Põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlik videokonverents, 25. jaanuar 2021

Peamised tulemused

Ministrid käsitlesid terve päeva kestnud mitteametlikul videokonverentsil mitmeid küsimusi: suunised ametlike ELi ja Ühendkuningriigi vaheliste kahepoolsete konsultatsioonide alustamiseks, et määrata kindlaks lõplikud kalapüügivõimalused 2021. aastaks (ja mõne kalavaru puhul 2022. aastaks), viimaste kaubandussuundumuste mõju ja väljavaated ELi põllumajandussektorile ning 2020. aasta järgse ÜPP reformipaketi üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste seis.

Eesistujariik Portugal avas kohtumise, tutvustades oma prioriteete: peamine eesmärk on viia ÜPP reformi üle peetavad läbirääkimised lõpule kevadel. Eesistujariik tõi välja ka muud põllumajanduse valdkonna prioriteedid (maaelu arengu strateegia, pestitsiidide säästvat kasutamist käsitlev nõukogu otsus ning ELi prioriteetide kokkuleppimine ÜRO toidusüsteemide tippkohtumiseks) ja kalanduse valdkonna prioriteedid (leppida kokku peamistes kalapüügivõimalustes Ühendkuningriigi ja Norraga, viia lõpule Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi väljatöötamine ning leppida kokku kontrollisüsteemi muutmise üldine lähenemisviis).

Kalandus

Ministrid arutasid oma prioriteete seoses ELi ja Ühendkuningriigi ametlike kahepoolsete konsultatsioonide alustamisega, et kehtestada ühiselt majandatavate kalavarude lõplikud püügivõimalused 2021. aastaks (ja ühiste süvamere kalavarude puhul 2021. ja 2022. aastaks). Samuti toetasid nad eesistujariigi esialgseid suuniseid Euroopa Komisjonile, kes juhib konsultatsioone, rõhutades vajadust austada ühise kalanduspoliitika põhimõtteid. Ministrite jaoks oli oluline prioriteet tagada võimalikult kiiresti kindlustunne ELi kalurikogukondadele ning edendada sektori keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset kestlikkust. Samuti kutsusid ministrid Euroopa Komisjoni üles olema konsultatsioonide läbiviimisel selge ja läbipaistev; nad rõhutasid vajadust olla täielikult teavitatud ja kaasatud kogu protsessi vältel ja eri tasanditel.

Mõned liikmesriigid väljendasid samuti muret Norra hiljutise ühepoolse otsuse pärast teatavate ühiste kalavarude kvootide kohta, kutsudes üles viima kiiresti lõpule ELi ja Norra vahelised läbirääkimised kalapüügivõimaluste üle.

2021. aasta kalapüügivõimalusi käsitlevad ELi ja Ühendkuningriigi konsultatsioonid on ajalooline ülesanne. See on esimene kord, kui me hakkame rakendama ELi ja Ühendkuningriigi vahelist kaubandus- ja koostöölepingut. Soovime anda õige suuna lepingule, mille keskmes on kestlikkus ja millega tagatakse meie kalurikogukondadele elatusvahendid.

Ricardo Serrão Santos, Portugali mereminister

Põllumajandus

Pärastlõunasel istungil vahetasid ministrid arvamusi, tuginedes komisjoni ettekandele rahvusvahelise kaubanduse hiljutiste suundumuste ja nende mõju kohta ELi põllumajanduslikule toidutööstusele. Mitmed ministrid rõhutasid vajadust võrdsete tingimuste järele ELi kaubanduslepingutes, nt Mercosuriga, et tagada Euroopa põllumajandustootjate õiglane kohtlemine; paljud ministrid rõhutasid, kui oluline on importida põllumajanduslikke toiduaineid kolmandatest riikidest ainult siis, kui need riigid järgivad kõrgeid keskkonna- ja kestlikkusstandardeid, nagu seda teevad ELi riigid. Ministrid pidasid ka tervitatavaks ELi ja Ühendkuningriigi vahelist lepingut ja põllumajanduslike toiduainete mittetariifset staatust, rõhutades vajadust jälgida tähelepanelikult selle rakendamist, et tagada sektoris kindlus ja stabiilsus, sealhulgas sellistes küsimustes nagu geograafilised tähised. Ministrid viitasid ka uutele väljavaadetele ja võimalustele, mis kerkisid esile seoses USA uue administratsiooniga, eelkõige kaubandusega seotud pingete leevendamisega.

Lisaks esitas Euroopa Komisjon lühiülevaate Teadusuuringute Ühiskeskuse 2016. aasta uuringu ajakohastamisest, kajastades viimaseid ELi läbiräägitud lepinguid, näiteks lepinguid Mercosuri, Kanada, Jaapani, Vietnami ja Mehhikoga. Esialgsed tulemused kinnitasid, et ELi põllumajandussektor saab kasu ELi kaubanduse tegevuskavast (eri stsenaariumide prognoosimise kaudu). Ministrid pidasid tervitatavaks esialgseid järeldusi, kuid väljendasid vajadust analüüsida uuringut üksikasjalikumalt, et arutada seda eelseisval ministrite kohtumisel.

Eesistujariik teavitas ministreid ka 2020. aasta järgse ÜPP reformipaketi üle peetavate läbirääkimiste seisust, selgitades, et on kavandatud mitu poliitilist ja tehnilist kohtumist eesmärgiga jõuda kokkuleppele käesoleva aasta kevadel. Tähelepanu keskmes olid uus rakendamismudel, keskkonnahoidlik struktuur ja keskkonnastandardid, kolmandate riikidega kauplemine, erakorralised turumeetmed jne. Ministrid julgustasid üldiselt eesistujariiki jääma institutsioonidevahelistel läbirääkimistel nõukogu üldise lähenemisviisi juurde (nagu lepiti kokku 2020. aasta oktoobris), seda ka reformi palju arutatud keskkonnahoidliku struktuuri kontekstis, kuigi mõned väljendasid toetust teatavatele Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutele. Ministrid kordasid vajadust lihtsustada eeskirju, tasakaalustada keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikku mõju ning jõuda võimalikult kiiresti kokkuleppele tulemuslikkusele suunatud süsteemi alusel.

• ÜPP tulevik pärast 2020. aastat (taustteave)

ÜPP reformi üle peetavatel läbirääkimistel kokkuleppele jõudmine kevadel on eesistujariigi absoluutne prioriteet. Meil on kavas tugineda eelmiste eesistujariikide raskele tööle ja kasutada selle saavutamiseks ära nende saavutusi. Läbirääkimistel juhindume jätkuvalt nõukogu üldisest lähenemisviisist; see on tasakaalustatud tekst, mis aitab meil jõuda tasakaalustatud kokkuleppele. Põllumajandus on üks võti Euroopa majanduse taastamise ja digipöörde kavade mõju vallapäästmiseks ja kiirendamiseks. Maria do Céu Antunes, Portugali põllumajandusminister

Muud arutatud küsimused (muude küsimuste all): i) Horvaatia delegatsiooni esitatud teave hiljutise maavärina mõju kohta Horvaatia põllumajandussektorile ja teatavatele maapiirkondadele, millele on lisatud komisjonile esitatud palve näidata üles paindlikkust ja käivitada kõik olemasolevad meetmed taastamise toetamiseks, ning ii) Sloveenia delegatsiooni üleskutse (13 liikmesriigi toetusel) võtta ELi tasandil meetmeid, et aidata sealihasektoril taastuda COVID-19 pandeemiast tingitud tõsisest hinnalangusest.