Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 22.–23. märts 2021

Peamised tulemused

Kalandus

Ministrid tegid kokkuvõtte ELi ja Ühendkuningriigi konsultatsioonidest 2021. aasta kalapüügivõimaluste ning 2021. ja 2022. aasta süvamere kalavarude püügivõimaluste kehtestamiseks. Võttes arvesse võimalust, et pooled ei jõua märtsi lõpuks (kui ajutised ja piiratud kalapüügivõimalused kaotavad kehtivuse) kokkuleppele, leppisid ministrid kokku erandolukorra plaanis, millega pikendatakse ELi ja Ühendkuningriigi ajutisi kalapüügivõimalusikuni 31. juulini 2021. Plaaniga tagatakse ELi laevastikele katkematu püügitegevus, kuni EL ja Ühendkuningriik jõuavad kokkuleppele 2021. aasta lõplikes kalapüügivõimalustes ning 2021. ja 2022. aasta süvamere kalavarude lõplikes kalapüügivõimalustes.

Erandolukorra plaanis määratakse kindlaks ajutised ja piiratud kalapüügivõimalused, mis on kooskõlas Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) 2021. aasta teaduslike nõuannetega ning ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepingu raamistikuga.

Erandolukorra plaaniga tagatakse, et ELi laevastikud jätkavad tegutsemist oma traditsioonilistes püügipiirkondades ka pärast märtsikuud. Loodan, et me ei vaja seda plaani ning et kokkulepe ELi ja Ühendkuningriigi lõplike püügi piirnormide kehtestamise kohta saavutatakse peatselt.

Ricardo Serrão Santos, Portugali mereminister

Ministrid väljendasid samuti rahulolu selle üle, et mitteametlikult viidi lõpule ELi-Norra ning ELi-Norra-Ühendkuningriigi konsultatsioonid, mille eesmärk oli määrata kindlaks lõplikud kalapüügivõimalused Põhjameres ning Skagerraki ja Kattegati piirkonnas 2021. aastaks.

Põllumajandus

Fütosanitaarmeetmete valmisolek pakkuda kaitset taimekahjustajate eest

Ministrid pidasid arvamuste vahetuse ELi valmisoleku üle, milline on fütosanitaarmeetmete suutlikkus pakkuda kaitset põllumajandust ohustavate taimekahjustajate eest. Ministrid rõhutasid taimetervise alase teadlikkuse suurendamise tähtsust ning vajadust olla võimeline varakult kindlaks tegema ohtlikud taimekahjustajad ja need võimalikult tõhusalt likvideerima.

Mitu ministrit märkis, et digitaalsel võimekusel (nt digitaalsete andmebaaside arendamine) ja innovatsioonil võib olla oluline roll taimetervise ja kahjuritega seotud praeguste ja tulevaste probleemide lahendamisel. Ministrid juhtisid ka tähelepanu võimalustele, kuidas tugevdada Euroopa valmisolekut kahjurite tõrjeks, näiteks töötades välja erandolukorra plaanid ja rakendades rangeid kontrolle piiril.

Bioloogilise tõrje agentide kasutamine kahjurite tõrjeks

Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse bioloogilise tõrje agentide (makroorganismid) kasutamise üle taimekahjustajatetõrjeks. Ministrid olid üksmeelel, et makroorganismid on elujõuline alternatiiv keemilistele pestitsiididele ning võivad aidata saavutada teatavaid rohelise kokkuleppe ja strateegia „Talust taldrikule“ eesmärke.

Samuti toetati laialdaselt eesistujariigi algatust esitada ettepanek nõukogu otsuse kohta, milles palutakse komisjonil viia läbi uuring olukorra kohta liidus ning bioloogilise tõrje agentide impordi, hindamise, tootmise ja turustamisega seotud võimaluste kohta.

Taimede kaitsmine tähendab meie bioloogilise mitmekesisuse, põllukultuuride, toiduainete tootmise ja lõppkokkuvõttes elude kaitsmist. Üheskoos saame tugineda olemasolevatele algatustele ja viia oma valmisoleku uuele tasandile.

Maria do Céu Antunes, Portugali põllumajandusminister

ÜPP reformi pakett

Eesistujariik andis ministritele ülevaate käimasolevatest institutsioonidevahelistest läbirääkimistest kolme määruse üle, mis moodustavad ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi (ajavahemikuks 2023–2027). Eesistujariik võttis teadmiseks ministrite erinevad seisukohad reformipaketi mitme aspekti kohta. Eesistujariik, kes on ministritelt saanud uuendatud poliitilised suunised, püüab nüüd teha täiendavaid edusamme institutsioonidevahelistel läbirääkimistel, eelkõige reedel, 26. märtsil 2021 toimuval tõhustatud kolmepoolsel kohtumisel.

Ministrite aruteludel kolme määruse üle käsitleti järgmisi teemasid:

• strateegiakavad
• uued rakendamismudelid
• maksete suunamine
• turukorraldus ja erakorralised meetmed

Strateegiakavad

Ministrid vahetasid arvamusi ÜPP strateegiakavade koostamise üle. Liikmesriigid koostavad praegu oma riiklikke strateegiakavasid, mis põhinevad ka komisjoni õiguslikult mittesiduvatel ja riigipõhistel soovitustel.

Ministrid tänasid komisjoni riigipõhiste soovituste esitamise eest. Mitmed ministrid selgitasid, et need soovitused on hea suunanäitaja ja lähtepunktiks strateegiliste kavade koostamisel. Nad rõhutasid siiski, et need kavad põhineksid peamiselt riiklikel prioriteetidel, eripäradel ja SWOT-analüüsil.

Delegatsioonid väljendasid lahknevaid seisukohti selle kohta, mil määral tuleks ÜPP strateegiakavadesse integreerida roheline kokkulepe ja strateegia „Talust taldrikule“ eesmärgid. mõned ministrid palusid Euroopa Komisjonilt mõjuhinnangut nende strateegiate sidumise kohta ühise põllumajanduspoliitikaga.

Uus rakendamismudel

Ministrid kordasid rõhutatult, et eelistavad uut rakendamismudelit (nagu on ette nähtud strateegiakavade määruses ja horisontaalmääruses), mis annab liikmesriikidele piisava paindlikkuse oma rahastamismeetmete kavandamiseks, tagades samas lihtsustatud protsessi. Lihtsustamise tagamiseks ja bürokraatia vähendamiseks olid paljud ministrid vastu kahetasandilist süsteemi käsitlevale ettepanekule, millega kehtestatakse nii vastavus- kui ka tulemuspõhised kohustused.

Maksete suunamine

Eesistujariik esitas kompromissettepanekud mitme lahendamata küsimuse kohta, mis on peamiselt seotud sätete kohustusliku (või mittekohustusliku) laadiga, sealhulgas mõistete „aktiivne põllumajandustootja“ ja „uus põllumajandustootja“, toetuste vähendamisega (piiramine), väikepõllumajandustootjate toetustega ja ümberjaotavate toetustega. Kuigi seisukohad erinevate sätete osas varieerusid, rõhutasid mitmed ministrid vajadust paindlikkuse järele eri meetmete puhul (pooldades peamiselt vabatahtlike sätteid).

Turukorraldus ja erakorralised meetmed

Eesistujariik selgitas, et nõukogu ja Euroopa Parlamendi seisukohad on suhteliselt ühtsed veini ja geograafiliste tähistega seotud küsimuste puhul, kuid lähevad lahku turukorraldus- ja kriisimeetmete puhul. Ministrid kutsusid eesistujariiki üles pidama kinni nõukogu üldises lähenemisviisis kokku lepitud ja sätestatud põhimõtetest (võeti vastu 2020. aasta oktoobris) ning järgima käimasolevatel institutsioonidevahelistel läbirääkimistel ELi WTO raames võetud kohustusi. Samuti näitasid nad üles valmisolekut astuda teatavates küsimustes samm lähemale parlamendi seisukohale.

Muud küsimused

ELi metsastrateegia pärast 2020. aastat

Austria delegatsioon, keda toetas 11 liikmesriiki, väljendas muret selle pärast, kuidas erinevates ELi rohelise kokkuleppe algatustes käsitletakse metsaga seotud aspekte, mis võivad olla tulevase 2020. aasta järgse ELi metsastrateegia kohaldamisala kehtestamise aluseks. Enamik ministreid rõhutas vajadust edendada metsade säästvat majandamist ja nende mitmeotstarbelist rolli ELi metsastrateegias. Samuti kutsusid nad komisjoni üles tunnustama tulevases 2020. aasta järgses ELi metsastrateegias metsade panust elurikkusesse ja kliimamuutuste leevendamisse.

Ettepanekud ÜPP rakendamise lihtsustamiseks

Prantsusmaa delegatsioon esitas 14 liikmesriigi nimel mitteametliku dokumendi uue ÜPP halduskoormuse piiramise kohta koos konkreetsete ettepanekutega uue rakendamismudeli, ÜPP strateegiakavade sisu, delegeeritud õigusaktide jm kohta.

COVID-19 kriis ja veinisektor

Hispaania delegatsioon, keda toetas 13 liikmesriiki, teavitas ministreid vajadusest täiendavate rahaliste vahendite järele veinisektori toetamiseks, mida on mõjutanud COVID-19 kriis ja USA tariifid.