Energialiit
Energialiit aitab ELil vähendada oma sõltuvust energiaimpordist. Samuti tagab see ELi tarbijatele suuremad valikuvõimalused ja madalamad hinnad ning aitab võidelda kliimamuutuste vastu.
Energia on maailma liikuma panev jõud. ELi majandus ja eurooplaste heaolu sõltuvad stabiilsest ja taskukohasest energiavarustusest. ELi liikmesriigid on energialiidu strateegia raames kokku leppinud ühistes reeglites ja eesmärkides, et tagada puhta energiaga varustamine.
Riiklikud energia- ja kliimakavad (Infograafik)
Mis on energialiidu reeglid ja eesmärgid?
Energialiidu strateegia eesmärk on tagada Euroopale ja selle kodanikele taskukohane, kindel ja kestlik energia. Euroopa Komisjoni poolt 2015. aastal ELi riigipeade ja valitsusjuhtide taotlusel esitatud strateegia tugineb viiele sambale:
- energiajulgeolek
- integreeritud energia siseturg
- energiatõhusus
- majanduse CO₂ heite vähendamine
- teadusuuringud ja innovatsioon
Strateegia elluviimiseks esitas komisjon 2016. aastal õigusaktide ettepanekute paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“. Komisjoni ettepanekuid arutati nii nõukogus kui ka Euroopa Parlamendis ning läbirääkimised algasid 2017. aastal. 2019. aasta maiks olid kõik paketis sisalduvad õigusaktid vastu võetud, millega viidi energialiidu loomine lõpule.
Selle protsessi peamised verstapostid olid järgmised:
- 2019. aasta mai: elektrienergiat käsitlev määrus ja direktiiv, ohuvalmidust käsitlev määrus ning Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti uuendamine
- 2018. aasta detsember: muudetud direktiiv energiatõhususe kohta, muudetud direktiiv taastuvenergia kohta, juhtimismäärus
- 2018. aasta mai: muudetud direktiiv hoonete energiatõhususe kohta
Paketi osana vaatas EL läbi ka ELi 2030. aasta energiaeesmärgid, mis on järgmised:
- suurendada energiatarbimise vähendamise abil energiatõhusust vähemalt 32,5%
- saavutada taastuvenergia vähemalt 32% osakaal
Need eesmärgid vaadati hiljem läbi paketi „Eesmärk 55“ raames.
Riiklikud energia- ja kliimakavad
2018. aasta detsembris jõustunud juhtimismääruse alusel peavad ELi liikmesriigid andma aru oma panusest energialiitu. Seda tehakse riiklike energia- ja kliimakavade kaudu, mis hõlmavad 10-aastast ajavahemikku ja mida tuleb korrapäraselt ajakohastada. Esimesed riiklikud energia- ja kliimakavad hõlmavad aastaid 2021–2030.
Miks me vajame energialiitu?
Energialiit reageerib ELi peamistele väljakutsetele energia valdkonnas. Need on järgmised.
- Kliimamuutused: EL on võtnud kohustuse saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 ning energiaga seotud heitkoguste vähendamine on siin üks põhimeetmeid.
- Energiasõltuvus: maailma suurima energiaimportijana peab EL vähendama oma sõltuvust välisturgudest.
- Vananev taristu: EL peab täielikult integreerima oma energiaturud, ajakohastama oma energiataristu ja tagama riiklike energiahindade kooskõlastamise.
Täielikult toimiva energialiidu loomine aitab edendada ELi majandust, energiajulgeolekut ja kohustust võidelda kliimamuutuste vastu, pakkudes samal ajal ELi tarbijatele ja ettevõtjatele suuremat valikut ja madalamaid hindu.
Juhtroll kliimamuutustega võitlemisel
EL on võtnud endale kohustuse juhtida ülemaailmset kliimamuutuste vastast võitlust. ELi juhid on seadnud ambitsioonika eesmärgi muuta Euroopa kooskõlas Pariisi kokkuleppega 2050. aastaks kliimaneutraalseks. ELi liikmesriigid tahavad lähikümnenditel toimuva koostöö abil tagada, et kasvuhoonegaaside heitkogused vähendatakse miinimumini ja võetakse meetmed ülejäänud heitkoguste kompenseerimiseks.