Ukraina: kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldus Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimise kohta

Seitse aastat pärast Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna vägivaldset ja ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa Föderatsiooni poolt on Euroopa Liit endiselt kindlalt pühendunud Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.

Euroopa Liit kordab, et ta ei tunnusta seda rahvusvahelise õiguse rikkumist ja mõistab selle jätkuvalt hukka. Endiselt on tegemist otsese väljakutsega rahvusvahelisele julgeolekule ning see kahjustab tõsiselt rahvusvahelist õiguskorda, millega kaitstakse kõikide riikide territoriaalset terviklikkust, ühtsust ja suveräänsust.

Euroopa Liit on jätkuvalt pühendunud oma mittetunnustamispoliitika täielikule rakendamisele, muu hulgas piiravate meetmete ja rahvusvahelistel foorumitel tehtava koostöö kaudu. Euroopa Liit kutsub taas ÜRO liikmesriike üles kaaluma sarnaseid mittetunnustamismeetmeid kooskõlas ÜRO Peaassamblee 27. märtsi 2014. aasta resolutsiooniga 68/262. Euroopa Liit ei tunnusta Venemaa Föderatsiooni poolt Krimmi poolsaarel korraldatavaid valimisi.

Poolsaare suurenev militariseerimine Venemaa Föderatsiooni poolt, sealhulgas mitmed sõjalised õppused ja sõjalaevade ehitamine, mõjutab jätkuvalt negatiivselt julgeolekuolukorda Musta mere piirkonnas. Venemaa on rahvusvahelist humanitaarõigust rikkudes Krimmi elanikele peale surunud Venemaa kodakondsuse ja relvajõududes teenimise. Kooskõlas ÜRO Peaassamblee 7. detsembri 2020. aasta resolutsiooniga 75/29 tuletab Euroopa Liit meelde ebaseadusliku annekteerimise negatiivset mõju piirkondlikule stabiilsusele, mida näitab Venemaa poolt 25. novembril 2018 Ukraina vastu põhjendamatu sõjalise jõu kasutamine. Venemaa Föderatsioon peaks samuti lõpetama poolsaare demograafilise struktuuri muutmise enda tsiviilelanike poolsaarele ümberasustamise kaudu.

Euroopa Liit mõistab hukka Kertši silla ehitamise ja raudteelõigu avamise ilma Ukraina nõusolekuta. Need on järjekordsed katsed ebaseaduslikult annekteeritud poolsaart sunniviisiliselt Venemaaga liita ning nendega rikutakse Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. EL eeldab, et Venemaa tagab kõikidele laevadele rahvusvahelise õiguse kohaselt takistusteta ja vaba edasi-tagasi liikumise läbi Kertši väina Aasovi merre. Sellise liikumise ebaseaduslik piiramine jätkub ning sellel on negatiivsed majanduslikud tagajärjed Ukraina sadamatele Aasovi merel ja kogu piirkonnale.

Pärast Krimmi poolsaare ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa Föderatsiooni poolt on inimõiguste olukord Krimmi poolsaarel märkimisväärselt halvenenud. Pidades silmas Euroopa Inimõiguste Kohtu 14. jaanuari 2021. aasta pöördelise tähtsusega otsust, nõuab Euroopa Liit, et Venemaa järgiks täielikult rahvusvahelist humanitaarõigust, rahvusvahelisi inimõiguste standardeid ja asjakohaseid ÜRO Peaassamblee resolutsioone, sealhulgas 16. detsembri 2020. aasta resolutsiooni 75/192. Poolsaare elanike põhivabadusi, nagu väljendusvabadus, usu- ja veendumusvabadus, ühinemisvabadus ning rahumeelse kogunemise vabadus, piiratakse süstemaatiliselt. Ajakirjanikud, inimõiguste kaitsjad ja kaitseadvokaadid puutuvad oma töös kokku sekkumise ja hirmutamisega. Krimmitatarlasi kiusatakse jätkuvalt lubamatult taga, neile avaldatakse survet ja nende õigusi rikutakse rängalt. Krimmitatarlastele, ukrainlastele ja kõikidele poolsaare rahvus- ja usukogukondadele tuleb tagada võimalus säilitada ja arendada oma kultuuri, haridust, identiteeti ning kultuuripärandi traditsioone, mille säilitamist ja arendamist ebaseaduslik annekteerimine praegu ohustab. Lõpetada tuleb tegevus, millega hävitatakse takistamatult poolsaare kultuuripärandit, nagu arheoloogilised rikkused, kunstiteosed, muuseumid või ajaloomälestised.

ÜRO Peaassamblee 16. detsembri 2020. aasta resolutsiooni 75/192 kohaselt on äärmiselt oluline, et piirkondlikud ja rahvusvahelised inimõiguste olukorra jälgimise mehhanismid ning valitsusvälised inimõigusorganisatsioonid pääseksid takistamatult Krimmi ja Sevastopolisse. Põhjalikult tuleb uurida kõiki menetluses olevaid inimõiguste rikkumise ja kuritarvitamise juhtumeid, nagu kadunuks jääma sundimised, piinamised ja tapmised, vägivald, poliitilistel motiividel süüdistuse esitamine, diskrimineerimine ja ahistamine. Viivitamatult tuleb vabastada kõik isikud, kes on Krimmi poolsaarel rahvusvahelist õigust rikkudes kinni peetud ja süüdi mõistetud, sealhulgas Emir-Usein Kuku ja tema viis kaaskohtualust, Oleg Prõhhodko, hiljuti süüdi mõistetud Enver Omerov, Riza Omerov ja Ayder Dzhapparov. Krimmitatarlaste omavalitsusorgani Medžlise tegevuse keeld tuleb tühistada. Samuti peab Venemaa võtma meetmeid keskkonnaseisundi parandamiseks, mis on pärast ebaseaduslikku annekteerimist oluliselt halvenenud.

EL tervitab diplomaatilisi jõupingutusi, mille eesmärk on taastada Ukraina suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, ning kaalub sellega seoses Ukraina konkreetseid ideid kooskõlas kehtestatud mittetunnustamise poliitikaga.

Käesolev avaldus on tehtud seoses Venemaa Föderatsiooni poolt Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimise seitsmenda aastapäevaga, mida Ukraina mälestab 26. veebruaril 2021.

Kandidaatriigid Põhja-Makedoonia Vabariik, Montenegro ja Albaania¹⁾ ning Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad EFTA riigid Island, Liechtenstein ja Norra, samuti Ukraina, Moldova Vabariik ja Gruusia ühinevad käesoleva avaldusega.

¹⁾ Põhja-Makedoonia Vabariik, Montenegro ja Albaania osalevad jätkuvalt stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis.