ELi sisereformid
EL peab tegelema väärtusi, poliitikat, eelarvet ja juhtimist käsitlevate reformidega, et tagada tulevikukindlus ja valmistuda liidu laienemiseks.
Miks EL sisereforme vajab?
EL seisab silmitsi uue geopoliitilise reaalsuse, muutunud julgeolekukeskkonna ja üha keerukamate väljakutsetega. Olukord nõuab meie majanduse konkurentsivõime suurendamist ning selle tagamist, et ELi kodanikud saaksid kasu rohe- ja digipöördest.
Selleks et muuta EL suveräänsemaks, konkurentsivõimelisemaks ja turvalisemaks, valmistades samal ajal ette edasisi laienemisi, peab EL tegelema sisereformidega. Seda eesmärki silmas pidades rõhutas Euroopa Ülemkogu 2024. aasta juunis vajadust teha vajalikke ettevalmistusi ning käsitleda prioriteetide, poliitika ja tegutsemissuutlikkusega seotud põhiküsimusi.
Sisereformide protsess peaks edenema paralleelselt laienemisprotsessiga, kuna nii EL kui ka tulevased liikmesriigid peavad ühinemise ajal valmis olema.
Millele sisereformid keskenduvad?
Sisereformidega seotud töö keskendub neljale valdkonnale:
- väärtused
- poliitika
- eelarve
- juhtimine
Nõukogus algasid arutelud nende valdkondade tulevaste reformide üle 2023. aasta juunis Rootsi eesistumise ajal. Arutelud jätkusid järgmiste nõukogu eesistujariikide Hispaania, Belgia, Ungari ja Poola eesistumise ajal.
Väärtused
EL rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõigused, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õigused.
Nende väärtuste, eelkõige õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste austamine on äärmiselt oluline ELi toimimise seisukohast ning selle peavad tagama nii EL kui ka liidu liikmeks pürgivad riigid. See kehtib kogu ELis ja terve laienemiskava jooksul: enne ühinemist, ühinemise ajal ja liikmesriigina.
Nõukogus on esialgsed arutelud eelarvereformide üle seni hõlmanud järgmist:
- ELi õigusriigi tagamise vahendite optimeerimine
- tingimuslikkuse meetmed kui kõige tõhusam vahend, mis võimaldab muuta menetlusi läbipaistvamaks ja kohaldada nende suhtes selgemaid kriteeriume
- võimalused tingimuslikkuse elementide integreerimiseks ELi rahastamisprogrammidesse
- kandidaatriikide kaasamine iga-aastasesse õigusriigidialoogi
- kodanikuühiskonna toetamine õigusriigi põhimõtte toetamisel ja jälgimisel
Poliitika
Selleks et tagada ELi pikaajaline konkurentsivõime, jõukus ja juhtpositsioon ülemaailmsel areenil ning tugevdada tema strateegilist autonoomiat, tuleb läbi vaadata kõik asjakohased ELi poliitikavaldkonnad, sealhulgas need, mida laienemine tõenäoliselt mõjutab.
Seni on nõukogu tegelenud prioriteetsete valdkondadena määratletud poliitikavaldkondadega, eelkõige konkurentsivõime ja ühtse turu, ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP), ühtekuuluvuspoliitika, Euroopa kaitse ja julgeoleku ning vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas.
Eelarve
ELi tulevasel eelarvel on märkimisväärne roll ühiste prioriteetidega ja esilekerkivate väljakutsetega tegelemisele kaasaaitamisel ja poliitika kestliku rahastamise tagamisel. Sellega seoses on eriti oluline mitmeaastane finantsraamistik ehk ELi pikaajaline eelarve, eelkõige tulevane mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034.
Juhtimine
EL peab säilitama oma tegutsemissuutlikkuse ja seda parandama ning tagama oma institutsioonide tõhusa toimimise.
Nõukogus on juhtimisega seotud reformide teemal peetud esialgsete arutelude käigus keskendutud ELi aluslepingute täieliku potentsiaali ja paindlikkuse analüüsimisele.
Seda silmas pidades on kindlaks tehtud erilist tähelepanu väärivad teemad, milleks on eelkõige:
- nõukogu otsustusprotsessi lihtsustamine
- muude ELi aluslepingute kohaste paindlikkusmeetmete, näiteks teatavatel liikmesriikidel konkreetsetel juhtudel tihedamat koostööd teha võimaldavate mehhanismide kasutamine
Muud kindlaks tehtud teemad on:
- vajadus lihtsustada teatavaid ELi norme, et suurendada ELi konkurentsivõimet
- ELi juhtimine laiemas tähenduses, hõlmates reformipüüdlusi, mille eesmärk on parandada ELi institutsioonide töömeetodeid ja toimimist
Tegevuskava sisereformidega seotud edasiseks tööks
ELi juhid käsitlesid ELi tulevikukindlaks muutmise protsessi esmakordselt 6. oktoobril 2023 Granadas toimunud Euroopa Ülemkogu mitteametlikul kohtumisel ja seda ideed arendati edasi järgmistel Euroopa Ülemkogu kohtumistel. Selle küsimusega on tegelenud ka nõukogu ja komisjon. Sellega seoses on olulised järgmised neli dokumenti:
Sellele tuginedes koostasid ELi juhid 2024. aasta juunis tegevuskava edasiseks tööks sisereformidega ja kutsusid komisjoni üles esitama põhjalikud poliitika ülevaated koos tegevuselementidega järgmise nelja töösuuna kohta: ELi väärtused, poliitika, eelarve ja juhtimine.
Samuti kutsusid juhid nõukogu üles jätkama tööd ja esitama järelaruande, mis käsitleb nelja nimetatud tegevussuunda. Praegu tehakse nõukogus tööd sisereformide vallas, järgides tegevuskava nelja tegevussuunda.
Viimati läbi vaadatud: 27. juuni 2025