Kronoloogia – ühine põllumajanduspoliitika 2023–2027

Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 2025. aasta mai istungil arutasid ministrid põllumajandus- ja toidualast visiooni käsitlevat teatist, mille Euroopa Komisjon avaldas 2025. aasta veebruaris.

Nad leppisid kokku, et põllumajanduse konkurentsivõime ja kestlikkuse suurendamine ning põllumajanduspoliitika lihtsustamine on esmatähtsad eesmärgid.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 26. mai 2025

Nõukogus toimus arvamuste vahetus Euroopa Komisjoni esitatud põllumajanduse ja toidu visiooni üle.

Üldiselt tervitasid liikmesriigid visiooni, ja eelkõige selle rõhuasetust sellele, et põllumajandus on strateegiline sektor ja et on tähtis edendada põllumajandust tulevaste põlvkondade karjäärivalikuna. Nõukogu tervitas samuti keskendumist konkurentsivõimele ning põllumajandustootjate jaoks inimväärse ja õiglase sissetuleku tagamisele.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 24. märts 2025

Nõukogu kiitis ühehäälselt heaks järeldused põllumajandustootjatele keskenduva 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kohta. ELi tulevane põllumajanduspoliitika peaks olema:

• konkurentsivõimeline
• kriisikindel
• kestlik
• põllumajandustootjasõbralik
• teadmistepõhine

• Konkurentsivõimeline ja põllumajandustootjatele keskenduv ühine põllumajanduspoliitika: nõukogu kiitis heaks järeldused (pressiteade, 9. detsember 2024)

Nõukogu eesistujariik Belgia kiitis 2024. aasta juunis toimunud põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil heaks eesistujariigi järeldused, milles esitatakse ELi põllumajanduse tulevikuvisioon.

Eesistujariigi järeldustes rõhutatakse põllumajandussektori keskset rolli toiduga kindlustatuse ja strateegilise sõltumatuse tagamisel ning tunnistatakse kõnealuse sektori ees seisvaid probleeme, sealhulgas kliimamuutused, geopoliitilised pinged, kasumlikkus ja halduskoormus.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istung, 24. juuni 2024

Nõukogu kiitis täna ametlikult heaks ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) teatavate alusaktide sihipärase läbivaatamise.

Läbivaatamise käigus käsitleti ÜPP strateegiakavade määruse ning ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire määruse (nn horisontaalmääruse) teatavaid elemente.

Ajakohastatud normid tagavad lihtsustamise, vähendavad halduskoormust ja võimaldavad suuremat paindlikkust teatavate keskkonnatingimuste täitmisel, tagades samas põllumajandustootjate jaoks prognoositava raamistiku.

• Nõukogu andis lõpliku heakskiidu ühise põllumajanduspoliitika sihipärasele läbivaatamisele (pressiteade, 13. mai 2024)

ELi liikmesriikide esindajad kinnitasid 26. märtsil 2024 põllumajanduse erikomitees teatavate ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) alusaktide sihipärase läbivaatamise,nagu Euroopa Komisjon kavandas vastuseks põllumajandustootjate väljendatud muredele.

Läbivaatamise käigus käsitleti näiteks ÜPP strateegiakavade rakendamisega seotud probleeme ning selle eesmärk oli lihtsustada, vähendada halduskoormust ja võimaldada suuremat paindlikkust teatavate keskkonnatingimuste täitmisel.

• Toetused põllumajandustootjatele: nõukogu kinnitas ühise põllumajanduspoliitika sihipärase läbivaatamise (pressiteade, 26. märts 2024)

Euroopa Ülemkogu 2024. aasta märtsi kohtumisel kutsusid ELi juhid komisjoni ja nõukogu üles jätkama tööd põllumajandustootjate tõstatatud probleemide lahendamiseks järgmistes valdkondades:

• kõik võimalikud meetmed ja uuenduslikud lahendused, sealhulgas meetmed põllumajandustootjate halduskoormuse vähendamiseks
• põllumajandustootjate positsiooni tugevdamine toiduainete tarneahelas
• põllumajandustootjate finantskoormuse leevendamine
• põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku ning reeglitel põhineva ja ausa konkurentsi tagamine
• Ukraina suhtes kehtivate autonoomsete kaubandusmeetmetega seotud küsimuste käsitlemine õiglasel ja tasakaalustatud viisil.

• Euroopa Ülemkogu, 21.–22. märts 2024

Vastuseks põllumajandustootjate protestidele kinnitasid ELi ministrid oma poliitilist tahet reageerida tõhusalt põllumajandustootjate muredele. Esimese sammuna leppisid nad kokku konkreetseid lühiajalisi meetmeid käsitlevates prioriteetides ning pakkusid poliitilisi suuniseid struktuurseks lähenemisviisiks keskpikas ja pikas perspektiivis.

Komisjoni kavandatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud lühiajalistes meetmetes keskendutakse nii põllumajandustootjate kui ka riiklike haldusasutuste halduskoormuse ja bürokraatia vähendamisele.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 26. veebruar 2024

Kuna uue ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamise esimese aasta lõpp on lähenemas, tegid ministrid detsembris toimunud põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil kokkuvõtte ÜPP strateegiakavadest.

Ministrid vahetasid kavade üle arvamusi ja arutasid nende rakendamisega seotud probleeme. Eelkõige rõhutasid nad vajadust stabiilsuse ja prognoositavuse järele põllumajandustootjate jaoks, rõhutades lihtsustamise ja strateegiakavade muutmisprotsessi hõlbustamise tähtsust.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 10.–11. detsember 2023

Toetudes komisjoni esitatud teabele, vahetasid ministrid arvamusi liikmesriikide ühise põllumajanduspoliitika 2023.–2027. aasta strateegiakavade hetkeseisu üle.

Arutelul keskenduti liikmesriikides strateegiakavade rakendamisel saadud kogemustele ning sellele, mida tuleks teha, et nende kavade rakendamist lühemas ja pikemas perspektiivis veelgi hõlbustada ja parandada. Ministrid rõhutasid mitut elementi, sealhulgas seda, et põllumajandustootjaid tuleb ajakohastatud normidest selgelt teavitada ning et kavade muudatuste suhtes rakendatav lähenemisviis peab olema paindlik.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istung, 25. aprill 2023

Reformitud ÜPPd ajavahemikuks 2023–2027 hakati täielikult kohaldama 1. jaanuaril 2023. Komisjon oli enne seda heaks kiitnud ELi liikmesriikide esitatud strateegiakavad.

Uue ÜPP eesmärk on:

• pakkuda sihipärasemat toetust väiksematele põllumajandusettevõtetele
• suurendada põllumajanduse panust ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse
• võimaldada liikmesriikidele suuremat paindlikkust meetmete kohandamisel kohalikele oludele

• Ühine põllumajanduspoliitika 2023–2027 (taustteave)

Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 2022. aasta detsembri istungil vahetasid ministrid arvamusi ühisesse põllumajanduspoliitikasse (ÜPP) lisatud strateegiakavade üle, võttes eeskätt arvesse Venemaa sõda Ukrainas ja sellest tulenevaid uusi probleeme põllumajandussektoris.

Ministrid teatasid oma valmisolekust rakendada riiklikke kavasid alates 2023. aasta jaanuarist, mille juures saab tõenäoliselt eriti keeruline olema esimene aasta, eelkõige seoses kontrollisüsteemide loomisega ja nõuetekohase rakendamise tagamisega.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 11.–12. detsember 2022

Ministrid arutasid uue ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamist ja strateegiakavade heakskiitmist.

Vahetati arvamusi ettevalmistusprotsessi üle riigi tasandil ja rõhutati, et strateegiakavad tuleb võimalikult kiiresti heaks kiita.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 18. juuli 2022

Komisjon teavitas 2022. aasta märtsis toimunud nõukogu istungil ministreid tulevase ÜPP strateegiakavade hindamise seisust. Järgnes arvamuste vahetus, milles keskenduti eelkõige järgmisele:

• vajadus kavad kiiresti heaks kiita, et oleks tagatud põllumajandustootjate teadlikkus uutest normidest
• vajadus paindlikkuse järele kavade kohandamisel, et tagada toiduga kindlustatus tulenevalt sõjast Ukrainas
• kriteeriumid, mida komisjon kasutab kavade heakskiitmiseks
• protsessi läbipaistvus

• Nõukogu (põllumajandus ja kalandus), 21. märts 2022

Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu võttis 2. detsembril 2021 muu kui arutelupunktina ametlikult vastu kolm määrust, mis moodustavad ÜPP reformi paketi. Kolm vastuvõetud määrust allkirjastas hiljem samal päeval eesistujariik Sloveenia, keda esindas taristuminister Jernej Vrtovec. Sellega võeti uus ühine põllumajanduspoliitika ametlikult vastu.

Pärast rohkem kui kolm aastat kestnud intensiivset tööd oleme lõpuks ületanud finišijoone. Täna vastu võetud uus ÜPP on ELi põllumajanduspoliitika verstapost, mis paneb aluse Euroopa põllumajandustootjate õiglasemale ja kestlikumale tulevikule. Sloveenia põllumajandusminister Jože Podgoršek

Uut poliitikat hakatakse kohaldama alates 2023. aastast.

• Nõukogu võttis vastu õiglasema, keskkonnahoidlikuma ja tulemuspõhisema põllumajanduspoliitika aastateks 2023–2027 (pressiteade, 2. detsember 2021)

ELi põllumajandus- ja kalandusministrid arutasid olukorda strateegiakavade ettevalmistamisel, mis on reformitud ühise põllumajanduspoliitika uus element aastatel 2023–2027. Nad tegid kindlaks enda ees seisvad probleemid ja arutasid asjaomaste sidusrühmadega peetud avalikke konsultatsioone.

Samuti kutsusid nad komisjoni üles võtma vastu läbipaistva lähenemisviisi kavade hindamiseks, näiteks esitades selged hindamiskriteeriumid ja tagades võimalikult paljude juhenddokumentide avalikustamise.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 11.–12. oktoober 2021

Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 2021. aasta juuni istungil kinnitasid ELi põllumajandusministrid Euroopa Parlamendiga saavutatud esialgset kokkulepet ühise põllumajanduspoliitika reformi kohta. Uue poliitikaga:

• kehtestatakse liikmesriikidele kohustus tagada põllumajandustöötajate sotsiaalsed ja tööalased õigused
• innustatakse põllumajandustootjaid kasutama keskkonnahoidlikumaid tootmisviise
• toetatakse väiksemaid põllumajandusettevõtteid ja nooremaid põllumajandustootjaid
• seotakse toetused paremini põllumajandusettevõtete tulemuste ja tulemuslikkusega

Järgmiseks tuleb saavutada institutsioonidevahelisel tasandil kokkulepe kavandatava reformi ülejäänud tehniliste üksikasjade suhtes ning Euroopa Parlament ja nõukogu peavad selle ametlikult heaks kiitma.

• Põllumajandusministrid kinnitasid ÜPP reformi käsitleva kokkuleppe (pressiteade, 28. juuni 2021)
• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 28.–29. juuni 2021

Nõukogu eesistujariik Portugal jõudis Euroopa Parlamendiga esialgsele kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi suhtes aastateks 2023–2027.

Kokkulepe sillutab teed lihtsamale, õiglasemale ja keskkonnahoidlikumale ühisele põllumajanduspoliitikale, mis tagab Euroopa põllumajandustootjatele kestliku tuleviku. Uus ÜPP tugevdab keskkonnameetmeid ja sisaldab ka sätteid, millega tagatakse suurem toetus väiksematele põllumajandusettevõtetele ja aidatakse noortel põllumajandustootjatel kutsealale siseneda.

Kokkulepe on esialgne seni, kuni ELi põllumajandusministrid kiidavad selle heaks eelseisval põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, mis toimub 28.–29. juunil.

• Nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid esialgse kokkuleppe ÜPP tuleviku kohta (pressiteade, 25. juuni 2021)

Brüsselis toimunud kohtumisel arutasid ministrid ühise põllumajanduspoliitika tulevikku. Üldine eesmärk oli jõuda kokkuleppele kolme määruse suhtes, mis moodustavad ÜPP reformipaketi. Kohtumine toimus paralleelselt nõukogu ja parlamendi vaheliste institutsioonidevaheliste läbirääkimistega. Peamised aruteluteemad olid järgmised:

• sotsiaalne tingimuslikkus
• maksete suunamine
• keskkonnahoidlikkus

Kuigi mitmes valdkonnas on tehtud edusamme, on mitmed põhiküsimused endiselt lahendamata. Seetõttu otsustati läbirääkimised edasi lükata järgmise põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumiseni juunis.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 26.–27. mai 2021

Mitteametlikul videokonverentsil 26. aprillil 2021 andis eesistujariik ministritele ülevaate ÜPP reformipaketi üle peetavate institutsioonidevaheliste (kolmepoolsete) läbirääkimiste edenemisest ja küsis neilt nõu seoses keskkonnahoidlikku struktuuri käsitleva kompromissettepanekuga. Eesistujariigi kompromissettepaneku keskne element võrreldes nõukogu üldise lähenemisviisiga on ökokavadele suunatud sihtotstarbeliste summade suurendamine (järk-järguline kasv, 22% aastal 2023, mis jõuab 2025. aastaks 25%ni) ja finantsilise paindlikkuse säilitamine (nt esialgne õppeperiood liikmesriikidele).

Suur enamus ministritest väljendas kindlat toetust eesistujariigi kavale lõpetada läbirääkimised Portugali eesistumisperioodil; mitu ministrit rõhutas vajadust kokkuleppe järele, mis hõlmaks kõiki kolme ÜPP paketti kuuluvat määrust.

Oleme jõudnud ühisele seisukohale keskonnahoidliku struktuuri suhtes, mis näitab suurepäraselt nõukogu pühendumust viia lõpule see reform, mis on kompromiss, mille oleme Euroopa põllumeeste ja kodanike jaoks saavutanud. Maria do Céu Antunes, Portugali põllumajandusminister

• Põllumajandusministrite mitteametlik videokonverents, 26. aprill 2021

Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil andis eesistujariik Portugal ministritele ülevaate käimasolevatest institutsioonidevahelistest läbirääkimistest kolme määruse üle, mis moodustavad ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi (ajavahemikuks 2023–2027). Eesistujariik võttis teadmiseks ministrite erinevad seisukohad reformipaketi mitme aspekti kohta, eelkõige seoses järgmisega:

• strateegiakavad
• uus rakendamismudel
• maksete suunamine
• turukorraldus ja erakorralised meetmed

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 22.–23. märts 2021

Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu mitteametlikul videokonverentsil teavitas eesistujariik ministreid 2020. aasta järgse ÜPP reformipaketi üle peetavate läbirääkimiste seisust, selgitades, et on kavandatud mitu poliitilist ja tehnilist kohtumist eesmärgiga jõuda kevadel kokkuleppele. Tähelepanu keskmes olid uus rakendamismudel, keskkonnahoidlik struktuur ja keskkonnastandardid, kolmandate riikidega kauplemine, erakorralised turumeetmed jne.

Ministrid julgustasid üldiselt eesistujariiki jääma institutsioonidevahelistel läbirääkimistel nõukogu üldise lähenemisviisi juurde (nagu lepiti kokku 2020. aasta oktoobris), seda ka reformi palju arutatud keskkonnahoidliku struktuuri kontekstis, kuigi mõned väljendasid toetust teatavatele Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutele. Ministrid kordasid vajadust lihtsustada eeskirju, tasakaalustada keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikku mõju ning jõuda võimalikult kiiresti kokkuleppele tulemuslikkusele suunatud süsteemi alusel.

• Põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlik videokonverents, 25. jaanuar 2021

Nõukogu sõlmis Euroopa Parlamendiga mitteametliku kokkuleppe selle kohta, kuidas pikendada kehtivaid ÜPP norme 2022. aasta lõpuni ning jagada Euroopa põllumajandustootjatele Euroopa taasterahastust täiendavad 8,07 miljardit eurot. Sellele mitteametlikule kokkuleppele eelnes esialgne kokkulepe juunis.

Mitteametlikus kokkuleppes nähakse ette taasteraha jaotus järgmise kahe aasta jooksul: 30% tehakse 8,07 miljardist eurost kättesaadavaks 2021. aastal ja 70% 2022. aastal. Samuti tehakse liikmesriikidele ülesandeks eraldada ligikaudu kolmandik kogueelarvest (37%) keskkonna ja loomade heaolu meetmete jaoks ning rohkem kui pool eelarvest (55%) sotsiaalse ja digitaalse ülemineku meetmete jaoks. Läbirääkijad loodavad, et need meetmed aitavad kiirendada üleminekut sellistele tavadele nagu täppis- ja arukas põllumajandus, parandada juurdepääsu kvaliteetsele IKT-le maapiirkondades ja tugevdada kohalikke turge.

• ÜPP üleminekumäärus: mitteametlik kokkulepe põllumajandustootjate rahastamise kohta (pressiteade, 27. november 2020)

Pärast kahepäevaseid läbirääkimisi leppisid ministrid kokku 2020. aasta järgse ÜPP reformipaketi üldises lähenemisviisis. Kokkuleppes rõhutatakse liikmesriikide kindlat pühendumist kõrgematele keskkonnaalastele eesmärkidele, võttes kasutusele sellised vahendid, nagu kohustuslikud ökokavad (uuendus võrreldes praeguse poliitikaga) ja tõhustatud tingimuslikkus. Kokkulepitud seisukoht võimaldab liikmesriikidele ka vajalikku paindlikkust keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisel.

Nõukogul on poliitilised volitused alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga (kui kaasseadusandja on samuti oma seisukohas kokku leppinud), et saavutada reformi suhtes üldine kokkulepe.

Tänane kokkulepe on Euroopa põllumajanduspoliitika oluline vahe-eesmärk. Liikmesriigid väljendasid soovi rangemate keskkonnastandardite järele põllumajanduses ning toetasid samal ajal vajalikku paindlikkust põllumajandustootjate konkurentsivõime tagamisel. Kokkulepe viib ellu püüdluse keskkonnahoidlikuma, õiglasema ja lihtsama ühise põllumajanduspoliitika poole. Saksamaa toidu- ja põllumajandusminister Julia Klöckner

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 19.–20. oktoober 2020

Ministrid jätkasid arutelusid 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi üle, et võtta 2020. aasta oktoobris vastu nõukogu üldine lähenemisviis.

Nad vahetasid arvamusi ÜPP reformi kolme elemendi üle:

• keskkonnahoidlikkus
• mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate Euroopa Ülemkogu järelduste inkorporeerimine tulevasse otsetoetuste süsteemi
• uus rakendamismudel

Arutati ka kogu ELi hõlmava ühtse mittetootlike alade miinimumosa loomist, paindlikumat ja vabatahtlikumat lähenemisviisi otsetoetuste piiramisele ning kaheaastase katseetapiga kohustuslike ökokavade kehtestamist.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 21. september 2020

Oma esimesel silmast silma kohtumisel pärast COVID-19 puhangu algust jätkasid ELi põllumajandusministrid läbirääkimisi 2020. aasta järgse ÜPP reformi üle. Ministrid arutasid kavandatava reformipaketi keskkonna- ja kliimaaspekte ja eelkõige võimalust kehtestada ökokavade jaoks miinimumeelarve. Ökokavad on ÜPP reformi uus element, mille eesmärk on veelgi motiveerida põllumajandustootjaid võtma otsetoetuste kaudu kasutusele kliima- ja keskkonnasõbralikke tavasid.

• Nõukogu (põllumajandus ja kalandus), 20. juuli 2020

Eesistujariik Horvaatia teavitas ministreid ÜPP reformiga seotud õigusaktide osas tehtud edusammudest. Töö nende dokumentidega on kokku võetud eduaruandes, milles eesistujariik määratleb ka valdkonnad, kus tema hinnangul on vaja tööd jätkata.

ÜPP reformi osas saavutatud edu on märkimisväärne. Seda enam, et eesistujariik Horvaatia ja liikmesriigid pidid töötama äärmiselt keerulistes oludes, et mitte kaotada väärtuslikku aega. Lisaks suutsime kiiresti reageerida COVID-19ga seotud probleemidele ja võtta meetmeid, et tagada toidu kättesaadavus kogu ELis ning toetada põllumajandustootjaid, kalureid ja vesiviljelustootjaid, keda kriis tabas kõige rängemalt. Horvaatia põllumajandusminister Marija Vučković

• Põllumajandus- ja kalandusministrite videokonverents, 29. juuni 2020
• Eesistujariigi eduaruanne ÜPP reformi kohta

Avalikul istungil arutasid ministrid eesistujariigi eduaruannet, milles käsitletakse nõukogu tööd kõikide komisjoni ettepanekutega, mis käsitlevad ÜPP reformi paketti, millesse kuuluvad määrused ÜPP strateegiakavade, ÜPP rahastamise, juhtimise ja seire ning põllumajandustoodete ühise turukorralduse kohta.

See oli viimane istung, mida juhatas eesistujariigina Soome.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 16.-17. detsember 2019

Nõukogu arutas eduaruannet töö kohta, mida nõukogu ettevalmistavates organites on tehtud 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi käsitlevate komisjoni ettepanekutega.

Ministrid keskendusid eelkõige järgmistele küsimustele, mida nad peavad reformipaketis esmatähtsateks:

• uus rakendamismudel
• „keskkonnahoidlikkus“

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 14.-15. oktoober 2019

Nõukogus toimus arvamuste vahetus 2020. aasta järgse ÜPP reformi paketi keskkonna- ja kliimaalaste aspektide üle, keskendudes eeskätt järgmisele:

• kõige olulisemad elemendid suurema keskkonna- ja kliimaambitsiooni saavutamise jaoks
• kuidas tegelikkuses täiustada kavandatud norme, et see eesmärk saavutada.

Arvamuste vahetuse käigus toonitasid mitu ministrit, kui tähtis on tagada piisav paindlikkus, et paremini kohandada suurema keskkonna- ja kliimaambitsiooni alased nõuded liikmesriikide vajadustele, ning lihtsustada õigusnorme nii põllumajandustootjate kui ka riigiasutuste jaoks.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 15.7.2019

Nõukogu arutas eesistujariigi eduaruannet, mis käsitleb nõukogus tehtud tööd kõigi ühise põllumajanduspoliitika reformi paketti kuuluvate komisjoni ettepanekutega, mis hõlmavad järgmist:

• ÜPP strateegiakavade määrus
• ühise turukorralduse määrus
• ÜPP rahastamise, haldamise ja seire horisontaalne määrus

Eesistujariigi dokumendi alusel toimus nõukogus avalikul istungil arvamuste vahetus 2020. aasta järgse ÜPP reformipaketiuue rakendamismudeli kohta.

Ministrid keskendusid oma sõnavõttudes järgmisele:

• vahe-eesmärkide kohta teabe esitamine ja tulemuslikkuse läbivaatamine
• võimalus kehtestada ühikusummad muude kui pindalapõhiste / loomühikupõhiste sekkumiste jaoks.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istung, 14.5.2019

Nõukogus toimus arvamuste vahetus 2020. aasta järgse ÜPP reformipaketi uue keskkonnahoidlikkuse kohta eesistujariigi dokumendi alusel.

Ministrid keskendusid oma sõnavõttudes järgmisele:

• suurem tingimuslikkus ja sellega seotud standardid
• ökokavad ja ÜPP suuremad keskkonnaeesmärgid

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istung, 15.4.2019

Nõukogu pidas avaliku arvamuste vahetuse kogu ÜPP reformi paketi teemal, tuginedes eesistujariigi aruandele olukorra kohta ning soovitatud muudatustele kõigi kolme määruse tekstides:

• ÜPP strateegiakavade määrus
• ühise turukorralduse määrus
• ÜPP rahastamise, haldamise ja seire horisontaalne määrus

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 15.3.2019

Nõukogus toimus arvamuste vahetus uue rakendamismudeli teemal, keskendudes eelkõige järgmistele elementidele:

• iga-aastane tähtaeg
• eesmärkide suhtes võetav järkjärguline lähenemisviis ja võimalikud kõrvalekalded

Ühise turukorralduse valdkonnas arutati nõukogus veiniga seotud sätteid ning eelkõige turu võimalikku avamist uutele veiniviinamarjasortidele.

Lisaks tutvustas komisjon ministritele keskkonnasäästlikku struktuuri.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 28.1.2019

Nõukogu arutas eesistujariigi eduaruannet, mis käsitleb nõukogus tehtud tööd kõigi ühise põllumajanduspoliitika reformi paketti kuuluvate komisjoni ettepanekutega, mis hõlmavad järgmist:

• ÜPP strateegiakavade määrus
• ühise turukorralduse määrus
• ÜPP rahastamise, haldamise ja seire horisontaalne määrus

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 17.-18.12.2018

Nõukogu arutas kahte eduaruannet töö kohta, mida on nõukogu ettevalmistavates organites tehtud seoses järgmiste ettepanekutega:

• ühise turukorralduse määrus
• ÜPP rahastamise, haldamise ja seire horisontaalne määrus

Ministrid keskendusid oma sõnavõttudes riikide ametiasutuste suuremale vastutusele ÜPP rakendamise ja seire puhul ning kinnitasid vajadust lihtsa ja tõhusa ÜPP järele, mis ei põhjustaks liigset halduskoormust.

Üldiselt olid nad seisukohal, et praegused turutoetusmeetmed on osutunud turuhäirete eest kaitse pakkumisel tõhusaks.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 19.11.2018

Ministrid arutasid eesistujariigi viimast eduaruannet 2020. aasta järgsete ÜPP strateegiakavade kohta. Ministrid vahetasid arvamusi ka sellistes küsimustes nagu:

• lihtsustamine ja paindlikkus liikmesriikide jaoks
• kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamise uus struktuur

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 15.10.2018

Ministrid arutasid 2020. aasta järgse ÜPP reformi paketti, keskendudes eelkõige lihtsustamisele ja subsidiaarsuse põhimõttele. Arutelu käigus vahetasid ministrid konkreetseid ideid selle kohta, kuidas teha põllumajandustootjate ja riikide ametiasutuste elu kergemaks.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 16.7.2018

Nõukogus toimus esimene ametlik arvamuste vahetus komisjoni ettepanekute üle. Ministrid pidasid tervitatavaks mitmeid ettepanekute elemente, kuid väljendasid muret seoses kärbetegaÜPP eelarves üldiselt ja eeskätt maaelu arengu eelarves. Nad kahtlesid, kas uus ÜPP suudab pakkuda riikide ametiasutustele ja põllumajandustootjatele tõelist lihtsustamist.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 18.6.2018

Ministrite arvamuste vahetuse teemaks oli komisjoni teatis ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku kohta. Mõttevahetuse käigus avaldasid paljud liikmesriigid toetust kõnealust teatist käsitlevatele eesistujariigi järeldustele.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 19.3.2018
• Eesistujariigi järeldused, mis käsitlevad teatist teemal „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, 19.3.2019

Ministrid vahetasid arvamusi toidutootmise ja põllumajanduse tulevikku käsitleva teatise üle, keskendudes järgmisele:

• otsetoetused
• keskkonnaaspektid
• maaelu areng

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 19.2.2018

Ministrid vahetasid arvamusi toidutootmise ja põllumajanduse tulevikku käsitleva teatise üle. Avalikul istungil keskendus nõukogu eeskätt järgmisele:

• ÜPP lisaväärtus
• ELi peamised eesmärgid, mis tuleb säilitada
• asjakohane subsidiaarsuse tase

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istung, 29.1.2018

Komisjon esitas nõukogule oma teatise „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, milles kirjeldatakse komisjoni visiooni ühisest põllumajanduspoliitikast pärast 2020. aastat.

Ministrid tõid esile, millised on nende arvates tulevase ÜPP strateegilised küsimused. Eelkõige väljendasid nad oma seisukohti selliste uute elementide suhtes nagu:

• suurem subsidiaarsus
• kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamise normide läbivaatamine

Paljud ministrid rõhutasid piisava tulevase eelarve vajalikkust, et see vastaks põllumajanduslikule toidutööstusele pandud kõrgetele ootustele.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 11.12.2017