Süüria
EL toetab Süüria rahvast. Ta toetab rahumeelset ja kaasavat üleminekut Süürias, inimõiguste austamist ja riigi sotsiaal-majanduslikku taastumist.
Uuendatud suhted Süüriaga
Pärast Al-Assadi kuritegeliku režiimi langemist 2024. aastal ja muid poliitilisi arenguid Süürias on EL astunud olulisi samme, et tugevdada oma kahepoolseid suhteid Süüriaga, sealhulgas:
- taastanud ELi ja Süüria vahelise koostöölepingu täieliku kohaldamise (2026)
- tühistanud kõik majandussanktsioonid, välja arvatud need, mis põhinevad julgeolekukaalutlustel (2025)
Nõukogu järeldused Süüria kohta
ELi Süüria-suunaline poliitika lähtub nõukogu 23. juuni 2025. aasta järeldustest, milles kinnitatakse uuesti, et EL on pühendunud Süüria rahva toetamisele ning rahumeelse ja kaasava, Süüria eestvedamisel ja vastutusel toimuva ülemineku toetamisele, et aidata luua paremat tulevikku kõigi süürlaste jaoks.
EL on valmis tegema üleminekuvalitsusega koostööd piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel ning kutsub kõiki välisosalejaid tungivalt üles eranditult austama täielikult Süüria ühtsust, sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.
EL mõistab hukka igasuguse ühepoolse välisriikide sõjalise tegevuse ja kohaloleku ning kõik katsed õõnestada, sealhulgas välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste kaudu, Süüria stabiilsust ja rahumeelse ülemineku väljavaateid.
ELi ja Süüria vahelise koostöölepingu täieliku kohaldamise taastamine
Nõukogu otsustas 2026. aasta mais lõpetada ELi ja Süüria vahelise koostöölepingu osalise peatamise, mis kehtestati 2011. aastal vastusena Süüria elanikkonna represseerimisele ja Al-Assadi režiimi poolt toime pandud inimõiguste rikkumistele.
1977. aastal sõlmitud koostööleping moodustab ELi ja Süüria vaheliste majandus- ja kaubandussuhete raamistiku. Muu hulgas kaotatakse sellega teatavate Süüria toodete, sealhulgas nafta, naftatoodete, kulla, väärismetallide ja teemantide koguselised impordipiirangud ELi.
Süüria vastu suunatud majandussanktsioonide peatamine
2025. aasta mais tühistas EL kõik Süüria suhtes kehtestatud majandussanktsioonid, välja arvatud julgeolekukaalutlustel põhinevad sanktsioonid, sealhulgas seoses relvade ja tehnoloogiaga, mida võidakse kasutada siserepressioonideks.
EL säilitab al-Assadi režiimiga seotud sanktsioonid kooskõlas oma üleskutsega tagada kuritegude toimepanijate vastutuselevõtmine, ning jätkab Süürias toimuva jälgimist.
ELi ja Süüria kõrgetasemeline poliitiline dialoog
Esimene kõrgetasemeline poliitiline dialoog ELi ja Süüria vahel toimus 2026. aasta mais. Dialoog andis võimaluse teha edusamme ELi ja Süüria suhete normaliseerimiseks ning arutada ELi toetust Süüria üleminekuvõimude jõupingutustele Süüria stabiliseerimiseks, sotsiaal-majanduslikuks taastumiseks ja kaasavaks poliitiliseks üleminekuks.
ELi abi süürlastele
Süüria konflikt on rohkem kui 15 aasta jooksul põhjustanud tsiviilelanikele tohutuid kannatusi ja toonud kaasa ühe suurima humanitaarkriisi maailmas.
Jätkuv sundränne, oluliste teenuste osutamise lakkamine ja taristu ulatuslik hävitamine tekitasid 2026. aastal 15,6 miljonile inimesele pakilise vajaduse humanitaarabi järele. See tähendab, et igast kümnest süürlasest kuus vajab humanitaarabi.
Riigisiseseid põgenikke on 5,5 miljonit inimest ja 3,6 miljonit süürialast on registreeritud naaberriikides (Türgi, Liibanon, Jordaania) pagulasena.
Üle 13,3 miljoni inimese kannatab toiduga kindlustamatuse tõttu. Peaaegu 2,7 miljonit last ei käi koolis.
EL ja selle liikmesriigid on peamised rahvusvahelise abi andjad Süüria konfliktist mõjutatud inimestele. Alates kriisi algusest 2011. aastal on EL ja selle liikmesriigid eraldanud rohkem kui 41 miljardit eurot, et toetada süürlasi nii Süürias kui ka mujal sealses piirkonnas.
See rahastamine hõlmab elupäästvat humanitaarabi, põhiteenuseid, nagu tervishoid ja haridus, ning pikaajalist sotsiaal-majanduslikku taastumist ja ülesehitamist.
Abi antakse humanitaarpartnerite nagu vabaühenduste, ÜRO asutuste ning Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumise kaudu, kes pakuvad vähim kaitstud inimestele tervishoiuteenuseid, toiduabi, vett, sanitaar- ja hügieeniteenuseid, kaitset, peavarju ja haridust.
Al-Assadi režiimi vastased sanktsioonid
Euroopa Liit peatas kogu kahepoolse koostöö Süüria valitsusega ja selle toetajatega 2011. aasta mais. Selle põhjuseks oli vägivalla eskaleerumine ja vastuvõetamatu inimõiguste olukord.
EL võttis ajavahemikus 2011–2024 vastu sanktsioonid al-Assadi režiimi suhtes. Pärast režiimi langemist peatas EL 24. veebruaril 2025 mitmed sanktsioonid, sealhulgas energeetika, transpordi ja finantstehingute valdkonnas, et hõlbustada koostööd riigi, selle rahva ja ettevõtjatega.
28. mail 2025 tühistas EL kõik Süüria suhtes kehtestatud majandussanktsioonid, välja arvatud need, mis põhinevad julgeolekukaalutlustel.
Ülejäänud majandussanktsioonid hõlmavad järgmist:
- relvaembargo
- kahesuguse kasutusega kaupade, siserepressioonideks kasutatava varustuse ja tehnoloogia ning infopüügiks ja jälgimiseks kasutatava tarkvara ekspordipiirangud
- Süüria kultuuripärandi hulka kuuluvate kaupadega kauplemise keeld
Samal ajal otsustas EL säilitada sanktsioonid isikute ja üksuste suhtes, kes on seotud al-Assadi režiimiga ning kes vastutavad Süüria rahva vägivaldse represseerimise ja inimõiguste rikkumiste eest.
Loetellu kantud isikute ja üksuste vara külmutatakse ning neile ei või kättesaadavaks teha rahalisi vahendeid ega majandusressursse. Isikute suhtes kehtib ka reisikeeld.
Sanktsioone pikendati viimati 1. juunini 2027.
Lisaks kehtestas EL ajavahemikus 2023–2025 sanktsioonid inimõiguste rikkumiste eest vastutavate isikute ja üksuste suhtes kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase sanktsioonirežiimi alusel.
ELi õigusaktid, mis käsitlevad sanktsioone al-Assadi režiimi suhtes, hõlmavad humanitaarerandeid, et tagada humanitaarabi jätkuv osutamine riigi kõikides osades.
- Süüria: EL võttis hiljutise poliitilise kokkuleppe alusel vastu õigusaktid Süüria suhtes kehtestatud majandussanktsioonide tühistamiseks (pressiteade, 28. mai 2025)
- Otsus, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (Euroopa Liidu Teataja)
- Määrus, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (Euroopa Liidu Teataja)
Terrorismivastane võitlus
Daeshi ja teiste terrorirühmituste kohalolek Süürias kujutab endast tõsist ohtu riigile, laiemale piirkonnale ja rahvusvahelisele kogukonnale tervikuna. EL võttis 2015. aasta märtsis vastu Süüriat ning ISILi/Daeshi ohtu käsitleva piirkondliku strateegia.
Pärast Daeshi territoriaalset alistamist 2019. aastal on EL jätkanud rahvusvaheliste jõupingutuste toetamist, et vältida Daeshi taassündi. 2024. aasta detsembris kordas nõukogu oma vankumatut pühendumust terrorismivastasele võitlusele Süürias ja toetust ülemaailmse Daeshi-vastase koalitsiooni tööle.
- Nõukogu järeldused ELi Süüria strateegia kohta (pressiteade, 3. aprill 2017)
- Nõukogu järeldused ELi piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis ning Daeshi ohu kohta (23. mai 2016)
- Nõukogu järeldused ELi piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis ning ISILi/Daeshi ohu kohta (16. märts 2015)
Vaata ka
ELi seisukoht Lähis-Idas valitseva olukorra suhtes
ELi integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR)
Miks EL võtab vastu sanktsioone?
Viimati läbi vaadatud: 18. mai 2026