"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi Venemaa Ukraina-vastase agressiooni üle.
Kohtumise alguses pöördus Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba videokonverentsi teel lühidalt ELi ministrite poole ning andis neile ülevaate viimastest arengutest kohapeal ning Venemaa agressiooni rängast mõjust riigi tsiviilelanikkonnale ja toiduga kindlustatusele kogu maailmas.
Venemaa püüab hävitada Ukrainat ja Ukraina rahvast ning samal ajal vallandada ülemaailmse toidu- ja energiakriisi. Ministrid leppisid ühehäälselt kokku, et vaja on jätkata Ukraina kindlat toetamist ning aidata teda igati võitluses vabaduse ja sõltumatuse eest. Ukraina vajab rohkem relvi, me anname need talle. Seepärast tegin ettepaneku eraldada Euroopa rahutagamisrahastust järgmise osamaksena veel 500 miljonit eurot. Selles ettepanekus jõuti täna poliitilisele kokkuleppele.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Nõukogu jätkab komisjoni ja kõrge esindaja ühise ettepaneku alusel tööd piiravate meetmetega, sealhulgas meetmetega lünkade kaotamiseks ja kõrvalehoidmise ennetamiseks. Kõrge esindaja rõhutas, et ELi sanktsioonid toimivad ja on avaldanud Venemaa majandusele tõsist mõju.
EL jätkab Ukraina toetamist tema reformikava rakendamisel Euroopa väljavaate raames pärast seda, kui Euroopa Ülemkogu andis talle hiljuti kandidaatriigi staatuse. ELi-Ukraina assotsiatsiooninõukogu järgmine kohtumine peaks toimuma 5. septembril 2022.
ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna suhted
Nõukogus toimus arutelu ELi suhete üle Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega.
Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riike on rängalt mõjutanud Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja negatiivsed tagajärjed, eelkõige tõusvad hinnad ning toidu, väetiste ja energia nappus.
Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond jääb sellele vaatamata ELi väga oluliseks partneriks mitmes valdkonnas. Sel põhjusel nõustus nõukogu tugevdama neid „muid Atlandi-üleseid suhteid“ ning tegema kvalitatiivse hüppe ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide vahelistes suhetes.
Ministrid rõhutasid kaubandus- ja assotsieerimislepingute võrgustiku rajamise ja viimistlemise tähtsust ja kiireloomulisust, seades prioriteediks lepingud Mehhiko ja Tšiiliga.
Nõukogu leppis kokku, et ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse välisministrite kohtumine korraldatakse Buenos Aireses 2022. aasta oktoobris, kui Argentina on Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse eesistuja.
Digidiplomaatia
Nõukogu vahetas arvamusi digidiplomaatia üle ja kiitis heaks selleteemalised järeldused.
Kõrge esindaja rõhutas, et EL võtab kasutusele ka teise välispoliitika vahendi oma geopoliitilise rolli toetamiseks ja eesmärkide saavutamiseks ülemaailmses tehnoloogilises jõumängus.
Täna heaks kiidetud järeldustes esitatakse ELi kavatsused selles valdkonnas: edendada aktiivselt ELi regulatiivset mudelit, luues koalitsioone digiküsimustes, töötades välja koolitusprogramme nn digidiplomaatide väljaõpetamiseks ning tõhustades koordineerimist ÜRO ja muude mitmepoolsete organitega.
Sellega seoses ja esimese konkreetse sammuna avab EL San Franciscos spetsiaalse ELi esinduse, et tõhustada ELi digidiplomaatiat USAs ja USAga.
Päevakajalised küsimused
ELi ministrid vahetasid arvamusi selle üle, kas jätkata assotsiatsiooninõukogu kohtumisi Iisraeliga, mida ei ole alates 2012. aastast toimunud. Nad nõustusid kohtumisi uuesti korraldama ja alustama tööd ELi seisukoha kindlaksmääramiseks. ELi seisukoht Lähis-Ida protsessi suhtes ei ole muutunud pärast nõukogu 2016. aasta järelduste vastuvõtmist, milles toetati kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevat lahendust.
Nõukogu arutas samuti arenguid Tuneesias enne 25. juulil toimuvat põhiseaduse referendumit. Ministrid rõhutasid, et Tuneesia jaoks on oluline liikuda institutsioonilise normaalsuse suunas ja säilitada demokraatlik ülesehitus. Kaasav riigisisene dialoog on iga usaldusväärse põhiseadusliku protsessi ja pikaajalise stabiilsuse nurgakivi.
Lõpetuseks arutasid ministrid olukorda Sri Lankas ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis.
Venemaa püüab hävitada Ukrainat ja Ukraina rahvast ning samal ajal vallandada ülemaailmse toidu- ja energiakriisi. Ministrid leppisid ühehäälselt kokku, et vaja on jätkata Ukraina kindlat toetamist ning aidata teda igati võitluses vabaduse ja sõltumatuse eest. Ukraina vajab rohkem relvi, me anname need talle. Seepärast tegin ettepaneku eraldada Euroopa rahutagamisrahastust järgmise osamaksena veel 500 miljonit eurot. Selles ettepanekus jõuti täna poliitilisele kokkuleppele.
