Julgeolek ja kaitse: nõukogu hindab edusamme ja lepib kokku sõjaliste missioonide toetamise parandamises

Nõukogu võttis 6. märtsil vastu järeldused ELi üldise strateegia rakendamise edusammude kohta julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas. Järeldustes antakse hinnang sellele, mida on Euroopa Ülemkogu poolt 15. detsembril 2016 kokku lepitud eri tegevussuundade elluviimiseks ära tehtud. Järelduste põhjal antakse aru 9.–10. märtsil 2017 kogunevale Euroopa Ülemkogule.

„Tänasele ühisistungile kogunenud ELi välis- ja kaitseministrite sõnum on väga selge: me liigume kindlalt tugevama kaitsekoostöö suunas ja tulevikus teeme veelgi rohkem. Küsimus on meie kodanike kaitsmises. Euroopa Liidu käsutuses on unikaalsed vahendid, et aidata eurooplastel võtta suurem vastutus omaenda julgeoleku eest ja teha seda tulemuslikumalt. Just seda me oma julgeoleku- ja kaitsealases töös teemegi.“

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

Samuti kiitis nõukogu ELi tervikliku lähenemisviisi ühe osana heaks ÜJKP missioonide ja operatsioonide operatiivse plaanimise ja läbiviimise võime kontseptsioonikirjelduse, mis sisaldab meetmeid, mille eesmärk on suurendada ELi suutlikkust reageerida kiiremini, tõhusamalt ja sujuvamalt, tuginedes olemasolevatele struktuuridele ja seades eesmärgiks tsiviil-sõjalise koostoime tõhustamise.

Need meetmed sisaldavad sõjaliste operatsioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse (MPCC) loomist Euroopa välisteenistuse olemasoleva ELi sõjalise staabi raames täitevvolitusteta sõjaliste missioonide operatiivplaanimiseks ja juhtimiseks. MPCC direktoriks saab ELi sõjalise staabi peadirektor ning ta hakkab oma ülesannete osana vastutama ka täitevvolitusteta sõjaliste missioonide juhtimise eest (praegu on sellisteks missioonideks ELi sõjalised väljaõppemissioonid Somaalias, Kesk-Aafrikas ja Malis). See võimaldab kohapeal olevatel missioonide ülematel keskenduda missiooni spetsiifilistele tegevustele, saades paremat toetust Brüsselist.

MPCC töötab poliitika- ja julgeolekukomitee (Brüsselis asuv komitee, mis koosneb ELi liikmesriikide suursaadikutest) poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise all. MPCC teeb ühise toetuse koordineerimisüksuse kaudu tihedat koostööd oma olemasoleva tsiviilvaldkonna partneriga, nimelt tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistusega. Koordineerimisüksus saab jagada eksperditeadmisi, kogemusi ja parimaid tavasid nii sõjaliste kui ka tsiviilmissioonide jaoks asjakohastes küsimustes ning samuti võimeid juhul, kui samase piirkonda siirdakse samal ajal nii tsiviil- kui ka sõjaline missioon, sealhulgas meditsiinilist tuge ja kaitsemeetmeid.

Nõukogu järeldustes märgitakse ära MPCC loomise tähtsus. Samuti võetakse järeldustes teadmiseks edusammud muudes julgeoleku- ja kaitseküsimustes ning antakse suuniseid edasiseks tegevuseks. Need küsimused on näiteks:

• alalise struktureeritud koostöö (PESCO) sisseseadmise võimalus. Lissaboni lepinguga on sätestatud, et liikmesriikide rühm võib tugevdada oma koostööd sõjalistes küsimustes (ELi lepingu artikli 42 lõige 6 ja artikkel 46). Alaliseks struktureeritud koostööks kaasava modulaarse süsteemi loomine võimaldaks liikmesriikidel teha julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas vabatahtlikkuse alusel veelgi rohkem koostööd;
• liikmesriikide juhitava kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise (CARD) võimalus, millega loodaks protsess selleks, et saada ELi tasandil parem ülevaade sellistest küsimustest nagu kaitsekulutused ja siseriiklikud investeeringud ning kaitsealase teadustegevuse jõupingutused. Suurendades Euroopa kaitsevõimete läbipaistvust ja poliitilist nähtavust, aitaks CARD teha paremini kindlaks puudujääke ning neid tihedama kaitsekoostöö ning kaitsekulutuste planeerimisele parema ja sidusama lähenemisviisi võtmise kaudu käsitleda;
• käimasolev töö muudes valdkondades, näiteks ELi kiirreageerimisvahendite, sealhulgas ELi lahingugruppide ja tsiviilvõimete tugevdamine, julgeolekut ja arengut toetava suutlikkuse suurendamine ning olukorrateadlikkuse ja kaitsevõime arendamine.

Nõukogu võtab samuti teadmiseks edusammud ELi ja NATO koostööd käsitlevate ettepanekute ja komisjoni Euroopa kaitsealase tegevuskava rakendamisel.

Taust

Nõukogu võttis 14. novembril 2016 vastu järeldused ELi üldise strateegia rakendamise kohta julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas. Nendes järeldustes määratakse kindlaks ambitsioonitase, mille all mõeldakse peamisi eesmärke, mis EL ja selle liikmesriigid soovivad julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas saavutada. Nõukogu seadis kolm strateegilist prioriteeti: välistele konfliktidele ja kriisidele reageerimine, partnerite suutlikkuse arendamine ning Euroopa Liidu ja tema kodanike kaitsmine.

Julgeoleku- ja kaitseküsimuste rakenduskava esitasid liikmesriikidele kõrge esindaja, teostades oma rolli Euroopa Komisjoni asepresidendina, ja Euroopa Kaitseagentuuri juht. See on osa kõrge esindaja poolt 28. juunil Euroopa Ülemkogule esitatud ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia järelmeetmetest. Nõukogu võttis 17. oktoobril 2016 vastu järeldused üldise strateegia kohta.

ELi üldise strateegia rakendamine tähendab ka edasist tööd suutlikkuse suurendamisega ning integreeritud lähenemisviisi võtmist konfliktidele ja kriisidele, sidususe tugevdamist sise- ja välispoliitika vahel, olemasolevate piirkondlike ja temaatiliste strateegiate ajakohastamist või uute strateegiate koostamist ning jõupingutuste suurendamist avaliku diplomaatia valdkonnas.

• Nõukogu 6. märtsi 2017. aasta järeldused ELi üldise strateegia rakendamise edusammude kohta julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas
• Concept Note: Operational Planning and Conduct Capabilities for CSDP Missions and Operations
• ELi julgeoleku- ja kaitsekoostöö (taustteave)
• Euroopa Liidu sõjaline staap