Kuidas EL rändevooge haldab
EL on seadusliku rände voogude haldamiseks, varjupaigataotluste menetlemiseks ja ebaseaduslike rändajate tagasisaatmiseks võtnud vastu mitmesugused normid.
Oskustööliste ja andekate inimeste ligimeelitamine
Euroopa Komisjon esitas 27. aprillil 2022 teatise, milles nähakse ette uue ja jätkusuutliku ELi seadusliku rände poliitika käsitlus, mille raames meelitatakse ligi oskustöölisi ja andekaid inimesi, keda EL vajab tööjõupuudusega toimetulekuks, ning reageeritakse demograafilistele muutustele Euroopas.
Samal päeval esitas komisjon ka kaks ettepanekut, et ajakohastada ühtse loa direktiivi ja pikaajaliste elanike direktiivi.
Talendireserv
EL loob talendireservi, mis on kogu ELi hõlmav platvorm. ELi talendireserv võib suurendada ELi nähtavust ja anda ELi tööandjatele parema juurdepääsu erioskustega kolmandate riikide kodanikele. See on esimene kogu ELi hõlmav platvorm, mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada rahvusvahelist värbamist kutsealadel, kus kogu ELis napib töötajaid.
Talendireservi eesmärgid on järgmised:
- viia kolmandates riikides asuvad tööotsijad kokku ELis asuvate tööandjatega
- aidata lahendada kriitilisi puudujääke ELi riigisisesel tööturul
Kellele see on mõeldud?
- kolmandatest riikidest pärit tööotsijad
- tööandjad Euroopas, eelkõige sektorites, kus napib töötajaid
- huvitatud liikmesriigid võivad ühineda vabatahtlikult
Nõukogu leppis 2024. aasta juunis kokku oma läbirääkimisvolitustes ELi talendireservi suhtes. Eesistujariik Taani ja Euroopa Parlament viisid läbirääkimised lõpule 2025. aasta novembris. Nõukogu kiitis 2026. aasta märtsis heaks ELi talendireservi loomise.
Ühtne luba
Ühtse loa direktiivi läbivaatamise ettepaneku eesmärk on seda menetlust veelgi ühtlustada, et liikmesriikidel oleks lihtsam kolmandatest riikidest oskustöölisi ja andekaid inimesi ligi meelitada. Ettepanekuga parandatakse ka võõrtöötajate kaitset ärakasutamise ja ebavõrdse kohtlemise eest.
Kavandatava direktiivi eesmärk on kehtestada:
- ühtne menetlus elamist ja töötamist võimaldava loa taotlemiseks
- kriteeriumidele vastavatele kolmandate riikide kodanikele ühised õigused lähtuvalt põhimõttest, et neid koheldakse võrdselt selle liikmesriigi kodanikega, kes ühtse loa annab
- taotluste kiirem menetlemine
- ühtse loa omanikele võimalus tööandjat vahetada
- selged juhised ühtse loa omaniku töötuks jäämise korral
Nõukogu võttis oma üldise lähenemisviisi vastu 8. juunil 2023. 20. detsembril saavutasid nõukogu ja Euroopa Parlament esialgse kokkuleppe ühtse loamenetluse ajakohastamise suhtes. Nõukogu võttis ühtse loa direktiivi vastu 12. aprillil 2024.
Pikaajalised elanikud
Komisjoni 2020. aasta septembri ettepanek kuulub samuti laiemasse seadusliku rände paketti ning selle eesmärk on:
- luua tegelik ELi pikaajalise elaniku staatus
- suurendada pikaajaliste elanike õigust asuda elama ja tööle teistes liikmesriikides
Direktiivi ettepanekus nähakse ette tingimused, mille alusel võivad kolmandate riikide kodanikud, kes on elanud liikmesriigis seaduslikult ja pidevalt vähemalt viis aastat, saada ELi pikaajalise või alalise elamisloa.
Selleks et taotlejad saaksid pikaajalise elaniku staatuse, peavad olema täidetud teatavad tingimused, näiteks:
- kolmandate riikide kodanikest taotlejad peavad esitama tõendid stabiilse ja korrapärase sissetuleku kohta, mis on piisav enda ja oma pereliikmete ülalpidamiseks, ning ravikindlustuse kohta
- samuti võivad liikmesriigid nõuda kolmandate riikide kodanikelt integratsioonitingimuste täitmist
ELi liikmesriigid leppisid 23. novembril 2023 kokku läbirääkimisvolitustes kõnealuse direktiivi ajakohastamiseks.
Kõrge kvalifikatsiooniga töötajad
Nõukogu võttis 7. oktoobril 2021 vastu läbivaadatud sinise kaardi direktiivi. Uute normidega ühtlustatakse veelgi kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajate riiki sisenemise ja seal elamise tingimusi ning suurendatakse ELi sinise kaardi atraktiivsust.
Selle kogu ELi hõlmava vastuvõtusüsteemi eesmärk on eeskätt oskuste nappusega silmitsi seisvates sektorites meelitada ligi ja hoida tööl kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, eelkõige järgmise abil:
- kehtestades kaasavamad vastuvõtutingimused
- hõlbustades ELi-sisest liikuvust
- lihtsustades perekondade taasühinemist
- lihtsustades tunnustatud tööandjate puhul menetlusi
- tagades väga lihtsa juurdepääsu tööturule
Liikmesriigid võivad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga säilitada kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid käsitlevad riiklikud kavad. Uute normidega lisatakse siiski mitu sätet, mille eesmärk on tagada, et ELi sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satu ebasoodsamasse olukorda kui riiklike lubade omanikud.
ELi sinise kaardi direktiiv võeti esmakordselt vastu 2009. aastal. Euroopa Komisjon tegi 2016. aastal ettepaneku kõnealuseid norme reformida.
ELi sinine kaart – talentide ligimeelitamine (Infograafik)
Ümberasustamine
Ümberasustamine võimaldab kaitset vajavatel pagulastel saabuda ELi seaduslikult ja turvaliselt, ilma et nad peaksid võtma ette eluohtlikku teekonda.
Alates 2015. aastast on ELi toetatavate edukate ümberasustamiskavadega aidatud Euroopa Liidus varjupaika leida rohkem kui 98 000 kõige haavatavamal inimesel, kes on vajanud rahvusvahelist kaitset. Enne iga ümberasustamiskava rakendamist teatavad ELi riigid oma lubadused selle kohta, kui palju pagulasi nad kavatsevad vastu võtta.
2021.–2022. aasta kava sisaldas lisaks ümberasustamislubadustele esmakordselt ka humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise lubadusi.
Koos humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmidega on ELi liikmesriigid seni pakkunud kaitset ligikaudu 130 000 inimesele:
- 19 455 inimesele 2015.–2017. aastal, täites 86% kõigist lubadustest
- 45 570 inimesele 2018.–2019. aastal, täites 91% kõigist lubadustest
- 24 656 inimesele 2020.–2021. aastal, täites 72% kõigist lubadustest
- 33 800 inimesele 2021.–2022. aastal (ligi 5000 inimesele ümberasustamisprogrammide raames ja 28 800 inimesele humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmide raames)
2020.–2021. aasta kava rakendamisperioodi pikendati koroonaviiruse puhangu tõttu. Liikmesriikide ümberasustamislubaduste ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise lubaduste elluviimist jätkati 2022. aasta jooksul.
2022. aasta juulis algatas Euroopa Komisjon 2023.–2025. aasta ümberasustamislubaduste ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise lubaduste andmise protsessi ning kutsus liikmesriike üles esitama:
- lubadused 2023. aastaks
- lubaduste prognoosi 2024.–2025. aastaks (võimaluste piires)
Lisaks ümberasustamiskavadele on ELi ja Türgi 2016. aasta avalduse alusel ümber asustatud üle 37 300 inimese.
2016. aastal tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu määrus, millega luuakse ELi ümberasustamisraamistik, et pakkuda abivajajatele turvalisi ja seaduslikke võimalusi rahvusvahelise kaitse saamiseks. Sel viisil läheb EL ajutistelt ümberasustamiskavadelt üle stabiilsemale raamistikule, mis tagab suurema kestlikkuse ja prognoositavuse.
- Seaduslike võimaluste parandamine: komisjon teeb ettepaneku luua ühine ELi ümberasustamisraamistik (Euroopa Komisjon, 13. juuli 2016)
- Soovitus seaduslike võimaluste kohta kaitse saamiseks ELis: ümberasustamise, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise ja muude täiendavate võimaluste edendamine (Euroopa Komisjon, 23. september 2020)
Muu seadusliku rände vood
Üliõpilased ja teadlased
EL võttis 2016. aastal vastu direktiivi kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta.
Need normid aitavad:
- edendada ELi rolli maailma tippkeskusena
- parandada ELi olukorda üleilmses konkurentsis andekate inimeste ja juhtpositsiooni pärast
- suurendada ELi üldist konkurentsivõimet ja majanduskasvu määra
- edendada teadmiste ja oskuste loomist ja omandamist
- arendada solidaarsust ja soodustada tugevamat sotsiaalset ühtekuuluvust
- soodustada vastastikust rikastamist teiste kultuuridega ja teiste kultuuride tundmist
Lisaks edendab EL üliõpilaste, teadlaste ja ettevõtjate liikuvust oma programmi „Erasmus+“ kaudu, mille hinnanguline eelarve on 26,2 miljardit eurot. See on peaaegu kaks korda rohkem kui eelnenud programmil (2014–2020). 2021.–2027. aasta programmis pööratakse suurt tähelepanu sotsiaalsele kaasatusele, rohe- ja digipöördele ning noorte demokraatlikus elus osalemise edendamisele.
Hooajatöötajad
Süveneva tööjõupuuduse tõttu sõltub ELi majandus suurest hulgast kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajatest.
Nõukogu ja parlament võtsid hooajatöötajate direktiivi vastu 2014. aastal. Selles kehtestatakse tingimused, mille alusel võivad kolmandate riikide kodanikud hooajatöötajatena ELi siseneda ja seal viibida.
Need normid aitavad:
- ühtlustada ja lihtsustada riiki lubamise norme kõigis liikmesriikides
- kaitsta kolmandate riikide hooajatöötajaid ärakasutamise ja viletsate töötingimuste eest
- tegeleda kolmandate riikide hooajatöötajate ebaseadusliku ELis viibimise probleemiga
Ettevõtjasisene üleviimine
Nõukogu ja parlament võtsid 2014. aastal vastu direktiivi kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral.
Tänu nendele uutele normidele võivad kolmandate riikide kodanikud taotleda ELi sisenemist ettevõtjasisese üleviimise raames juhtivtöötajate, spetsialistide või praktikantidena.
Perekonna taasühinemine
Perekonna taasühinemine võimaldab ELis seaduslikult viibival isikul oma pereliikmed järele tuua. See aitab kolmandate riikide kodanikel paremini ühiskonda integreeruda.
Perekonna taasühinemist käsitlevad ELi normid on sätestatud direktiivis perekonna taasühinemise õiguse kohta, millega kehtestatakse ühised normid perekonna taasühinemise õiguse kasutamiseks ELis (välja arvatud Iirimaa ja Taani).
-
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Varjupaigataotlejad
Euroopa ühises varjupaigasüsteemis nähakse ette varjupaigataotlejate kohtlemise ühised miinimumnormid. Praktikas ei kohtle liikmesriigid varjupaigataotlejaid ühetaoliselt, samuti on heaks kiidetud varjupaigataotluste arv liikmesriigiti erinev.
Seetõttu liiguvad paljud varjupaigataotlejad ELi piires ringi, et leida varjupaigataotluse esitamiseks parim riik. Seda nähtust nimetatakse soodsaima varjupaigariigi valimiseks.
Rändekriis on seda tendentsi veelgi süvendanud ning toonud esile vajaduse varjupaigamenetlusi ja -standardeid paremini ühtlustada.
ELis esitatud varjupaigataotlused (Infograafik)
Tagasisaatmispoliitika ja tagasivõtulepingud
ELi tagasisaatmispoliitika aluseks on tagasisaatmisdirektiiv. Selles direktiivis sätestatakse selged, läbipaistvad ja õiglased normid ebaseaduslikult ELis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks.
Selles rõhutatakse ka vajadust sõlmida kolmandate riikidega tagasivõtulepingud. Need lepingud on väga olulised, et rakendada ELi tagasisaatmispoliitikat, millega kehtestatakse normid ebaseaduslikult ELis elavate inimeste tagasisaatmiseks nende päritoluriiki.
EL peab kolmandate riikidega läbirääkimisi tagasivõtulepingute sõlmimiseks. Nõukogu annab komisjonile volitused pidada teatavate kolmandate riikidega läbirääkimisi nimetatud lepingute sõlmimiseks.
Seni on EL sõlminud 18 tagasivõtulepingut. Cotonou leping (ELi raamistik, mis reguleerib suhteid 79 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigiga) sisaldab samuti sätteid ebaseaduslike rändajate tagasisaatmiseks nende päritoluriikidesse.
Lisaks tagasivõtulepingutele on EL sõlminud ka mõne kolmanda riigiga tagasisaatmislepingud, millel on sama eesmärk.
Euroopa Ülemkogu ja nõukogu rõhutavad pidevalt vajadust tugevdada ELi tagasisaatmis- ja tagasivõtupoliitikat ning muuta see tõhusamaks olemasolevate tagasivõtu- ja tagasisaatmislepingute täieliku rakendamise ja uute lepingute sõlmimise kaudu.
2018. aasta septembris tegi komisjon ettepaneku reformida ELi ühiseid tagasisaatmiseeskirju. Kavandatud muudatuste eesmärk on muuta kehtivad normid tulemuslikumaks. Nõukogu leppis 7. juunil 2019 kokku oma seisukohas tagasisaatmise tõhususe parandamist käsitlevate uute normide suhtes.
Nõukogu leppis 2025. aasta detsembris kokku oma seisukohas uute ELi normide suhtes, et muuta tagasisaatmismenetlused kiiremaks, lihtsamaks ja tõhusamaks nende inimeste jaoks, kellel ei ole seaduslikku õigust ELis viibida. Kavandatava määrusega kehtestatakse kogu ELi hõlmavad ühised menetlused, selgemad kohustused tagasipöördujatele ja võimalus luua kolmandates riikides tagasisaatmiskeskused, tugevdades koostööd ja parandades tagasisaatmisotsuste täitmist.
2026. aasta juunis jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament kokkuleppele uue ELi õigusakti suhtes, mis sillutab teed kiirematele ja tõhusamatele tagasisaatmismenetlustele kogu ELis. Kokkulepe täiendab rände- ja varjupaigalepet ning toetab selle tõhusat rakendamist.
- Nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele liidus ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise suhtes
- Nõukogu jõudis kokkuleppele ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist käsitleva ELi õiguse suhtes (8. detsember 2025)
- Rändepoliitika: nõukogu leppis kokku osalises läbirääkimisseisukohas tagasisaatmisdirektiivi suhtes (pressiteade, 7. juuni 2019)
Viimati läbi vaadatud: 30. märts 2025