Digiteenuste pakett

Turvaline ja avatud digiruum ELi kodanikele ja ettevõtjatele

Digiplatvormid on ELi digituru ja -majanduse oluline osa. ELi liikmesriigid tunnistavad vajadust tugevdada, ajakohastada ja selgitada digiteenustele seatud norme, et:

tagada kasutajate turvalisus internetis
võimaldada innovaatilistel digivaldkonna ettevõtetel kasvada

Digiteenuseid käsitlev ELi õigusraamistik on püsinud muutumatuna alates e-kaubanduse direktiivi vastuvõtmisest 2000. aastal ja seetõttu oli hädasti vaja seda ajakohastada. Vahepeal on digitehnoloogia, ärimudelid ja teenused enneolematu kiirusega muutunud.

Euroopa Komisjon esitas oma digiteenuseid käsitlevate õigusaktide paketi 2020. aasta detsembris. See hõlmab järgmist:

digiteenuste määrus
digiturgude määrus

Nõukogu ja Euroopa Parlament võtsid mõlemad seadusandlikud aktid 2022. aastal kiiresti vastu.

Uued normid reguleerivad paremini digikeskkonda ja digiteenuseid, sealhulgas sotsiaalmeedia platvorme. Need:

tagavad, et digikasutajatel on juurdepääs ohututele toodetele, ja kaitsevad kasutajate põhiõigusi
võimaldavad vaba ja ausat konkurentsi digisektoris, et edendada innovatsiooni ja majanduskasvu

Kes saavad kasu uutest digiteenustele seatud normidest?

Uutest digiteenustele seatud normidest on kasu paljudel kasutajatel ja platvormidel, sealhulgas:

kodanikud
digiteenuste osutajad
digiteenuste ärikasutajad
kogu ühiskond

Euroopa digitulevik (taustteave)

Teie veebielu: kuidas muudab EL selle teie jaoks lihtsamaks ja turvalisemaks?

Euroopa Liit tegeleb aktiivselt digikeskkonna paremaks muutmisega ja sellest on kasu kõigil eurooplastel. Meie digitaalelu peab olema turvaline, lihtne ja austama põhivabadusi.

Kuna kaht peamist määrust ajakohastati eesmärgiga tagada veebikasutajatele turvalisem ja lihtsam veebielu, on teemaloos esitatud ülevaade, kuidas EL muudab teie veebielu lihtsamaks ja turvalisemaks.

Lugege meie teemalugu

Teie veebielu: kuidas muudab EL selle teie jaoks lihtsamaks ja turvalisemaks?

Mis on digiteenuste määrus?

Digiteenuste määruses keskendutakse digikasutajate ja -ettevõtjate jaoks turvalisema veebikeskkonna loomisele ning põhiõiguste kaitsele digikeskkonnas, kehtestades uued normid järgmistes valdkondades:

võitlus ebaseadusliku veebisisu vastu, mis hõlmab kaupu, teenuseid ja teavet, järgides täielikult põhiõiguste hartat
tegelemine internetis esinevate ühiskonda puudutavate ohtudega
internetipõhistes kauplemiskohtades tegutsevate kauplejate jälgitavus
digiplatvormide läbipaistvusmeetmed
tõhustatud järelevalve

Selle määrusega kehtestatakse vahendusteenuste pakkujate puhul nende vastutus ning selge aruandlusnõuete ja läbipaistvuse raamistik, mis kehtib järgmiste vahendusteenuste pakkujate suhtes:

internetipõhised kauplemiskohad
sotsiaalvõrgustikud
sisujagamisplatvormid
veebipõhised reisi- ja majutusplatvormid

See tähendab, et kõik ühtsel turul interneti kaudu vahendusteenuste pakkujad, olenemata sellest, kas nad on asutatud ELis või väljaspool seda, peavad järgima uusi norme.

Ettevõtjatel on kohustused, mis on proportsionaalsed nende osutatavate teenuste laadiga ning nende suuruse ja mõjuga. See tähendab, et väga suurte digiplatvormide ja väga suurte veebipõhiste otsimootorite suhtes kohaldatakse rangemaid nõudeid.

Digiteenuste määrusest saadav kasu

Digiteenuste määrus kaitseb kõigi asjaosaliste, eriti ELi kodanike õigusi ja õigustatud huve.

ELi internetikasutajad saavad suurema kontrolli selle üle, mida nad veebis näevad, ja neil on võimalik mõista neile näidatavaid reklaame või saada nende kohta teavet. Kasutajad saavad teavitada ebaseaduslikust sisust ja seejärel on platvorm kohustatud neid oma otsustest teavitama.

Määrus: suurendab veebisisu modereerimise normide läbipaistvust, tagades samas ametiasutustele ja teadlastele parema juurdepääsu andmetele, et nad saaksid paremini mõista veebikeskkonda, selle mõju ühiskonnale ja võimalikke riske.

Digiteenuste määruse abil paraneb ka alaealiste kaitsmine. Alaealistele kättesaadavatel platvormidel on keelatud näidata suunatud reklaami, mille puhul kasutatakse alaealiste isikuandmeid, nagu need on määratletud ELi õiguses.

Digiteenuste määruses sätestatud normide eesmärk on kaitsta eelkõige:

väljendus- ja teabevabadust
ettevõtlusvabadust
õigust mittediskrimineerimisele

Mullid tähistavad ELi eri liikmesriike ja nende e-kaubanduse andmeid

Digiteenuste määrus (Infograafik)

Kriisimehhanism seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas

Seoses sõjaga Ukrainas ja selle mõjuga veebiteabega manipuleerimisele lisati uus artikkel, millega kehtestatakse kriisireageerimismehhanism.

See mehhanism võimaldab analüüsida väga suurte digiplatvormide ja internetipõhiste otsingumootorite tegevuse mõju asjaomasele kriisile ning otsustada, milliseid meetmeid võtta põhiõiguste austamise tagamiseks.

Millal uusi norme kohaldama hakatakse?

Nõukogu võttis digiteenuste määruse vastu 4. oktoobril 2022. Uusi norme hakatakse kohaldama 15 kuu möödumisel nende jõustumisest.

Mida kujutab endast digiturgude määrus?

Digiturgude määruses keskendutakse võrdsete võimaluste tagamisele kõigi digiettevõtjate jaoks, olenemata nende suurusest. Digiturgude määruse eesmärk on tagada konkurentsivõimeline ja õiglane digisektor, tehes järgmist:

keelatakse suurima turuosaga digiplatvormide ebaausad tavad
antakse ärikasutajatele võimalus pakkuda tarbijatele rohkem valikuid
tagatakse tarbijatele paremad teenused ja õiglasemad hinnad
kehtestatakse suurtele digiplatvormidele selged õigused ja kohustused
edendatakse innovatsiooni ja õiglasema digiplatvormikeskkonna kujundamist tehnoloogiavaldkonna idufirmade jaoks

Digiturgude määrus sisaldab selgeid norme suurte platvormide jaoks. Selle eesmärk on tagada, et ükski suur digiplatvorm ei oleks digitaalsel turul nn pääsuvalitseja, st eraõigusliku isikuna tegutsev reeglite kehtestaja, mis kontrollib vähemalt ühte nn põhiplatvormiteenust.

Põhiplatvormiteenused hõlmavad järgmist:

veebipõhised vahendusteenused (st kauplemiskohad, rakendustepoed)
veebipõhised otsimootorid
sotsiaalvõrgustike teenused
pilveteenused
reklaamiteenused

Milliseid platvorme käsitatakse pääsuvalitsejana?

Selleks, et platvormi saaks käsitada pääsuvalitsejana, peab esiteks selle käive Euroopa Liidus olema viimase kolme aasta jooksul vähemalt 7,5 miljardit eurot aastas või selle turuväärtus olema vähemalt 75 miljardit eurot ning teiseks peab platvormil olema vähemalt 45 miljonit igakuist lõppkasutajat ja vähemalt 10 000 ELis asutatud ärikasutajat.

Samuti peab platvorm kontrollima üht või mitut põhiplatvormiteenust vähemalt kolmes liikmesriigis.

ELi õigusakt kollaste ja siniste täppide taustal, mis tähistavad VKEde digiplatvorme

Digiturgude määrus (Infograafik)

Tagajärjed pääsuvalitsejatele

Pääsuvalitseja ei saa:

eelistada järjestamisel enda tooteid või teenuseid teiste turuosaliste omadele
takistada arendajaid kasutamast rakenduste müügiks kolmandate isikute makseplatvorme
töödelda kasutajate isikuandmeid suunatud reklaami eesmärgil, välja arvatud juhul, kui selleks on antud nõusolek
kehtestada ärikasutajatele ebaõiglaseid tingimusi
eelinstallida teatavaid tarkvararakendusi või takistada kasutajaid neid hõlpsasti desinstallimast
kehtestada piiranguid platvormi ärikasutajatele

Pääsuvalitseja peab:

pakkuma rohkem valikuid, näiteks võimaldama valida kasutaja operatsioonisüsteemis tarkvara
tagama, et põhiplatvormiteenuste tellimisest loobumine on sama lihtne kui nende teenuste tellimine
esitama teabe oma platvorme külastavate kasutajate arvu kohta, et teha kindlaks, kas platvorm on pääsuvalitseja
andma ärikasutajatele platvormil juurdepääsu andmetele nende turundus- või reklaamitulemuste kohta
teavitama Euroopa Komisjoni tehtud omandamistest ja ühinemistest
tagama kiirsõnumiteenuste põhifunktsioonide koostalitlusvõime, st võimaldama kasutajatel vahetada sõnumeid ning saata häälsõnumeid või faile

Aus konkurents digiteenuste puhul on väga oluline tagamaks, et ettevõtjad ja tarbijad saavad digitaalsetest võimalustest ühtemoodi kasu. See loob ka rohkem innovatsiooni ja edendab tarbijakaitset.

Kes tagab, et pääsuvalitsejad järgivad norme?

Siseturu kõrge ühtlustamise taseme tagamiseks on Euroopa Komisjon ainus asutus, kes on volitatud kõnealust määrust jõustama.

Tagamaks, et pääsuvalitsejatel on selge arusaam sellest, milliseid norme nad peavad järgima, võib Euroopa Komisjon otsustada alustada regulatiivset dialoogi.

Euroopa Komisjoni abistamiseks ja tema töö hõlbustamiseks moodustatakse nõuandekomitee ja kõrgetasemeline töörühm.

Mis juhtub, kui pääsuvalitsejad norme ei järgi?

Kui suur internetiettevõtja on määratud pääsuvalitsejaks, peab ta kuue kuu jooksul hakkama järgima digiturgude määruses sätestatud norme.

Kui pääsuvalitseja digiturgude määruses sätestatud norme ei järgi, võib ta saada trahvi, mis võib olla kuni 10% tema ülemaailmsest kogukäibest. Korduva rikkumise korral võib määrata trahvi, mis võib ulatuda kuni 20% tema ülemaailmsest käibest.

Kui pääsuvalitseja ei täida digiturgude määruse norme süsteemselt, st ei täida norme vähemalt kolm korda kaheksa aasta jooksul, võib Euroopa Komisjon algatada turu-uuringu ja vajaduse korral kehtestada tegevusega seotud või struktuurilisi parandusmeetmeid.

Digiturgude määrus: nõukogu kiitis lõplikult heaks uued õigusnormid, mis käsitlevad ausat konkurentsi internetis (pressiteade, 18. juuli 2022)

Millal uusi norme kohaldama hakatakse?

Nõukogu võttis digiturgude määruse vastu 18. juulil 2022. Uusi norme hakatakse kohaldama kuue kuu möödumisel nende avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.