Inimõiguste kaitse ja edendamine
Inimõigused on ELi välistegevuse keskmes. Euroopa Liit on pühendunud inimõiguste kaitsmisele ja edendamisele kogu maailmas.
ELi pühendumine inimõiguste teemale
ELi aluslepingud
Inimõiguste austamine on üks Euroopa Liidu alusväärtusi ja liidu välissuhete põhiaspekt.
EL rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine.
Euroopa Liidu lepingu artikkel 2
ELi aluslepingutes on sätestatud, et ELi tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb põhimõtetele, millest juhinduti liidu enda loomisel: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtete ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine.
Põhiõiguste harta
ELi õiguse rakendamisel on ELi institutsioonid ja organid ning ELi liikmesriigid kohustatud järgima põhiõiguste hartat. Samuti peavad nad hartat järgima ELi välissuhetes.
Inimõiguste ülddeklaratsioon ja Euroopa inimõiguste konventsioon
1948. aasta 10. detsembril vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioon sillutas teed sellisele inimõigusi käsitlevale õigusele, mida maailm tänapäeval tunneb. Deklaratsioon oli peamine võrdlusalus nende jaoks, kes koostasid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, mis avati allkirjastamiseks 4. novembril 1950 ja mis jõustus 3. septembril 1953.
Euroopa inimõiguste konventsiooni on allkirjastanud kõik 27 ELi liikmesriiki. EL on vastavalt oma aluslepingutele kohustatud konventsiooniga ühinema.
Inimõigustealane poliitika
EL püüab hõlmata inimõigused kogu oma välistegevusse, sealhulgas kaubandus-, rände- ja keskkonnapoliitikasse. Kõik ELi allkirjastatud lepingud peavad olema kooskõlas inimõigustega.
Inimõiguste ja demokraatia tegevuskava
ELi poolt kogu maailmas inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel tehtava töö aluseks on 2020. aasta novembris vastu võetud inimõiguste ja demokraatia tegevuskava 2020–2024. 2024. aasta 27. mail otsustas EL pikendada tegevuskava 2027. aastani.
Kõnealune tegevuskava on üles ehitatud viiele tegevussuunale:
- üksikisikute kaitsmine ja võimestamine
- vastupanuvõimelise, kaasava ja demokraatliku ühiskonna ülesehitamine
- üleilmse inimõiguste ja demokraatia süsteemi edendamine
- uute tehnoloogiate võimaluste ärakasutamine ja nendega seotud väljakutsete lahendamine
- tulemuste saavutamine üheskoos tegutsemise kaudu
- Nõukogu järeldused, milles käsitletakse ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (27. mai 2024)
- ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava 2020–2027
Aastaaruanded inimõiguste ja demokraatia kohta
Aastaaruanne inimõiguste ja demokraatia kohta annab põhjaliku ülevaate ELi püüdlustest ja saavutustest ning väljakutsetest, millega EL silmitsi seisab, edendades maailma, kus austatakse inimõigusi, järgitakse demokraatlikke põhimõtteid ning kaitstakse kõigi inimeste väärikust ja vabadust.
ELi inimõiguste eriesindaja
ELi inimõiguste eriesindaja ülesanne on suurendada ELi inimõigustealase poliitika tulemuslikkust, nähtavust ja järjepidevust välistegevuses ning arendada positiivset inimõigustealast narratiivi.
Lisaks ÜROga koostöö tegemisele teeb esindaja järgmist:
- juhib kolmandate riikidega peetavaid inimõigustealaseid dialooge
- teeb tööd selle nimel, et süvendada poliitilist koostööd asjaomaste partneritega
- juhib tähelepanu inimõiguste rikkumistele, mis nõuavad kiiret reageerimist
- edendab rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist
- teeb tööd selle nimel, et toetada rahvusvahelist kriminaalõigust
Praegune inimõiguste eriesindaja on Kajsa Ollongren.
ELi inimõigustealased suunised
EL on võtnud vastu mitmeid inimõigusi käsitlevaid suuniseid, millega antakse oma prioriteetide alusel praktilisi juhiseid ELi poliitikakujundajatele, ELi liikmesriikidele ja ELi delegatsioonidele kogu maailmas.
Suunistes käsitletakse näiteks piinamist ja väärkohtlemist, surmanuhtlust, usu- ja veendumusvabadust, laste õigusi, LGBTI-inimeste kõigi inimõiguste kaitsmist, naiste- ja tütarlastevastast vägivalda ning väljendusvabadust internetis ja mujal.
- Piinamine ja väärkohtlemine
- Surmanuhtlus
- Usu- ja veendumusvabadus
- Lapse õigused
- Lapsed relvakonfliktides
- Diskrimineerimiskeeld
- LGBTI-inimeste kaitse
- Naistevastane vägivald
- Väljendusvabadus
- Rahvusvaheline õigus
- Inimõiguslased
- Puhas joogivesi
Täiendav teave:
Kuidas EL rakendab oma inimõigustealast poliitikat
ELil on oma inimõigustealase poliitika rakendamiseks hulk erinevaid vahendeid. Need vahendid hõlmavad inimõigustealaseid dialooge, avaldusi ja muus vormis osalemist mitmepoolsetel foorumitel, projektides ja programmides ning ELi valimisvaatlusmissioone.
Inimõigustealased dialoogid
EL peab kolmandate riikide ja piirkondlike rühmadega inimõiguste teemal korrapärast dialoogi. Iga dialoogi alustatakse vastavalt inimõigustealaseid dialooge käsitlevatele ELi suunistele, mille nõukogu võttis vastu 2001. aastal ja mida viimati ajakohastati 2021. aastal.
Nõukogu hindab inimõiguste olukorda asjaomases riigis ja otsustab, kas selle riigiga oleks asjakohane alustada dialoogi, võttes vastu järeldused.
Aastate jooksul on inimõigustealast dialoogi alustatud kogu maailmas ligikaudu 60 riigi ja piirkondliku rühmaga. Need dialoogid pakuvad platvormi inimõigustega seotud mureküsimuste tõstatamiseks, parimate tavade vahetamiseks ning kahe- ja mitmepoolse koostöö tugevdamiseks.
Osalemine mitmepoolsetel foorumitel
ÜRO inimõiguste foorumite jaoks Euroopa Liidu strateegiliste prioriteetide kindlaksmääramine on nõukogu ülesanne. Selleks võtab nõukogu kord aastas vastu järeldused, milles ta määrab kindlaks ELi peamised tegevussuunad, sealhulgas Inimõiguste Nõukogus.
2025. aasta jaanuaris vastu võetud järeldustes rõhutas nõukogu, et selleks, et seadused ja normid oleksid konfliktidest tugevamad, peavad kõik pühenduma mitmepoolsusele ja rahvusvahelisele korrale, mille keskmes on ÜRO. Selleks jätkab EL koostööd kõigi maailma piirkondadega ning tõhustab koostööd sarnaselt meelestatud riikidega.
EL keskendub ka vastutuse võtmise tagamisele ning jõupingutuste suurendamisele soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks. EL jätkab tööd inimõiguste rikkumiste lõpetamiseks ja edasiseks ärahoidmiseks kogu maailmas, sealhulgas seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu ja olukorraga Lähis-Idas, eelkõige Gazas.
- ÜRO inimõiguste foorumid: nõukogu kiitis heaks ELi prioriteedid (pressiteade, 27. jaanuar 2025)
- ELi koostöö Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga
Inimõiguste ja demokraatia teemaprogramm
Inimõiguste ja demokraatia teemaprogramm on üks programmidest naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi raames – ELi välistegevuse rahaliste vahendite programm aastateks 2021–2027. Selle eelarve on 1,5 miljardit eurot.
Programm toetab sõltumatut tegevust, kuna sellega nähakse ette otsene koostöö inimõiguste kaitsjate ja kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega, ilma et oleks vaja riiklike ametiasutuste heakskiitu.
Lisaks on sellel ülemaailmne ulatus ja seda saab kasutada inimõiguste toetamiseks kõikjal väljaspool Euroopa Liitu, tegutsedes kogu maailmas riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil.
Valimisvaatlusmissioonid
ELi valimisvaatlusmissioonid on oluline osa Euroopa Liidu tegevusest demokraatia, inimõiguste ja kodanikuühiskonna osalemise edendamisel kogu maailmas.
Valimisvaatlusmissioonide eesmärk on:
- suurendada üldsuse usaldust valimiste vastu
- julgustada kodanikuosalust
- hoida ära pettusi
- anda valimisprotsessile põhjendatud, erapooletu ja faktiline hinnang
Pikas perspektiivis on nende eesmärk samuti:
- parandada üldist valimisraamistikku ja valimiste konteksti
- tugevdada riigiasutuste sõltumatust ja vastutust
- suurendada partnerriikide vastupanuvõimet, toetades head valitsemistava
- leevendada võimalikku valimistega seotud konflikti
Alates 2000. aastast on EL lähetanud üle 180 valimisvaatlusmissiooni enam kui 65 riiki.
Euroopa Liit lähetab valimisvaatlusmissioone riikidesse kogu maailmas, välja arvatud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga (OSCE) hõlmatud piirkonnad. ELi liikmesriikides jälgib valimisprotsessi OSCE.
Inimõigustega seotud sanktsioonid
EL võib kehtestada üksikisikute ja üksuste suhtes sanktsioone vastusena inimõiguste rikkumisele kogu maailmas.
Lisainfo
Inimõigused
Põhiõigused ELis
Sanktsioonid inimõiguste rikkumise eest
Viimati läbi vaadatud: 28. mai 2026