ELi tervishoiupoliitika
EL aitab parandada rahvatervist rahastamise ja õigusaktide kaudu, mis käsitlevad võitlust piiriüleste terviseohtudega, ravimeid, patsiendiõigusi piiriüleses tervishoius, haiguste ennetamist ja hea tervise edendamist.
Milline on ELi roll tervishoiupoliitikas?
Tervishoiu- ja raviteenuste korraldamise ja osutamise eest vastutavad ELi liikmesriigid. ELi tervishoiupoliitikal on seega liikmesriikide poliitikat täiendav roll.
ELi poliitika ja meetmete eesmärk rahvatervishoiu valdkonnas on:
- kaitsta ja parandada ELi kodanike tervist
- toetada tervishoiutaristu ajakohastamist
- parandada Euroopa tervishoiusüsteemide tõhusust
- suurendada piiriülesteks terviseohtudeks valmisolekut ja tugevdada neile reageerimise meetmeid
Tervishoiu valdkonnas võtab EL vastu õigusakte ja soovitusi inimeste kaitsmiseks, muu hulgas näiteks tervisetoodete ja patsientide õiguste kohta.
Inimeste ja kaupade vaba liikumine siseturul tingib vältimatult vajaduse koordineerida rahvatervishoiu küsimusi. Rahvatervise valdkonnas tehtava ELi koostöö eesmärk on tegeleda ühiste tervisevaldkonna probleemidega, mis on seotud näiteks antimikroobikumiresistentsuse, ennetatavate krooniliste haiguste ja elanikkonna vananemisega.
Kogu liidu poliitikas ja kõigis meetmetes tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. ELi toimimise lepingu artikkel 168 (ELi tervishoiupoliitika õiguslik alus)
ELi tervishoiupoliitika põhimeetmed
EL on võtnud õigusakte vastu järgmistes valdkondades:
- patsiendiõigused piiriüleses tervishoius
- ravimid ja meditsiiniseadmed
- tõsised piiriülesed terviseohud
- vähktõbi, tubakas ja hea tervise edendamine
- organid, veri, koed ja rakud
Patsiendiõigused piiriüleses tervishoius
ELi õiguse kohaselt on ELi kodanikel õigus saada tervishoiuteenuseid mis tahes ELi liikmesriigis ning saada välisriigis saadud tervishoiuteenuste eest hüvitist oma päritoluriigis. Euroopa ravikindlustuskaart tagab, et vajalikke tervishoiuteenuseid osutatakse samadel tingimustel ja sama tasu eest kui asjaomases riigis kindlustatud isikutele.
Peale selle on ELi direktiivis, mis käsitleb patsiendiõigusi piiriüleses tervishoius, sätestatud tingimused, mille alusel võib patsient reisida raviteenuste saamiseks teise ELi liikmesriiki ja saada hüvitist.
Euroopa terviseandmeruum
Nõukogu võttis 21. jaanuaril 2025 vastu uue õigusakti, mis lihtsustab terviseandmete vahetamist ja neile juurdepääsu ELi tasandil.
Euroopa terviseandmeruumi määruse eesmärk on parandada üksikisikute juurdepääsu oma isikustatud elektroonilistele terviseandmetele ja kontrolli nende andmete üle, võimaldades samal ajal teatavate andmete taaskasutamist teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil Euroopa patsientide hüvanguks.Sellega luuakse spetsiifiline terviseandmete keskkond, mis tagab piiriülese juurdepääsu ELi digitervishoiu teenustele ja -toodetele.
Üksikisikutele lihtsam juurdepääs oma terviseandmetele
Uute normidega saavad üksikisikud kiiremini ja lihtsamini juurdepääsu oma elektroonilistele terviseandmetele, olenemata sellest, kas nad viibivad oma koduriigis või mõnes muus liikmesriigis. Samuti saavad nad paremini kontrollida seda, kuidas nende andmeid kasutatakse. ELi liikmesriigid peavad uute sätete rakendamiseks looma digitervishoiu asutuse.
Suurem potentsiaal teadusuuringute jaoks
Ühtne Euroopa terviseandmeruum annab teadlastele ja poliitikakujundajatele ka juurdepääsu teatavatele anonüümsetele ja turvalistele terviseandmetele, mis võimaldab neil kasutada ära ELi terviseandmete tohutut potentsiaali, et anda teavet teadusuuringuteks, töötada välja paremaid ravivõimalusi ja parandada patsientide ravi.
Koostalitusvõime tagamine
Praegu on terviseandmete digiteerimise tase ELis liikmesriigiti erinev, mis raskendab andmete jagamist liikmesriikide vahel. Uue määruse kohaselt nõutakse, et kõik tervise infosüsteemid vastaksid elektrooniliste terviseandmete Euroopa andmevahetuse juhises esitatud spetsifikatsioonidele, mis tagab nende koostalitlusvõime ELi tasandil.
Ravimid ja meditsiiniseadmed
ELis väljastab ELi tasandi müügilube Euroopa Ravimiamet ja liikmesriigi tasandi müügilube väljastavad ELi liikmesriikide pädevad asutused. Erireeglid on kehtestatud müügilubade andmiseks:
- pediaatrias kasutatavatele ravimitele
- harvikravimitele (mida kasutatakse selliste harvikhaiguste raviks, diagnoosimiseks või ennetamiseks, mis esinevad ELis kuni viiel inimesel 10 000st)
- traditsioonilistele taimsetele ravimitele
- vaktsiinidele
EL reguleerib ka selliseid kliinilisi uuringuid, mille andmeid kasutatakse müügilubade andmiseks. Eesmärk on tagada ravimite ohutus, tõhusus ja kvaliteet. Turule lastud ravimi ohutust jälgitakse ravimi kogu elutsükli jooksul ELi ravimiohutuse järelevalve süsteemi kaudu.
Euroopa Ravimiamet loodi 1995. aastal ja see on enam kui 40 riiklikust reguleerivast asutusest koosnev Euroopa võrgustik, mis tagab pideva teabe liikumise ja -vahetuse ravimite teadusliku hindamise kohta ELis.
Meditsiiniseadmete jaoks on samuti kehtestatud Euroopa õigusraamistik. Sellega tagatakse meditsiiniseadmete ohutus ja tõhusus ning hõlbustatakse patsientide juurdepääsu seadmetele Euroopa turul.
Nõukogu võttis 30. mail 2024 vastu uued õigusnormid, millega ajakohastatakse meditsiiniseadmeid käsitlevaid õigusakte ja mille eesmärk on aidata vältida seadmete nappust ning hõlbustada liikumist suurema läbipaistvuse ja teabele juurdepääsu suunas. Nende normidega muudeti meditsiiniseadmeid ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid käsitlevaid õigusakte järgmiselt:
- teatavate in vitro diagnostikameditsiiniseadmete puhul pikendatatakse veelgi üleminekuperioodi
- luuakse võimalus uue elektroonilise andmebaasi EUDAMEDi järkjärguliseks kasutuselevõtuks
- tootjatele pannakse esmatähtsate meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete võimalikust nappusest teatamise kohustus
Piiriülesed terviseohud
EL ja selle liikmesriigid koordineerivad oma tegevust ja teevad koostööd terviseohutuse valdkonnas. Riskijuhtimise ja kriisiohjamise eest vastutavad liikmesriigid. ELil on siiski pädevus riiklikke meetmeid toetada, koordineerida ja täiendada.
Tõsiste piiriüleste terviseohtude seire, nendest varajase hoiatamise, nendeks valmisoleku ja nende vastu võitlemise meetmed on olulised tervisekaitse kõrge taseme tagamiseks Euroopa Liidus.
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) pakub ELi liikmesriikidele sõltumatut teaduslikku nõu, abi ja eksperditeadmisi rahvastiku tervise ohtude, näiteks nakkushaiguste kohta.
Oluline verstapost tugevama ELi terviseohutuse raamistiku loomisel on 2013. aasta otsus parandada valmisolekut koordineeritud reageerimiseks tervisealastele hädaolukordadele ja tugevdada sellise reageerimise võimet. Selle otsusega tugevdatakse ka liikmesriikide esindajatest koosneva terviseohutuse komitee rolli tõsiste piiriüleste terviseohtudega tegelemisel.
COVID-19 pandeemiast saadud kogemused ajendasid ELi riike parandama ELi vastupanuvõimet tulevastele pandeemiatele reageerimiseks.
EL võttis 2022. aastal vastu mitu määrust, nn Euroopa terviseliidu paketi, et veelgi tugevdada ELi terviseohutuse raamistikku ning tugevdada peamiste ELi ametite kriisivalmidust ja rolli kriisidele reageerimisel.
Tervise edendamine ja haiguste vastu võitlemine
Vähktõbi
Vähktõbi on suuruselt teine surma põhjus ja see on üks peamisi enneaegsete surmade põhjustajaid ELis. 2020. aastal diagnoositi liidus vähk hinnanguliselt 2,7 miljonil inimesel. Samuti on ELis iga-aastastest tööga seotud surmajuhtumitest 52% tingitud vähktõvest (allikas: Euroopa Komisjon).
Peale selle, et vähktõbi mõjutab otseselt inimeste tervist ja heaolu, avaldab see mõju ka tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemidele, riigieelarvetele ning majanduse tootlikkusele ja kasvule, sealhulgas tugeva tervisega töötajatele.
Nõukogu kiitis 2003. aastal heaks soovituse vähktõve sõeluuringute kohta, ergutades ELi liikmesriike rakendama elanikkonnapõhiseid ja tagatud kvaliteediga sõeluuringuprogramme. Soovituse rakendusaruande ja uusimate teaduslike andmete alusel vaatas nõukogu 2003. aasta soovituse läbi, tagamaks, et vähktõve sõeluuringutesse oleks võimalik kaasata veelgi rohkem inimesi.
Kui eelmine 2003. aasta vähktõve sõeluuringu soovitus piirdus rinna-, emakakaela- ja kolorektaalvähiga, siis 2022. aastal leppisid liikmesriigid kokku, et see hõlmaks ka kopsu-, eesnäärme- ja maovähki.
Nõukogu võttis 2024. aasta juunis vastu soovituse, mille eesmärk on võidelda ELis vaktsiinennetatavate vähivormide vastu, suurendades vaktsineerituse taset inimeste papilloomiviiruste (HPV) ja B-hepatiidi viiruse (HBV) vastu.
Soovituse eesmärk on toetada liikmesriike vaktsineerituse suurendamisel ja selle seire parandamisel.
ELis on ka mitu õigusakti, millega kaitstakse töötajaid ohtude ja kemikaalide, sealhulgas kantserogeensete ja mutageensete ainete ning plii eest.
ELi vähktõvevastane võitlus
Vähktõvevastane võitlus on ELi tervisepoliitika üks prioriteete.
Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas käsitletakse haiguse kõiki etappe alates ennetamisest kuni vähktõve patsientide ja selle tõve üleelanute elukvaliteedini, keskendudes eri poliitikavaldkondi hõlmavatele meetmetele.Selle kavaga püütakse vähktõve juhtumite järjest kasvavaid numbreid ELis langusele suunata ning luua kõigile tervem, õiglasem ja kestlikum tulevik.
ELi ministrid arutasid Euroopa terviseliidu küsimust 2021. aasta detsembris ning kutsusid üles veelgi tõhustama terviseedendamist ning vähktõve ennetamist, varajast avastamist ja ravi.
- Järeldused Euroopa terviseliidu tugevdamise kohta, 7. detsember 2021
- Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu, 6.–7. detsember 2021
Euroopa vähktõvevastase võitluse kavaga toetatakse meetmeid järgmistes poliitikavaldkondades: tööhõive, haridus, sotsiaalpoliitika ja sotsiaalne võrdsus, turundus, põllumajandus, energeetika, keskkond ja kliima ning transport, ühtekuuluvuspoliitika ja maksustamine. Lisateave Euroopa vähktõvevastase võitluse kava kohta.
Tubakas
Tubaka tarbimine on suurim välditav terviserisk ja kõige peamine enneaegsete surmade põhjustaja ELis, põhjustades ligikaudu 700 000 inimese surma igal aastal. Umbes 50% suitsetajatest sureb enneaegselt (keskmiselt 14 aastat varem kui mittesuitsetajad).
Tubakatoodete direktiivis on sätestatud tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevad normid, eesmärgiga kaitsta tarbijaid ELis. Tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrasid käsitleva direktiiviga kehtestati tubakatoodetele kõrged maksud, mille eesmärk on vähendada tubakatoodete tarbimist, eelkõige noorte hulgas.
Nõukogu 2009. aasta soovituses suitsuvaba keskkonna kohta kutsutakse ELi liikmesriike üles kaitsma inimesi tubakasuitsuga kokkupuutumise eest avalikes kohtades ja töökohal.
Antimikroobikumiresistentsus
Antimikroobikumiresistentsus tekib siis, kui mikroobid, näiteks bakterid, muutuvad resistentseks ühe või mitme ravimi suhtes. Antimikroobikumiresistentsus on antibiootikumide liigse kasutamise ja ravimite vale kõrvaldamise tõttu üha laiemalt levimas. See põhjustab ELis aastas ligikaudu 35 000 surmajuhtumit (2020. aasta andmed). Olukorda halvendab veelgi see, et välja ei töötata uusi antimikroobseid ravimeid.
Nõukogu võttis 13. juunil 2023 vastu soovituse, mille eesmärk on tõhustada ELi meetmeid, et võidelda antimikroobikumiresistentsuse vastu inimeste ja loomade tervise ning keskkonna valdkonnas.
Viis põhjust, miks tuleb pöörata tähelepanu antimikroobikumiresistentsuse küsimusele (Infograafik)
Vaktsineerimine
Vaktsineerimispoliitika kuulub liikmesriikide pädevusse. EL abistab liikmesriike nende poliitika ja programmide koordineerimisel.
Nõukogu võttis 2018. aasta detsembris vastu soovituse vaktsiinennetatavate haiguste tõrjega seotud koostöö tõhustamise kohta ELis. Selles algatuses esitatakse suunised vaktsiinikõhklusega võitlemiseks, vaktsineerituse parandamiseks, vaktsiinihangete koordineerimise edendamiseks ning teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks. Ühtlasi innustatakse sellega liikmesriike töötama välja ja rakendama riiklikke vaktsineerimiskavasid.
ELi terviseministrid kiitsid 2022. aasta detsembris heaks nõukogu järeldused vaktsineerimise kui ühe tõhusaima vahendi kohta haiguste ennetamiseks ja rahvatervise parandamiseks. Nad rõhutasid, et liikmesriigid võiksid saada kasu veelgi koordineeritumast ELi lähenemisviisist vaktsineerimisele, et ennetada ja piirata epideemiate ja vaktsiinennetatavate haiguste levikut. Järeldustes keskendutakse kahele tegevusvaldkonnale: vaktsiinikõhkluse vastu võitlemine ja tulevasteks väljakutseteks valmistumine ELi koostöö kaudu.
Inimpäritoluga ainete ohutus
Raskete seisundite ravi sõltub paljudel juhtudel vere, kudede ja rakkude kättesaadavusest.
2002. ja 2004. aastal võttis EL vastu õigusaktid, et kaitsta patsiente, kellele kantakse üle verd või siirdakse kudesid ja rakke, ning kehtestas kvaliteedi ja ohutuse miinimumnõuded kõigi etappide jaoks alates loovutamisest kuni ravi ja järelkontrollini. Kõnealused ELi õigusaktid on taganud miljonite vereülekanded ja siirdamise läbinud patsientide ohutuse.
Nõukogu võttis 27. mail 2024 vastu uued normid, mille eesmärk on parandada tervishoius kasutamisel vere, kudede ja rakkude ohutust ja kvaliteeti ning hõlbustada selle materjali piiriülest ringlust ELis.
Uute normidega tugevdatakse olemasolevat õigusraamistikku, suurendades samal ajal ka paindlikkust, et pidada sammu teaduse ja tehnika arenguga. Uute normide suhtes saavutatud kokkuleppega laiendatakse normide kohaldamisala, nii et need ei hõlmaks ainult verd, kudesid ja rakke ning hõlmaks ka inimese rinnapiima ja soolestiku mikrobiootat.
Vaimne tervis
Hea vaimne tervis on heaoluseisund, milles inimesed saavad realiseerida oma võimeid, tulla toime stressiga, töötada ja osaleda ühiskonnaelus. Vaimse tervise probleemide hulk on ELis siiski väga suur.
Vaimse tervise parandamine on ELi ja selle liikmesriikide sotsiaalne ja majanduslik vajadus, mis on pärast COVID-19 pandeemiat muutunud nähtavamaks.
Nõukogu võttis 2023. aastal Hispaania eesistumise ajal vastu järeldused, milles seatakse esikohale vaimne tervis ja heaolu, pöörates erilist tähelepanu kõige pakilisematele küsimustele ja kõige haavatavamatele rühmadele, nagu ebakindlas töösuhtes inimesed ja noored.
E-tervis
Euroopa Komisjon lisas e-tervise ühe peamise valdkonnana oma digipöörde tegevuskavasse. E-tervis hõlmab abivahendeid ja teenuseid, mis kasutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT), et parandada haiguste ennetamist, diagnoosimist, ravimist, seiret ja ohjamist.
COVID-19 kriis on näidanud, kui tähtis on digiüleminek tervishoiu- ja hooldussektoris. Digiüleminek võib tugevdada tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet, tõhusust ja nende üldist reageerimist pandeemiale.
Digitaalne Euroopa (Infograafik)
ELi reageerimine COVID-19 pandeemiale
Pandeemia algusest alates tegi EL liikmesriikidega koostööd, et tugevdada riiklikke tervishoiusüsteeme ja piirata viiruse levikut.EL koordineeris tegevust ELi tasandil, tuginedes parimatele kättesaadavatele teaduslikele andmetele, ning andis ELi liikmesriikidele soovitusi rahvatervishoiu meetmete kohta.
- suurendas ohutu ja tõhusa vaktsiini tootmise suutlikkust ELi vaktsiinistrateegia kaudu
- tagas meditsiinitarvete ja isikukaitsevahendite kättesaadavuse
- säilitades kaupade vaba liikumise siseturul
- korraldades ühishankeid ja luues RescEU raames Euroopa ühise varu
- toetas ravi ja vaktsiinidega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni
ELi reageerimine COVID-19 pandeemiale (Infograafik)
Rahastamine: programm „EL tervise heaks“
„EL tervise heaks“ on ELi uus tervisevaldkonna programm aastateks 2021–2027. COVID-19 pandeemial on suur mõju patsientidele, meditsiini- ja tervishoiutöötajatele ning tervishoiusüsteemidele Euroopas. See programm on jõuline vastus COVID-19 pandeemiale, kuid selles keskendutakse jätkuvalt ka ELi pikaajalistele meetmetele tervise valdkonnas. Programmi eesmärk on parandada ELi rahvastiku tervist ja tagada liidu parem valmisolek tulevaste tervishoiukriisidega toime tulemiseks.
Programmi kaudu investeeritakse 5,3 miljardit eurot, millest rahastatakse rahastamiskõlblikke üksusi, tervishoiuorganisatsioone ja valitsusväliseid organisatsioone ELi riikidest või programmiga assotsieerunud kolmandatest riikidest.
Programmi eesmärgid on:
- parandada ja edendada tervist ELis
- kaitsta inimesi tõsiste piiriüleste terviseohtude eest
- teha ravimid kättesaadavaks ja taskukohaseks
- tugevdada tervishoiusüsteeme, nende vastupanuvõimet ja ressursitõhusust
Nõukogu roll ELi tervishoiupoliitikas
Nagu muudeski poliitikavaldkondades, määrab ELi tervishoiupoliitika üldise poliitilise suuna ja prioriteedid Euroopa Ülemkogu.
Tervise valdkonnas peab ELi õigusnormide üle läbirääkimisi ja võtab neid vastu ning koordineerib liikmesriikide poliitikat Euroopa Liidu Nõukogu. Õigusaktide puhul tegutseb nõukogu enamasti koos Euroopa Parlamendiga. Nõukogu võib samuti esitada ELi liikmesriikidele soovitusi rahvatervishoiu kohta.
Terviseküsimusi arutatakse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu istungitel.
Viimati läbi vaadatud: 14. aprill 2026