eritreas ja Venemaal.
Sanktsioonid on suunatud inimõiguste väga raskete rikkumiste toimepanejate vastu, sõltumata rikkumise toimepanemise kohast. Kõik Euroopa Liidu piiravad meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja järgivad kõrgeimaid õigusriigi standardeid.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Nõukogu otsustas samuti kehtestada sanktsioonid üheteistkümne isiku suhtes, kes vastutavad Myanmaris/Birmas 1. veebruaril 2021 toimunud sõjaväelise riigipöörde ning sellele järgnenud sõjaväe ja politsei poolt toime pandud repressioonide eest rahumeelsete meeleavaldajate vastu.
Nõukogu hindas ELi ja Türgi suhteid, võttes arvsesse kõrge esindaja ja komisjoni ühisaruannet, mis koostati 25.–26. märtsil toimuva Euroopa Ülemkogu liikmete videokonverentsi eel.
Ministrid leidsid üldiselt, et aruanne on hea alus Euroopa Ülemkogus toimuvateks aruteludeks.
Arutelu kokkuvõtteks rõhutas kõrge esindaja, et pärast Euroopa Ülemkogu 2020. aasta detsembris vastu võetud järeldusi on Türgi juhtkonnalt saadud positiivseid signaale. Kuigi Vahemere idaosas on astutud samme pingete leevendamiseks, on see protsess endiselt ebakindel ning tuleb jätkata jõupingutusi pingete leevendamiseks.
Ministrid nõustusid, et tuleb hoida praegust tempot ja seda kindlustada, kuid samuti tuleb sõltuvalt olukorra arenemisest säilitadakõik alternatiivid.
Lõunanaabrus
Nõukogu vahetas seejärel arvamusi lõunanaabruse üle.
Arutelu käigus rõhutati vajadust tugevama, tihedama ja tõhusama partnerluse järele ning samuti rõhutati, et EL peaks tegema oma partneritega koostööd, et lahendada niisuguseid ühiseid probleeme, nagu COVID, konfliktid, ränne, kliimamuutused ja terrorism.
Ministrid keskendusid eelkõige sellele, kuidas rakendada 9. veebruari 2021. aasta ühisteatist uuendatud partnerluse kohta lõunanaabruse riikidega ja muuta see toimivaks. Oma sõnavõttudes käsitlesid nad mitmesuguseid aspekte, nagu reformide edendamine, koostöö kodanikuühiskonnaga, rohe- ja digipöörde võimaluste kasutamine jne.
Nõukogu järeldused lõunanaabruse kohta võetakse vastu järgmisel välisasjade nõukogu istungil.
Videokonverents ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ga
Ministritel oli võimalus vahetada arvamusi ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ga inimõiguste olukorra üle maailmas ja selles valdkonnas toimunud hiljutise arengu üle.
Videokonverentsiga käivitati ka strateegiline dialoog ELi ja ülemvoliniku vahel. Tegemist on uue algatusega, mis on sätestatud strateegias ELi panuse tugevdamise kohta reeglitel põhineva mitmepoolsuse valdkonnas.
Päevakajalised küsimused
Nõukogu tegi kokkuvõtte olukorrast Myanmaris/Birmas, mis on jätkuvalt halvenenud pärast 1. veebruaril 2021 toimunud sõjaväelist riigipööret. Kõrge esindaja Josep Borrell rõhutas ministritele antud ülevaates, et EL jätkab oma diplomaatilisi jõupingutusi, et aidata olukorda leevendada, ning töötab demokraatia ja seadusliku tsiviilvalitsuse taastamise nimel.
Seejärel anti ministritele ajakohastatud teavet Lääne-Balkani kohta ning eelkõige hiljutiste ja eelseisvate sündmuste kohta, nagu stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogude istungid ning Belgradi ja Priština vahelise dialoogi ning muude Lääne-Balkani piirkondlike küsimuste jaoks nimetatud ELi eriesindaja Miroslav Lajčáki hiljutine visiit nimetatud piirkonda.
Nõukogus toimus ka lühike arutelu Venemaa teemal, mille käigus ministrid kinnitasid, et viis juhtpõhimõtet on endiselt väga asjakohased ning et vastavalt nendele põhimõtetele hoiab EL Venemaa suhtes vastavalt olukorrale distantsi, avaldab survet või peab Venemaaga dialoogi. ELi juhid arutavad 25.–26. märtsil toimuval videokonverentsil suhteid Venemaaga.
Kõrge esindaja andis ministritele ülevaate 16. märtsil toimunud ELi ja Gruusia assotsiatsiooninõukogu kohtumisest ning ELi vahendustegevusest viimastel nädalatel, et aidata riigil väljuda poliitilisest kriisist. Kõrge esindaja kordas, et kõik Gruusia erakondade juhid peaksid seadma esikohale Gruusia rahva huvid, tegema vajalikke kompromisse ja pöörama tähelepanu muudele pakilistele küsimustele, nagu koroonaviiruse pandeemia, majanduse taastamine ja Gruusia riiklik julgeolek.
Samuti arutati olukorda Venezuelas seoses hiljutiste sündmustega, nagu Venezuelas asuva ELi delegatsiooni juhi väljasaatmine riigist ning ELi otsus kuulutada Venezuela suursaadik ELi juures persona non grata’ks. Arutelu käigus rõhutati, et riigi stabiliseerimine ja uuesti demokratiseerimine on võimalik, kuid see nõuab pidevaid jõupingutusi.
Lõpetuseks andis kõrge esindaja ministritele ülevaate olukorrast Etioopias ja sellest riigist iga päev saabuvatest teadetest inimõiguste massilise rikkumise kohta. EL jätkab surve suurendamist, et võimaldada juurdepääsu humanitaarabile, alustada inimõiguste rikkumiste sõltumatuid uurimisi ning viia riigist välja Eritrea väed. Kõrge esindaja rõhutas, et EL on valmis aktiveerima kõik oma välispoliitika vahendid nende isikute suhtes, kes vastutavad inimõiguste rikkumiste eest, ning teatas, et ta volitas Soome välisministrit Pekka Haavistot pöörduma piirkonda tagas teiseks missiooniks.
Muud küsimused
Nõukogu võttis vastu otsuse, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu.
Sanktsioonid on suunatud inimõiguste väga raskete rikkumiste toimepanejate vastu, sõltumata rikkumise toimepanemise kohast. Kõik Euroopa Liidu piiravad meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja järgivad kõrgeimaid õigusriigi standardeid.
