Rändevood läänepoolsetel rändeteedel
EL ja selle liikmesriigid on võtnud mitmeid meetmeid, et tegeleda rändeolukorraga Vahemere lääneosa ja Lääne-Aafrika rändeteedel.
Rändajad võtavad Kanaari saartele jõudmiseks ette ohtliku teekonna piki Lääne-Aafrika rannikut. Läbitud vahemaa võib olla vähem kui 100 kilomeetrit (Aafrika ranniku lähimast punktist), kuid võib ulatuda ka enam kui 1600 kilomeetrini (Gambiast).
Rändajad jõuavad Hispaaniasse ka Maroko ja Alžeeria kaudu.
Sellelt lehelt leiate põhjalikumat teavet järgmiste teemade kohta:
- olukord Vahemere lääneosa ja Lääne-Aafrika rändeteel
- ELi meetmed transiidiriikides
- ELi meetmed Aafrikas rände algpõhjustega tegelemiseks
Rändevood ida-, kesk- ja lääneosa rändeteedel (Infograafik)
Vahemere lääneosa rändetee
Vahemere lääneosa rändetee all mõeldakse ebaseaduslikku saabumist Hispaaniasse nii Vahemere kaudu Hispaania mandriosasse kui ka maismaad pidi Hispaaniale kuuluvatesse Ceuta ja Melilla enklaavidesse Põhja-Aafrikas.
Rändajad jõuavad Hispaaniasse Maroko ja Alžeeria kaudu. 2018. aastal sai Vahemere lääneosa rändeteest kõige sagedamini kasutatav rändetee Euroopasse. Pärast saabumiste haripunkti 2018. aastal vähenes saabumiste arv alates 2019. aastast pidevalt mitmesugustel põhjustel, eelkõige seetõttu, et:
- Maroko tegi rohkem jõupingutusi ebaseadusliku rände vastu võitlemiseks
- Maroko, Hispaania ja EL tegid tihedat koostööd
- COVID-19 pandeemia
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) toetab Hispaaniat maismaapiiri kontrollimisel ühiste mereoperatsioonide, näiteks operatsiooni Indalo kaudu.
Frontexi ametnikud ning laevad ja muud seirevahendid abistavad riigi ametiasutusi piiride valvamisel ning otsingu- ja päästetöödel.
2022. aasta detsembris käivitas EL koos Aafrika partneritega Euroopa tiimi algatused, mis muu hulgas keskenduvad Vahemere lääneosa ja Lääne-Aafrika rändeteedele, et tagada liikmesriikide ja ELi ühised jõupingutused rändeprobleemide lahendamiseks. See hõlmab konkreetset algatust, millega võetakse kasutusele 950 miljonit eurot, et teha koostööd asjaomaste Aafrika partneritega.
Lääne-Aafrika rändetee
Lääne-Aafrika rändetee all mõeldakse ebaseaduslikku saabumist Kanaari saartele Atlandi ookeanis. Rändajad on pärit peamiselt Marokost, Lääne-Saharast, Mauritaaniast, Senegalist ja Gambiast ning võtavad Kanaari saartele jõudmiseks ette ohtlikke reise piki Lääne-Aafrika rannikut. Läbitud vahemaa võib olla vähem kui 100 kilomeetrit (Aafrika ranniku lähimast punktist), kuid võib ulatuda ka enam kui 1600 kilomeetrini (Gambiast).
2006. aastal saabus Kanaari saartele üle 31 000 ebaseadusliku rändaja. See laine sai Senegalis ja Mauritaanias laialt kasutatavate kalapaatide (cayuco’de) järgi nimeks kalapaadikriis.
Järgnevatel aastatel vähenes ebaseaduslike saabujate arv vähem kui 1500 inimeseni aastas. Pärast märkimisväärset kasvu 2020. ja 2021. aastal vähenes ebaseaduslike saabujate arv 2022. aastal taas.
ELi meetmed transiidiriikides
Pärast 2018. aastal Vahemere lääneosa rändeteel registreeritud saabumiste arvu olulist suurenemist käivitas EL partnerriikidega mitu uut algatust, sealhulgas tihendas koostööd ELi ja Maroko partnerluse raames.
Marokoga tehakse koostööd muu hulgas järgmistes valdkondades:
- piirihaldus
- sotsiaal-majanduslik integratsioon
- institutsiooniline toetus ja suutlikkuse suurendamine
- rändajate kaitse ja õigused
EL on tihedas kontaktis teiste transiidiriikide ametiasutustega, et tõhustada rände haldamisel tehtavat koostööd.
ELi meetmed Aafrikas rände algpõhjustega tegelemiseks
Valletta protsess
Valletta rändeteemaline tippkohtumine tõi 2015. aasta novembris kokku Euroopa ja Aafrika riigipead ja valitsusjuhid, et tugevdada koostööd ja käsitleda praeguseid rändealaseid probleeme, aga ka võimalusi.
Tippkohtumisel osalenud juhid võtsid vastu poliitilise deklaratsiooni ja tegevuskava, mille eesmärk on:
- tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega
- tõhustada koostööd seadusliku rände ja liikuvuse vallas
- tõhustada rändajate ja varjupaigataotlejate kaitset
- hoida ära ebaseaduslik ränne, inimsmugeldamine ja -kaubandus ning nende vastu võidelda
- tõhustada koostööd tagasisaatmise, tagasivõtu ja taasintegreerimise valdkonnas
ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfond
Euroopa ja Aafrika partnerid käivitasid ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi 2015. aasta novembris toimunud Valletta rändeteemalisel tippkohtumisel. Selle tegevus keskendub neljale strateegilisele eesmärgile:
- majanduslike ja tööhõivevõimaluste suurendamine
- kogukondade vastupanuvõime suurendamine
- rändehalduse parandamine
- juhtimise ja konfliktide ennetamise parandamine
Praeguse seisuga on kolmes ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondiga hõlmatud piirkonnas (Põhja-Aafrika, Saheli ja Tšaadi järve piirkond, Aafrika Sarve piirkond) heaks kiidetud 248 meetme rahastamine kogusummas ligikaudu 4,9 miljardit eurot. Usaldusfondi erivahenditest toetatakse projekte ja meetmeid, millega võideldakse ebaseadusliku rände algpõhjustega ning parandatakse rände haldamist peamistes päritolu-, lähte- ja transiidiriikides.
Tulemused on seni olnud head:
- 127 800 uut töökohta
- 668 500 inimest on saanud abi sissetulekut andva tegevuse arendamisel
- 9,5 miljonile inimesele on tagatud põhilised sotsiaalteenused
- 4,4 miljonit inimest on saanud toiduabi
- 509 000 piirkonda läbivat rändajat ja sunniviisiliselt ümberasustatud isikut on saanud kaitset
- 2 miljonit inimest on kampaania käigus saanud teavet rändega seotud riskidest
- aidatud on 2100 inimkaubanduse ohvrit
- 1,9 miljonit inimest on osalenud konfliktide ennetamises ja rahuloomes
ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfond (Infograafik)
Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu tippkohtumine
Aafrika Liidu (AL) ja Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid kohtusid 17.–18. veebruaril 2022 Brüsselis Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu kuuendal tippkohtumisel. ELi ja ALi juhid leppisid kokku tõhustatud ja vastastikuses partnerluses rände ja liikuvuse valdkonnas
EL ja AL jätkavad rände ja liikuvuse kõigi aspektide käsitlemist kooskõlas riikide pädevusega integreeritud, terviklikul ja tasakaalustatud viisil.
Viimati läbi vaadatud: 16. juuli 2025