ELi pikaajaline eelarve 2014–2020

Koroonaviirushaiguse COVID-19 puhang

Mitmeaastane finantsraamistik 2014–2020

Nõukogu võttis 2. detsembril 2013 vastu määruse praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ehk ELi pikaajalise eelarve kohta. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Määruses sätestatakse ELi kulude piirangud ehk ülemmäärad nii kokkuvõtlikult kui ka põhivaldkondade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) muutmine

Menetluses on ettepanek muuta praegust mitmeaastast finantsraamistikku, et võimaldada teha 2020. aastal lisakulutusi COVID-19 kriisiga tegelemiseks.

Mitmeaastase finantsraamistiku määrust on varem muudetud kaks korda, 2015. ja 2017. aastal.

2015. aastal muudeti määrust seetõttu, et ELi programmid, mida haldavad ühiselt Euroopa Komisjon ja liikmesriigid, võeti vastu hilinemisega. 2014. aasta kasutamata kulukohustused summas 21,1 miljardit eurot kanti üle järgnevatesse aastatesse.

2017. aastal tehti mitu muudatust osana kohustuslikust mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisest. Üks eesmärk oli parandada ELi eelarve suutlikkust reageerida ettenägematutele sündmustele. Teine eesmärk oli orienteerida eelarvet veelgi majanduskasvu ja tööhõive parandamisele ning tegeleda rändekriisiga, ilma et muudetaks mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid.

• EL vaatab uute prioriteetide valguses läbi oma eelarveraamistiku aastateks 2014–2020 (pressiteade, 20. juuni 2017)

Üldised kulutuste piirmäärad

2014.–2020. aasta mitmeaastane finantsraamistik võimaldab Euroopa Liidul kulutada kõnealusel ajavahemikul kuni 959,51 miljardit eurot kulukohustustena ja 908,40 miljardit eurot maksetena (kõik sellel lehel olevad summad on esitatud 2011. aasta hindades, välja arvatud tehnilised kohandused).

Need summad on väiksemad kui aastateks 2007–2013 kehtestatud mitmeaastases finantsraamistikus. Vähendus kajastab nõukogu soovi võtta arvesse märkimisväärset survet liikmesriikide eelarvetele pärast finantskriisi.

• Nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (Euroopa Liidu Teataja)

Peamiste kuluvaldkondade ülemmäärad

ELi kulud aastateks 2014–2020 on jagatud kuude suurde kategooriasse ehk rubriiki.

Kulutuste kategooriad ja ELi kulutuste (kulukohustuste) vastavad ülemmäärad on järgmised:

1. Arukas ja kaasav majanduskasv

1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Kulude ülemmäär: 125,61 miljardit eurot (rohkem kui 37%-line kasv võrreldes eelmise mitmeaastase finantsraamistikuga)

ELi rahastus selles alamrubriigis hõlmab järgmist:

• teadusuuringute ja innovatsiooni toetamine
• investeerimine üleeuroopalistesse võrkudesse
• väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) areng

1b. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

Kulude ülemmäär: 324,94 miljardit eurot.

Selle eesmärk on vähendada ELi eri piirkondade arengutaseme erinevusi ja toetada ELi ühtekuuluvuspoliitikat.

2. Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

Kulude ülemmäär: 372,93 miljardit eurot

ELi rahastus selles alamrubriigis hõlmab järgmist:

• ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP)
• ühine kalanduspoliitika
• keskkonnameetmed

3. Julgeolek ja kodakondsus

Kulude ülemmäär: 15,67 miljardit eurot

Rahastatavad meetmed on muu hulgas seotud järgmisega:

• varjupaik ja ränne
• välispiirid
• sisejulgeolek

4. Globaalne Euroopa

Kulude ülemmäär: 58,70 miljardit eurot

Need kulud on mõeldud ELi tegevuseks rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas humanitaar- ja arenguabiks. Erand on Euroopa Arengufond, mis saab rahalist toetust otse liikmesriikidelt.

5. Haldus

Kulude ülemmäär: 61,63 miljardit eurot

Seda summat vähendati eelmise mitmeaastase finantsraamistikuga võrreldes 2,5 miljardi euro võrra, mis kajastab ELi jõupingutusi eelarve konsolideerimiseks.

6. Kompensatsioonid

2014. aastal tehti kättesaadavaks 27 miljonit eurot, millega tagati, et Horvaatia ei panusta esimesel aastal pärast Euroopa Liiduga ühinemist ELi eelarvesse rohkem kui ta sealt saab.

Erivahendid

Hädaabireserv

Reservi iga-aastane summa on 280 miljonit eurot.

Seda reservi kasutatakse humanitaarabioperatsioonide, kriisiohjamise tsiviiloperatsioonide ja kaitseoperatsioonide rahastamiseks ELi mittekuuluvates riikides, et tulla toime ettenägematute sündmustega.

Euroopa Liidu Solidaarsusfond

Ülemmäär: 500 miljonit eurot

Fondi eesmärk on anda finantsabi liikmesriigis või ELiga ühinemisläbirääkimisi pidavas riigis toimunud suurõnnetuse korral.

Nõukogu muutis 2020. aasta märtsis ELi Solidaarsusfondi kohaldamisala, et see hõlmaks ka rahvatervisega seotud hädaolukordi. See aitab liikmesriikidel ja ühinevatel riikidel tagada inimeste esmavajaduste katmine koroonaviiruse pandeemia ajal.

• Covid-19: nõukogu võttis vastu meetmed rahaliste vahendite koheseks kasutuselevõtuks (pressiteade, 30. märts 2020)

Paindlikkusinstrument

Ülemmäär: 471 miljonit eurot

See instrument võetakse kasutusele selliste selgelt kindlaksmääratud vajaduste puhul, mille täitmist ei ole võimalik rahastada mitmeaastases finantsraamistikus kehtestatud ülemmäärade piires.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

Seda saab kasutada aastas kuni 150 miljoni euro ulatuses.

Selle fondi eesmärk on aidata kas maailma kaubanduse suurte struktuuriliste muutuste tõttu või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tulemusel töö kaotanud töötajaid uue töökoha leidmisel.

Ettenägematute kulude varu

See on viimase võimalusena kasutatav instrument ettenägematutele olukordadele reageerimiseks. See moodustab 0,03% ELi kogurahvatulust, st selle suurus on umbes 4 miljardit eurot.

Kõik selle alusel kättesaadavaks tehtud summad tasakaalustatakse täielikult, vähendades vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku jooksva aasta või eelolevate aastate kulude ülemmäära.

Eriline paindlikkus noorte töötuse vähendamiseks ja teadusuuringute tõhustamiseks

Lubatud on prioriteetide ümbervaatamine, et kulutada veel 2,543 miljardit eurot noorte töötuse vähendamiseks ja teadusuuringuteks.

Kavandatud summa on täielikult tasakaalustatud rubriikide sees ja/või vahel, et iga-aastased koguülemmäärad ja rubriigi raames eraldatav kogusumma jääksid samaks.

ELi tulud: omavahendid 2014–2020

Nõukogu võttis kehtiva omavahendeid käsitleva otsuse vastu 26. mail 2014.

Otsuse normide kohaselt võib EL koguda kõigi liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust omavahendeid makseteks kuni 1,20%ni.

Praeguse seitsmeaastase eelarvetsükli jaoks on kehtestatud järgmised omavahendite liigid:

• traditsioonilised omavahendid: peamiselt tolli- ja suhkrumaksud
• käibemaksul põhinevad omavahendid: kohaldatakse ühtset määra, milleks on 0,3% kõigi liikmesriikide käibemaksubaasist, kusjuures käibemaksu arvestusbaas ei ületa ühegi liikmesriigi puhul 50% kogurahvatulust
• kogurahvatulul põhinevad omavahendid: liikmesriikide kogurahvatulu suhtes kohaldatakse ühtset määra, mida kohandatakse igal aastal, et tasakaalustada tulusid ja kulusid

• Nõukogu otsus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (Euroopa Liidu Teataja)
• Nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed (Euroopa Liidu Teataja)
• Nõukogu määrus meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid (Euroopa Liidu Teataja)

Kogusmiskulud

ELi liikmesriigid vastutavad traditsiooniliste omavahendite kogumise ja komisjonile kättesaadavaks tegemise eest.

Ajavahemikul 2014–2020 jätavad nad endale sissenõudmiskulude katteks 20% komisjonile makstud traditsioonilistest omavahenditest.

Korrektsioonid

Mõned riigid saavad hüvitisi ehk tagasimakseid, mille eesmärk on vähendada asjaomase riigi poolt ELi eelarvesse makstava ja sealt saadava summa vahet. Ajavahemiku 2014–2020 korrigeerimised on esitatud allpool.

Ühendkuningriigi korrektsioon, mille väärtus oli 2018. aastal 5 miljardit eurot.

Ühendkuningriigile makstakse tagasi 66% sellest summast, mille võrra tema poolt ELi eelarvesse tehtavad osamaksed ületavad talle ELi eelarvest tehtavaid väljamakseid.

Ülejäänud ELi liikmesriigid jagavad Ühendkuningriigi korrektsiooni kulud proportsionaalselt nende suhtelise osaga ELi kogurahvatulus. Niinimetatud tagasimaksete tagasimakseid on võimaldatud neljale liikmesriigile:

• Saksamaa
• Austria
• Madalmaad
• Rootsi

Alates 2002. aastast on need liikmesriigid maksnud ainult 25% oma tavapärasest osast Ühendkuningriigi korrektsiooni rahastamises.

Kindlasummalised korrektsioonid

Kindlasummalisi korrektsioone, mis kujutavad endast kogurahvatulul põhinevate iga-aastaste maksete vähendamist, on ajavahemikul 2014–2020 võimaldatud neljale liikmesriigile (2011. aasta hindades):

• Taani – 130 miljonit eurot
• Madalmaad – 695 miljonit eurot
• Rootsi – 185 miljonit eurot
• Austria – 30 miljonit eurot 2014. aastal, 20 miljonit eurot 2015. aastal ja 10 miljonit eurot 2016. aastal

Vähendatud käibemaksumäär

Vähendatud käibemaksumäära 0,15% (mitte 0,3%) kohaldatakse kolme liikmesriigi suhtes:

• Saksamaa
• Madalmaad
• Rootsi