Kronoloogia – digiteenuste pakett

Tšehhi ELi asjade minister Mikuláš Bek ja Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola allkirjastasid digiteenuste määruse.

Selle eesmärk on kaitsta digiruumi ebaseadusliku sisu leviku eest ning tagada kasutajate põhiõiguste kaitse. Sellega järgitakse põhimõtet, et see, mis on ebaseaduslik väljaspool internetti, peab olema ebaseaduslik ka internetis, ning seda kohaldatakse kõigi ELis teenuseid osutavate digivahendajate suhtes.

Nõukogu andis oma lõpliku heakskiidu digiteenuste määrusele. Maailma esimese omataolise digivaldkonda reguleeriva õigusaktina peaks digiteenuste määrus looma turvalisema internetikeskkonna. Ühegi muu seadusandliku aktiga ei reguleerita platvorme ega teostata järelevalvet internetis sama ambitsioonikalt, järgides samal ajal siseturu aluspõhimõtteid.

Digiteenuste määruse eesmärk on kaitsta digikeskkonda ebaseadusliku sisu levitamise eest ning tagada kasutajate põhiõiguste kaitse. Selles määratakse kindlaks vahendusteenuste osutajate, näiteks sotsiaalmeedia, internetipõhiste kauplemiskohtade, internetiplatvormide ning otsingumootorite selged kohustused ja vastutus.

• Digiteenuste määrus: nõukogu andis lõpliku heakskiidu kasutajate õiguste kaitsmisele internetis (pressiteade, 4. oktoober 2022)

Tšehhi ELi asjade minister Mikuláš Bek ja Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola allkirjastasid digiturgude määruse.

Digiturgude määruse ettepaneku eesmärk on tagada konkurentsivõimeline ja õiglane digisektor, et edendada innovatsiooni, kvaliteetseid digitooteid ja -teenuseid, õiglasi hindu ning kõrget kvaliteeti ja suurt valikut digisektoris.

Ettepanek puudutab suuri digiplatvorme ehk nn pääsuvalitsejaid, kelle käes on kontroll selliste põhiplatvormiteenuste üle nagu kauplemiskohad, rakendustepoed, otsimootorid, sotsiaalvõrgustike teenused jne.

Nõukogu andis digiturgude määrusega oma lõpliku heakskiidu uutele normidele, millega luuakse õiglane ja konkurentsil põhinev digisektor.

Digiturgude määrusega luuakse võrdsed digitaalsed võimalused koos selgete õiguste ja reeglitega suurte digiplatvormide („pääsuvalitsejad“) jaoks, tagamaks et ükski neist ei kuritarvita oma positsiooni. Digituru reguleerimine ELi tasandil tagab õiglase ja konkurentsil põhineva digisektori, et digitaalsetest võimalustest saaksid kasu kõik ettevõtjad ja tarbijad.

• Digiturgude määrus: nõukogu kiitis lõplikult heaks uued õigusnormid, mis käsitlevad ausat konkurentsi internetis (pressiteade, 18. juuli 2022)

Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid digiteenuste õigusakti suhtes esialgsele poliitilisele kokkuleppele. Digiteenuste õigusakti eesmärk on kaitsta digiruumi ebaseaduslike kaupade, sisu ja teenuste leviku eest ning tagada põhiõiguste kaitse internetis.

Digiteenuste õigusakti kohaldatakse internetipõhiste ettevõtjate suhtes, kes osutavad ELis teenuseid maailma mis tahes paigast. Normid erinevad sõltuvalt asjaomase vahendaja ühiskondlikust mõjust, teenusest ja suurusest.

• Digiteenuste õigusakt: nõukogu ja Euroopa Parlamendi esialgne kokkulepe muuta internet Euroopa kodanike jaoks turvalisemaks ruumiks (pressiteade, 23. aprill 2022)

Nõukogu ja parlament jõudsid esialgsele poliitilisele kokkuleppele digiturgude õigusakti suhtes, mille eesmärk on muuta digisektor õiglasemaks ja konkurentsivõimelisemaks.

Digiturgude õigusaktis sätestatakse selged reeglid suurte digiplatvormide jaoks. Selle eesmärk on tagada, et ükski suur digiplatvorm, mis on paljude kasutajate jaoks väravahoidja positsioonil, ei kuritarvitaks seda positsiooni nende ettevõtjate kahjuks, kes soovivad kõnealuste kasutajateni jõuda.

• Digiturgude õigusakt: nõukogu ja Euroopa Parlamendi vaheline kokkulepe (pressiteade, 25. märts 2022)

Nõukogu leppis kokku üldises lähenemisviisis digiteenuste õigusakti suhtes. See on oluline õigusakt, mis saab aidata kaasa ELi kodanike jaoks turvalise ja avatud veebiruumi loomisele, käsitledes selliseid probleeme nagu võltsitud kaupade levik, küberohud ja desinformatsioon.

Kavandatava digiteenuste õigusakti peamine eesmärk on kaitsta internetikasutajaid ebaseaduslike kaupade, sisu ja teenuste eest ning kaitsta nende põhiõigusi internetis. Selle õigusakti eesmärk on laiendada ja selgitada ELis teenuseid osutavate internetipõhiste ettevõtjate ühiseid kohustusi, järgides põhimõtet, et see, mis on ebaseaduslik väljaspool internetti, peaks olema ebaseaduslik ka internetis.

• Mis on ebaseaduslik väljaspool internetti, peaks olema ebaseaduslik ka internetis: nõukogu leppis kokku digiteenuste õigusakti suhtes võetavas seisukohas (pressiteade, 25. november 2021)

Nõukogu leppis kokku üldises lähenemisviisis digiturgude õigusakti suhtes. See on oluline õigusakt, mille eesmärk on reguleerida suuri tehnoloogiaettevõtteid ja luua ELi ettevõtjatele võrdsed tingimused.

Digiturgude õigusakti eesmärk on tagada konkurentsivõimeline ja õiglane digisektor, et edendada innovatsiooni, kvaliteetseid digitooteid ja -teenuseid, õiglasi hindu ning kõrget kvaliteeti ja suurt valikut digisektoris. Ettepanek puudutab suuri digiplatvorme ehk nn väravahoidjaid, kelle käes on kontroll selliste põhiplatvormiteenuste üle nagu kauplemiskohad, rakendustepoed, otsimootorid, sotsiaalvõrgustike teenused jne.

• Suurte tehnoloogiaettevõtete reguleerimine: nõukogu leppis kokku digivaldkonnas konkurentsi tõhustamises (pressiteade, 25. november 2021)

Euroopa Ülemkogu kohtumisel rõhutasid ELi juhid, kui oluline on digipööre majanduskasvu, töökohtade loomise ja konkurentsivõime jaoks, ning rõhutasid, et vaja on kaasavat ja kestlikku digipoliitikat ning tähelepanu koondamist digioskustele ja -õppele.

ELi juhid kutsusid üles kiiresti läbi vaatama Euroopa Komisjoni poliitikaprogrammi „Tee digikümnendisse“ ning julgustasid nõukogu ja Euroopa Parlamenti saavutama võimalikult kiiresti ambitsioonikat kokkulepet rändlusteenuste määruse, digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusakti suhtes. Samuti vaatasid nad läbi edusammud, mida on tehtud seoses peamiste seadusandlike ettepanekutega ehk nendega, mis käsitlevad sektoripõhiseid andmeruume, tehisintellekti, Euroopa digiidentiteedi raamistikku ja Euroopa mikrokiipide ökosüsteemi.

Küberturvalisuse teema all arutasid ELi juhid demokraatlikke väärtusi õõnestava pahatahtliku kübertegevuse märkimisväärse suurenemise küsimust ning kinnitasid ELi pühendumust avatud, vabale, stabiilsele ja turvalisele küberruumile. Seda silmas pidades kutsusid nad üles jätkama tööd võrgu- ja infosüsteemide turvalisust käsitleva muudetud direktiivi ettepanekuga, kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõimet käsitleva direktiivi ettepanekuga ja küberdiplomaatia meetmete kogumiga.

• Euroopa Ülemkogu järeldused, 21.–22. oktoober 2021

Eesistujariigi märkuse alusel pidasid ministrid esimese poliitilise mõttevahetuse digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusakti nende aspektide üle, mida nad peavad vajalikuks, et tagada digitaalse ühtse turu tugevdamine ja turvalisem veebiruum, kus põhiõigused on kaitstud ning konkurents on õiglane ja vaba.

Nad rõhutasid vajadust selgete, tulevikukindlate ja proportsionaalsete reeglite järele, mis tagavad õiguskindluse ja paindlikkuse õige kombinatsiooni ning edendavad innovatsiooni ja konkurentsi ELi digitaalsel ühtsel turul. Projekti edu võtmena nimetati tõhusaid ELi tasandi jõustamismehhanisme, millesse on kaasatud asjaomased riiklikud ametiasutused.

• Konkurentsivõime nõukogu, 27.–28. mai 2021

ELi juhid arutasid digiüleminekut Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel, mis toimus 1.–2. oktoobril 2020.

ELi juhid märkisid, et nad jäävad ootama komisjoni poolt digiteenuste õigusakti ettepaneku esitamist 2020. aasta lõpuks. Samuti kutsusid nad komisjoni üles esitama 2021. aasta märtsiks tervikliku digikompassi, milles seatakse ELi konkreetsed digitaalvaldkonna ambitsioonid aastaks 2030. ELi juhid leppisid kokku, et digiülemineku, sealhulgas VKEde jaoks tehakse kättesaadavaks vähemalt 20% taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi vahenditest. Koos pikaajalise ELi eelarve raames eraldatavate summadega peaksid need vahendid aitama saavutada muu hulgas järgmisi eesmärke:

• soodustada järgmise põlvkonna digitehnoloogiate, sealhulgas superarvutite ja kvantarvutuse, plokiahela tehnoloogia jne arendamist Euroopas
• arendada suutlikkust strateegiliste digitaalsete väärtusahelate, eriti mikroprotsessorite valdkonnas
• kiirendada väga suure läbilaskevõimega ja turvaliste võrgutaristute, sealhulgas fiibervõrgu ja 5G kasutuselevõttu
• suurendada ELi suutlikkust kaitsta ennast küberohtude vastu
• kasutada digitehnoloogiaid ELi ambitsioonikate keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks
• suurendada digisuutlikkust haridussüsteemides

COVID-19 pandeemia on teinud veelgi ilmsemaks vajaduse kiirendada digiüleminekut Euroopas. (…) Tõeliselt digitaalse ühtse turu loomine tagab sisemise raamistiku, mis võimaldab Euroopa ettevõtetel kasvada ja laieneda. Euroopa Ülemkogu järeldused

• Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, 1.–2. oktoober 2020