ELi koostöö Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga
EL on pühendunud mitmepoolsusele, mille keskmes on tugev ja tõhus ÜRO. ELi nõukogu võtab igal aastal vastu ELi prioriteedid ÜROs ja ÜRO Peaassambleel.
EL ja ÜRO
EL ja ÜRO on pühendunud ülemaailmseid suhteid kõigile kasulikul viisil reguleeriva mitmepoolse süsteemi säilitamisele. Selle pühendumuse aluseks on veendumus, et rahvusvaheline üldsus vajab ülemaailmsetele kriisidele, probleemidele ja ohtudele reageerimiseks tõhusat mitmepoolset süsteemi, mis põhineb universaalsetel normidel ja väärtustel.
EL on aastate jooksul loonud ÜROga tugevad suhted. EL osaleb iga-aastasel ÜRO Peaassambleel ja tal on ÜRO juurde akrediteeritud delegatsioonid Genfis, New Yorgis, Pariisis, Roomas ja Viinis.
ELi ja ÜRO koostöö hõlmab mitmeid valdkondi ja küsimusi, sealhulgas inimõigused, kestlik areng, kliimamuutused ja keskkonnakaitse, digiküsimused, rahuloome, desarmeerimine ja massihävitusrelvade leviku tõkestamine, humanitaarabi, võitlus korruptsiooni ja kuritegevuse vastu, ülemaailmse terviseturbe edendamine, rändevoogude haldamine ja tööjõuküsimused.
Kui 23. märtsil 2023 osales Euroopa Ülemkogu kohtumisel ÜRO peasekretär António Guterres, rõhutasid nõukogu ja peasekretär, kui oluline on ELi ja ÜRO koostöö peamiste üleilmsete probleemide lahendamisel.
Ülemkogu liikmed kinnitasid taas oma täielikku pühendumust ÜRO põhikirja ja selle põhimõtete järgimisele ajal, mil neid rikub Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda, mille ÜRO Peaassamblee on selgelt ja korduvalt hukka mõistnud. António Guterres osales ka 2024. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel.
ELi rahaline toetus ÜRO-le
EL ja selle liikmesriigid on koos ÜRO süsteemi suurimad rahastajad.
ELi liikmesriigid rahastavad ühiselt veerandit ÜRO korralisest eelarvest ning EL ja selle liikmesriigid annavad koos kolmandiku ÜRO asutuste, fondide ja programmide kogu rahalisest toetusest.
Aastatel 2013–2024 on EL ÜRO asutustele, fondidele ja programmidele eraldanud kokku üle 33 miljardi euro, millest 18% läks Maailma Toiduprogrammile, 13% ÜRO Arenguprogrammile, 14% ÜRO Lastefondile, 10% ÜRO pagulaste ülemvolinikule ja 45% muudele asutustele, fondidele ja programmidele.
2023. aastal sai ÜRO süsteem toetusi järgmiselt:
2024. aastal tegi EL ÜRO-le vabatahtlikke makseid ligikaudu 3,9 miljardi euro ulatuses, mis on seni suurim summa.
Osalemine ÜRO organites
ÜRO Peaassamblee
ÜRO Peaassamblee on ÜRO peamine arutelu-, poliitikakujundus- ja esindusorgan. Kõik 193 ÜRO liikmesriiki on ÜRO Peaassamblee liikmed ja neil kõigil on võrdse kaaluga hääl. ELil on peaassamblees lisaõigustega vaatleja staatus.
See tähendab, et EL saab osaleda aruteludes, esitada ettepanekuid, osaleda läbirääkimistel ja lüüa kaasa iga aasta septembrikuus toimuvas üldises arutelus. ELi eristaatus ei hõlma hääleõigust, kuid ta koordineerib oma 27 liikmesriigi tegevust, et nende esitatavad seisukohad oleksid ühtsed.
Seega saavad Euroopa Ülemkogu eesistuja, ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu delegatsioon ÜRO juures New Yorgis esitada ÜRO Peaassambleel ELi ja selle liikmesriikide seisukohti.
Lisaks on EL saanud õiguse vastata ühekordselt sõnavõtule, mis puudutab ELi seisukohti, ning esitada suuliselt ettepanekuid ja muudatusettepanekuid. Sellist õigust ei ole ühelgi teisel vaatlejal.
Kui EL sai 2011. aastal lisaõigustega vaatleja staatuse, lepiti kokku, et ELi nimel pöördub peaassamblee poole Euroopa Ülemkogu eesistuja.
ÜRO Julgeolekunõukogu
ÜRO Julgeolekunõukogu on peamine ülemaailmne organ, mis vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest. Julgeolekunõukogu koosneb viiest alalisest liikmest ja kümnest mittealalisest liikmest, kelle valib kaheks aastaks peaassamblee.
Prantsusmaa on ainus ELi liikmesriik, kellel on julgeolekunõukogus alaline koht. Liidu õigus kohustab julgeolekunõukogu liikmeks olevaid ELi liikmesriike tegutsema ühiselt, edendades ja kaitstes liidu seisukohti ja huve.
ELi prioriteedid ÜROs
Nõukogu võtab igal aastal vastu järeldused ELi prioriteetide kohta ÜRO Peaassambleel ja ÜRO inimõigusi käsitlevatel foorumitel.
Prioriteedid peaassambleel
Oma järeldustes ÜRO Peaassamblee 80. istungjärgu (september 2025 – september 2026) prioriteetide kohta, mis võeti vastu 2025. aasta juunis, kinnitas nõukogu taas oma pühendumust mitmepoolsusele, mis põhineb rahvusvahelisel õigusel, sealhulgas ÜRO põhikirjal, tunnistades olemuslikku seost rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja kestliku arengu vahel.
EL teeb jõupingutusi, et jääda stabiilseks, usaldusväärseks ja tõsiseltvõetavaks partneriks, kes on pühendunud ühiste probleemide jaoks ülemaailmsete lahenduste leidmisele, sealhulgas tulevikupakti rakendamise kaudu.
EL on valmis tegema partneritega koostööd ÜRO reformi edendamiseks ÜRO peasekretäri algatuse „UN80“ kaudu.
Olles mures kasvavate ja mitmekesiste ohtude pärast rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, on EL jätkuvalt pühendunud õiglase ja püsiva rahu ning stabiilsuse kaitsmisele ja taastamisele kogu maailmas.
EL jätkab töötamist selle nimel, et tugevdada kõigi inimõiguste austamist, kaitset ja täitmist.
ELi tegevus ÜROs juhindub järgmisel aastal alljärgnevatest üldistest prioriteetidest:
- rahvusvahelisel õigusel ja inimõiguste universaalsusel põhineva mitmepoolse süsteemi toetamine
- põhjalike reformide edendamine ÜRO süsteemi elavdamiseks ning tõhusate partnerluste poole püüdlemine
- ÜRO rahu- ja julgeolekustruktuuri tugevdamine
- kestliku arengu edendamine kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030
- planeedi kolmikkriisiga tegelemine
Inimõigusi käsitlevate foorumite prioriteedid
Oma järeldustes ELi prioriteetide kohta ÜRO inimõigusi käsitlevatel foorumitel 2026. aastal rõhutas nõukogu, et EL on vankumatult pühendunud inimõiguste üldisele austamisele, kaitsmisele ja järgimisele kõigi puhul ja kõikjal.
Nõukogu rõhutas, et igal juhul tuleb järgida rahvusvahelist õigust, sealhulgas ÜRO põhikirja, ning et EL kasutab mitmepoolsetel foorumitel kõiki võimalusi, et võidelda inimõiguste valdkonnas aset leidva taandarengu vastu.
ELi prioriteedid on järgmised:
- Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda ning inimõiguste rikkumised Venemaal ja Valgevenes
- inimõiguste rikkumised okupeeritud Palestiina aladel ja Iraanis
- rahumeelne ja kaasav demokraatiale üleminek Venezuelas
- Afganistani vastutusmehhanism
EL keskendub ka karistamatuse lõpetamisele ja vastutuse tagamisele ning kodanikuühiskonna tegutsemisruumile.
Nõukogu rõhutas, et tõhusad ja kaasavad mitmepoolsed institutsioonid, mille keskmes on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, on parimad vahendid rahu, julgeoleku, inimõiguste, jõukuse ja kestliku arengu tagamiseks kõigi jaoks.
ELi ja ÜRO koostöövaldkonnad
Kestliku arengu tegevuskava 2030
ELi sise- ja välispoliitikat kujundatakse suures osas 2015. aastal vastu võetud ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 alusel. Tegevuskavas sisalduvast 17 kestliku arengu eesmärgist juhinduvad mitu peamist ELi poliitikaalgatust, nagu Euroopa roheline kokkulepe ja strateegia „Global Gateway“.
EL ja selle liikmesriigid on pühendunud sellele, et säilitada ELi positsioon maailma suurima ametliku arenguabi andjana, mis on ülioluline kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisel.
Rahuoperatsioonid ja kriisiohjamine
EL ja ÜRO on partnerid, kes edendavad reeglitel põhinevat maailmakorda ja mitmepoolseid lahendusi pakilistele ülemaailmsetele probleemidele. Tihe koostöö, mis põhineb vastastikusel kasul ja abil ning jagatud vastutusel, suurendab sidusust ja tõhusust ELi ja ÜRO missioonide ja operatsioonide vahel, mis sageli toimuvad samaaegselt ühes ja samas riigis.
2003. aastal võtsid EL ja ÜRO vastu ühisdeklaratsiooni ELi ja ÜRO vahelise koostöö kohta kriisiohjamisel. Sellest ajast alates on nad veelgi tugevdanud oma strateegilist partnerlust rahuoperatsioonide ja kriisiohjamise valdkonnas. Nõukogu kiitis 20. oktoobril 2025 heaks järeldused ELi ja ÜRO rahu- ja julgeolekualase strateegilise partnerluse täiustamise kohta.
- Julgeolek ja kaitse
- Nõukogu järeldused ELi ja ÜRO rahu- ja julgeolekualase strateegilise partnerluse täiustamise kohta: ühised prioriteedid 2025–2028 (20. oktoober 2025)
Inimõigused
Toetades inimõiguste kaitsjate tööd, võideldes diskrimineerimise vastu ja tugevdades demokraatlikke institutsioone, teevad EL ja ÜRO koostööd, et edendada ja kaitsta inimõigusi kogu maailmas.
EL on pühendunud inimõiguste universaalsuse ja jagamatuse toetamisele ning on ÜRO inimõiguste süsteemi kindel toetaja.
Humanitaarabi
EL teeb tihedat koostööd ÜROga, et pakkuda hädaabi, taastada kahjustatud taristuid ning toetada inimtekitatud õnnetustest või loodusõnnetustest, näiteks relvakonfliktid, põud, üleujutused, maavärinad ning orkaanid, mõjutatud haavatavaid elanikkonnarühmi.
EL on andnud humanitaarabi enam kui 110 riigile, jõudes igal aastal miljonite inimesteni. EL ja selle liikmesriigid on maailma peamised humanitaarabi andjad.
Kliimamuutused ja keskkonnakaitse
EL ja ÜRO teevad tihedat koostööd, et tegeleda kliimamuutuste ja elurikkuse küsimustega. Nad teevad koostööd Pariisi kokkuleppe rakendamisel, maa ja ookeanide kestliku majandamise edendamisel ning Kunmingi-Montréali üleilmse elurikkuse raamistiku rakendamisel.
Pariisi kokkuleppe rakendamise edendamisel rõhutab EL ka kooskõla kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Euroopa rohelise kokkuleppe vahel.
Üleilmse tasandi tervisealane juhtimine
EL ja ÜRO teevad koostööd mitmesugustes tervisega seotud küsimustes, püüdes lahendada ülemaailmseid tervisealaseid probleeme, edendada rahvatervist ja parandada ülemaailmset terviseohutust. Kõik need eesmärgid on osa ELi üleilmsest tervishoiustrateegiast.
EL ja selle liikmesriigid on ÜRO tervishoiuameti, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) suurimad rahastajad.
Viimati läbi vaadatud: 30. jaanuar 2026