Nõukogu järeldused Lähis-Ida rahuprotsessi kohta

1. EL kinnitab veel kord oma pühendumust Iisraeli-Palestiina konfliktile õiglase ja igakülgse ning kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse leidmisele, mille kohaselt eksisteerivad kõrvuti rahulikult ja turvaliselt kaks riiki – Iisraeli riik ning sõltumatu, demokraatlik, terviklik, suveräänne ja elujõuline Palestiina riik. EL kinnitab veel kord, et läbirääkimiste teel saavutatavale kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevale lahendusele ei ole alternatiivi. Piirkonnas valitsev olukord, muu hulgas käimasolev radikaliseerumine ja terrorismi levik, muudab konflikti lõpetamise veelgi hädavajalikumaks. Senise olukorra säilitamine ei tule kõne alla, kuna kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse saavutamist kahjustavad pidevalt uued sündmused kohapeal. EL kutsub mõlemat poolt tungivalt üles ilmutama konkreetsetes tegudes oma pühendumist kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevale lahendusele. Mõlemad pooled peaksid vältima meetmeid, millega seatakse kahtluse alla võetud kohustus leida lahendus läbirääkimiste teel. EL toetab aktiivselt osapooli vastastikuse usalduse taastamisel ja usaldusliku õhkkonna loomisel, mis on vajalik sisuliste läbirääkimiste alustamiseks. 

2. Kõige olulisem prioriteet on praegu lahendada keeruline olukord Gaza sektoris. Aasta pärast konflikti on humanitaaralane ning sotsiaalmajanduslik olukord Gaza sektoris endiselt raske. Võttes arvesse Gaza elanike pakilisi vajadusi, tuleks kiiremas korras täita rahvusvahelise üldsuse kõik lubadused. EL tunneb lisaks muret selle pärast, et ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonil Lähis-Idas (UNRWA) on tõsine puudus rahalistest vahenditest, ning UNRWA juhtiva rahastajana kutsub ta kõiki asjaomaseid rahastajaid üles suurendama omapoolset rahastamist.

EL usub, et rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvaheliste inimõiguste järgimine riikide ja valitsusväliste jõudude poolt, kaasa arvatud vastutus, on selle piirkonna rahu ja julgeoleku nurgakivi.

3. EL tervitab Iisraeli hiljutisi samme piirangute vähendamiseks Gaza sektoris. Nüüd on aga vaja võtta täiendavaid positiivseid meetmeid selleks, et tagada humanitaarabi täiemahuline kohaletoimetamine ning piirkonna ülesehitamine ja majanduslik taastumine püsival viisil. EL kutsub üles muutma põhjalikult poliitilist, julgeoleku- ja majandusolukorda Gaza sektoris, sealhulgas lõpetama Gaza blokaadi ja avama täielikult piiripunktid, võttes samas arvesse Iisraeli legitiimseid julgeolekumuresid. Sõjaliste rühmituste hiljutised raketirünnakud on vastuvõetamatud ning viitavad taas olukorra halvenemise ohule. Kõik sidusrühmad peavad pühenduma vägivallast hoidumisele ja rahu saavutamisele. EL kutsub kõiki pooli üle saavutama kokkulepet püsiva relvarahu kehtestamiseks, mis hoiab ära konflikti taaspuhkemise, tugevdab Gaza sektorit kui tulevase Palestiina riigi lahutamatut osa ning Gaza sektori ja Jordani Läänekalda suhteid.  

4. EL palub kõigil Palestiina rühmitustel tungivalt saavutada üksmeel, mis rajaneks vägivallast hoidumise ja leppimise põhimõttel, ning teha koostööd Palestiina rahva vajaduste täitmise nimel. Palestiinasisene leppimine on kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduseni jõudmise oluline element. Sellega seoses palub EL Palestiina rühmitustel pidada leppimist ja Palestiina omavalitsuse naasmist Gazasse kõige suuremaks prioriteediks. Palestiina omavalitsus peab selles osas võtma endale suurema vastutuse ja teostama Gaza sektoris oma valitsemisfunktsiooni, muu hulgas julgeoleku ja tsiviilhalduse valdkonnas ning Gaza piiripunktides kohalviibimise teel. EL on valmis nimetatud pingutusi täielikult toetama, sealhulgas missioonide EUBAM Rafah ja EUPOL COPPS kiire taaskäivitamisega ning nende ulatuse ja volituste võimaliku laiendamisega. 

5. EL on võtnud endale ülesande kõigi pooltega koostööd, sealhulgas kehtivate kokkulepete rakendamise teel, et võimaldada Jordani Läänekalda, sealhulgas Jeruusalemma idaosa sotsiaalmajanduslikku arengut ning suurendada Palestiina institutsioonide võimekust omariikluse ettevalmistamisel, mis toimub tuginedes õigusriigi ja inimõiguste austamise põhimõtetele. EL toonitab, et sellised meetmed nagu piirangute lõdvendamine peavad moodustama osa poliitika põhjalikust muutmisest okupeeritud Palestiina territooriumi suhtes. EL kutsub Iisraeli üles võimaldama Palestiina kiiremat ülesehitamist ning piirkonna C sotsiaal- ja majandusarengut. Sellised abinõud aitavad tugevdada nii iisraellaste kui ka palestiinlaste jõukust ja julgeolekut. Peale selle kutsub EL Iisraeli võimusid üles lõpetama elanike sunniviisilise ümberasustamise ning palestiinlaste eluasemete ja infrastruktuuri lammutamise Susya ja Abu Nwari asulates.

6. Kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elluviimise võimalikkus on nii praegu kui ka tulevikus ELi üks suurim poliitiline prioriteet. Seoses sellega ja tuletades meelde, et rahvusvahelise õiguse alusel on asundused ebaseaduslikud, kinnitab EL veel kord oma tugevat vastuseisu Iisraeli asunduspoliitikale ja sellega seotud tegevusele, nagu eraldusbarjääri ehitamine teisel pool 1967. aasta eraldusjoonest, lammutustegevus ja konfiskeerimine – sealhulgas ELi rahastatud projektide puhul –, väljatõstmised, sunniviisilised ümberasustamised, sealhulgas beduiinide ümberasustamine, ebaseaduslike eelpostide rajamine, asunike suhtes vägivalla tarvitamine ning liikumis- ja sisenemispiirangute seadmine. Need meetmed seavad tõsiselt ohtu kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse. Asunduste rajamine Ida-Jeruusalemma seab tõsiselt ohtu võimaluse, et Jeruusalemmast saab tulevikus mõlema riigi pealinn. EL jälgib ka edaspidi tähelepanelikult kohapealset arengut ja selle laiemat mõju ning on endiselt valmis astuma edasisi samme kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse teostatavuse kaitsmiseks. EL ja selle liikmesriigid kinnitavad veel kord oma kohustust tagada asundustes toodetud kaupade suhtes kohaldatavate kehtivate ELi õigusaktide ja kahepoolsete kokkulepete täielik ja tõhus rakendamine. EL on kindlalt otsustanud tagada, et kõikides Iisraeli Riigi ja ELi vahelistes lepingutes peab olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega ühemõtteliselt ja selgesõnaliselt sätestatud, et neid ei kohaldata Iisraeli poolt 1967. aastal okupeeritud territooriumide suhtes.

7. Õiglase ja kestva rahu tagamine nõuab senisest suuremat ühist rahvusvahelist pingutust. Eelkõige Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja tegevuse kaudu teeb EL piirkonnas ja ÜRO Julgeolekunõukogus aktiivselt tööd rahuprotsessi suhtes uue mitmepoolse lähenemisviisi väljatöötamiseks, konsulteerides kõigi asjaomaste sidusrühmadega, kaasa arvatud Lähis-Ida nelikusse kuuluvate partneritega ja eelkõige USAga. Rahvusvahelise tugirühma asutamine on üks võimalik viis sellele kaasa aidata; nõukogu palub kõrgel esindaja uurida võimalusi selle algatuse rakendamiseks koos piirkondlike ja rahvusvaheliste asjaosalistega ning anda septembri alguses tulemustest aru. ELi seisukoht lähtekohtade suhtes, mis on sätestatud välisasjade nõukogu 2014. aasta juuli järeldustes, loob aluse konsensuse saavutamiseks tulevikus. EL on valmis tegema oma piirkondlike partneritega koostööd Araabia rahualgatuse põhjal ning tervitab Lähis-Ida neliku sellealaseid jätkuvaid pingutusi.