EL ja tollimaksud
Mujalt maailmast ELi imporditavate kaupade suhtes kohaldatakse tollimakse, mis vastavad Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitele ja põhimõtetele.
Mida tollimaksud endast kujutavad?
Tollimaks on maks, mida kohaldatakse kaupade impordi suhtes. Tollimaksude peamine eesmärk on:
edendada kohalikke ettevõtteid ja töökohti
kaitsta omamaist tööstust ebaausa konkurentsi eest
Tollimaks kehtestatakse tavaliselt kas väärtuselisena (st protsendina kauba deklareeritud väärtusest) või koguselisena (nt 100 eurot tonni kohta). Harvem kehtestatakse see liitväärtusena ja koosneb mõlemast eespool nimetatud elemendist.
Tollimakse kogutakse peamiselt impordilt, kuid esineb ka eksporditollimakse.
Tollimaksud suurendavad valitsuse tulu ja tõstavad imporditavate toodete hindu, andes omamaistele toodetele hinnaeelise.
Näiteks kui EL kehtestaks Hiinast pärit elektroonikaseadmetele 20% tollimaksu, siis tasuks 200 eurose väärtusega nutitelefoni importiv ettevõte tollimaksuna 40 eurot. Ettevõte võib selle lisakulu edasi kanda klientidele, müües nutitelefoni kallimalt.
Kuidas tollimaksud toimivad?
Tänu tolliliidule töötavad kõigi ELi liikmesriikide tolliasutused koos, nagu oleks tegemist ühe asutusega. Nad kohaldavad samu tollimakse kaupade suhtes, mis imporditakse nende territooriumile väljastpoolt ELi.
75% kogutud tollimaksudest suunatakse ELi eelarvesse – 2024. aasta kogueelarvest moodustab see 13,7%.
Tollimaksude osas järgib Euroopa Liit põhimõtteid ja reegleid, mille on kehtestanud Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), mille liige ta on olnud alates 1995. aastast. Kõik ELi liikmesriigid on ka ise WTO liikmed.
Üks WTO peamisi põhimõtteid on enamsoodustusrežiim. See tähendab, et riigid ei saa üldjuhul oma kaubanduspartnereid erinevalt kohelda. Mõned erandid on lubatud. Näiteks võivad riigid sõlmida vabakaubanduslepingu, mida kohaldatakse ainult riikide rühma siseselt kaubeldavate kaupade suhtes. Samuti võib riik kehtestada tõkkeid toodete suhtes, mille puhul leitakse, et teatavad riigid kauplevad nendega ebaõiglaselt.
Mis on kaubandussõjad?
Kaubandussõda on kahe riigi või üksuse vaheline majandusvaidlus. See võib tekkida, kui üks riik vastab teise riigi ebaõiglasena tajutavatele kaubandusvõtetele, kehtestades impordile piirangud, näiteks tollimaksud. Kaubandussõdade tagajärjel suurenevad asjaomastes riikides nii ettevõtete kui ka tarbijate kulud.
Näiteks kehtestas USA 2018. aastal tollimaksud ELi terasele ja alumiiniumile. Vastusena kehtestas EL tollimaksud USA sellistele toodetele nagu mootorrattad ja Bourboni viski.
EL kasutab kaubanduse kaitsemeetmeid, näiteks dumpinguvastaseid tollimakse, et kaitsta ELi tööstusharusid rahvusvahelise kaubanduse moonutuste eest. EL kasutab kaubanduse kaitsemeetmeid Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglite alusel.
ELi survestamisvastane mehhanism annab ELile ja selle liikmesriikidele vahendid kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise ärahoidmiseks ja sellele reageerimiseks. Selle eesmärk on dialoogi kaudu vähendada survestamist kaubanduses ja investeeringutes ning sundida survestamismeetmete kasutamist lõpetama.
Samuti on ELil võimalik pöörduda WTO vaidluste lahendamise süsteemi poole, mis näeb ette mehhanismid kaubandusvaidluste lahendamiseks WTO liikmete vahel.
Eelnevalt kindlaks määratud reeglite alusel võib iga WTO liige esitada kaebuse WTO eeskirjade rikkumise kohta. WTO aitab vältida kaubandusvaidluste eskaleerumist.
Alates WTO loomisest 1995. aastal on EL osalenud 201 juhtumis: 110 juhul kaebuse esitajana ja 91 juhul kostjana.
Madalamad tollimaksud kaubanduslepingute abil
EL peab kolmandate riikidega läbirääkimisi kaubanduslepingute üle, et vähendada tollimakse ja hõlbustada kaubandust.
Mõnes lepingus keskendutakse peamiselt tollimaksude kaotamisele, samas kui teised hõlmavad laiemaid kohustusi seoses teenuste, investeeringute, riigihangete, konkurentsi, mitmesuguste regulatiivsete küsimuste, kestliku arengu ja muude teemadega.
ELil on praegu maailma suurim kaubandusvõrgustik. EL on ligikaudu 80 partneriga sõlminud 44 lepingut.
EL on praegu:
- kaubavahetuse ja teenuskaubanduse valdkonnas juhtival kohal maailmas
- ligikaudu 80 partneri suurim kaubanduspartner
- suuruselt teine kaupade eksportija ja importija maailmas
ELi ühtne turg – tollimaksuvaba ala
Tolliliidu loomisega 1968. aastal kaotati ELi liikmesriikide vahelised tollimaksud ja loodi ühtne turg, kus kaubad, teenused, kapital ja inimesed saavad vabalt liikuda.
Ilma tollimaksudeta on ettevõtete kulud madalamad, nad saavad hõlpsamini laieneda üle riigipiiride ja pääseda ligi suuremale kliendibaasile. Tarbijad võidavad suuremast valikust, parematest hindadest ning toodete ja teenuste kõrgetest ohutusstandarditest.
Selline ühtse turu integratsioon toob kasu nii inimestele kui ka ettevõtetele kogu piirkonnas ning on ELi konkurentsivõime ja majanduskasvu peamine tõukejõud.
Lisateave
Kaubandus
ELi roll ülemaailmses kaubanduses
ELi ja USA kaubavahetus – faktid ja arvud
Viimati läbi vaadatud: 12. mai 2025