Parem õigusloome
Parem õigusloome on meetmeid, otsustusprotsesse, kohustusi ja kaitsemeetmeid hõlmav süsteem, mille EL on loonud tagamaks, et ELi õigusaktide kvaliteet pidevalt paraneb ja et õigusaktid vastavad paremini kodanike ja ettevõtjate vajadustele.
Põhimõtted ja eesmärgid
ELi õigusaktid avaldavad märkimisväärset mõju rohkem kui 450 miljoni kodaniku elule. Need mõjutavad otseselt 27 ELi liikmesriigi õigusakte ja loovad keerulise rahvusvaheliste kohustuste võrgustiku.
Seetõttu on äärmiselt oluline, et ELi institutsioonid järgiksid õigusaktide koostamisel või ajakohastamisel kõige kõrgemaid kvaliteedistandardeid. Nad peavad tagama, et seadusandliku akti iga säte põhineb tõenditel ja selle puhul järgitakse niisuguseid põhimõtteid nagu tõhusus, lihtsus, läbipaistvus, proportsionaalsus ja jõustatavus.
Parem õigusloome hõlmab kogu õigusloometsüklit: alates poliitika kujundamisest ja väljatöötamisest kuni vastuvõtmise, rakendamise, kohaldamise, hindamise ja läbivaatamiseni.
-
1
Poliitika kujundamine ja ettevalmistamine
-
2
Vastuvõtmine
-
3
Rakendamine
-
4
Kandideerimisavalduse esitamine
-
5
Hindamine
-
6
Teistmine
Eesmärk on töötada välja ja viia ellu niisuguseid õigusakte ja poliitikameetmeid, mis oleksid tõhusad, lihtsad, tõenduspõhised, läbipaistvad ja proportsionaalsed, tekitamata sealjuures tarbetut koormust.
See aitab ka vähendada bürokraatiat, mida ELi õigusaktid võivad ettevõtjatele põhjustada, ning seeläbi suurendab Euroopa konkurentsivõimet.
Paremad õigusloomevahendid
Poliitikatsükli igas etapis tuleb järgida teatavaid põhimõtteid, vahendeid ja menetlusi, et tagada ELile võimalikult tõhusad õigusnormid.
Mõjuhinnangud
Enne oluliste õigusaktide ettepanekute esitmist peaks komisjon hindama nende võimalikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Komisjon peaks määrama kindlaks lahendust vajava probleemi, koondama tagasisidekorjete kaudu kõik asjakohased avalikud eksperditeadmised ning kasutama avalikke konsultatsioone, et koguda tagasisidet oma arutelude ja kavandatavate töösuundade kohta.
Ta peaks samuti kaaluma ja kirjeldama erinevaid poliitikavariante ning nendega kaasnevaid kulusid ja kasu, et kaasseadusandjad (nõukogu ja parlament) saaksid ettepanekuid viimistleda ja viia need kooskõlla oma valijaskonna poliitiliste eesmärkidega.
Subsidiaarsus ja proportsionaalsus
Uute õigusaktide väljatöötamisel tuleks järgida Euroopa Liidu lepingus määratletud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.
Subsidiaarsus
EL peaks võtma meetmeid ainult juhul, kui eesmärke oleks hõlpsam saavutada pigem ELi kui riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil.
Proportsionaalsus
ELi meetmed ei tohi minna kaugemale kui eesmärkide saavutamiseks vajalik.
Tõenduspõhine poliitika
ELi ettepanekud peaksid põhinema parimatel kättesaadavatel ja usaldusväärsetel tõenditel ja analüüsil, et saavutada soovitud mõju, millest võiks kasu saada ELi ühiskond tervikuna. Selleks kogub komisjon uuringute, sidusrühmadega konsulteerimise ja tagasisidekorjete kaudu parimaid kättesaadavaid andmeid.
Lihtsustamine ja regulatiivse koormuse vähendamine
Paljud sidusrühmad on viimastel aastatel soovitanud, et EL peaks püüdma vähendada tarbetuid halduskulusid ning muutma õigusaktid lihtsamini mõistetavaks ja järgitavaks, eelkõige ettevõtjate ja VKEde jaoks.
Nendele muredele reageerimiseks leppisid nõukogu ja komisjon kokku konkreetsetes eesmärkides, mis hõlmavad kõigi ettevõtjate halduskulude ja aruandluskohustuste vähendamist 2030. aastaks vähemalt 25 % võrra ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) puhul vähemalt 35 % võrra. See ei tohiks pärssida asjaomaseid poliitikaeesmärke.
Lihtsustamine on üks peamisi prioriteete nii strateegilises tegevuskavas 2024–2029 kui ka Budapesti deklaratsioonis uue Euroopa konkurentsivõime kokkuleppe kohta.
Konsulteerimine ja sidusrühmade osalemine
ELi algatuste väljatöötamisse tuleks kaasata kodanikud, ettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid, eksperdid ja muud sidusrühmad. Nende kaasamiseks kasutatakse meetodeid nagu tagasisidekorjed, sihipärased konsultatsioonid ekspertidega, avalikud konsultatsioonid ja olukorra kontroll.
2025. aastal registreeriti komisjoni portaalis „Avaldage arvamust!“ üle 9 miljoni külastuse, mille käigus saadi 51 seadusandliku ettepaneku kohta tagasisidet rohkem kui 21 000 külastajalt.
Tagasisidet seadusandlike aktide eelnõude kohta jagatakse seejärel nõukogu ja parlamendiga.
Hindamine ja läbivaatamine
Hinnata tuleks kehtivaid ELi õigusakte, et teha kindlaks, kas need on endiselt tõhusad ja samuti seda, kas nendega kaasnevad tarbetud kulud või soovimatud tagajärjed. Sel eesmärgil sisaldavad peaaegu kõik uued seadusandlikud ettepanekud klausleid nende korrapärase läbivaatamise kohta ning mõnedes nähakse ette vahehindamised, et tagada nende kavakohane rakendamine.
Komisjon peab kaks korda aastas sidusrühmadega rakendamist käsitlevaid dialooge, et arutada rakendamise tegelikkust kohapeal ja võimalikke takistusi.
Nõukogu roll
Parem õigusloome on jätkuvalt nõukogu prioriteet.
Järgides nõukogu püüdlusi tagada, et ELi õigusaktid oleksid eesmärgipärased, on mõned nõukogu koosseisud võtnud vastu järeldusi, mis käsitlevad õigusloome parandamist.
- Regulatsiooni testkeskkonnad ja katsetamissätted kui parema õigusloome vahendid: nõukogu võttis vastu järeldused (pressiteade, 6. november 2020)
- Parem õigusloome konkurentsivõime ning kestliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks: nõukogu võttis vastu järeldused (pressiteade, 27. veebruar 2020)
2024. aasta novembris pidasid ministrid parema õigusloome teemal poliitilise mõttevahetuse. Enamik delegatsioone pooldas aruandluskoormuse vähendamist 25 % võrra, seades VKEde jaoks eesmärgiks 35 %, ning toetas rakendamise ja lihtsustamise voliniku ametikoha loomist.
2025. aasta septembris kutsusid ministrid üles kohaldama parema õigusloome põhimõtteid, see tähendab süstemaatiliselt kasutama mõjuhinnanguid, järelhindamisi, sidusrühmadega peetavaid konsultatsioone ja olukorra kontrolle. Jõuti ka üldisele kokkuleppele, et konkurentsivõime nõukogu peaks jätkuvalt olema valvel, et vältida täiendava koormuse tekitamist tulevikus.
2025. aasta detsembris kutsusid ministrid üles tegema süstemaatilisemat järelevalvet uute õigusaktidega seotud haldus- ja kohandamiskuludest tuleneva kogukoormuse üle, kutsudes komisjoni üles korraldama põhjalikke mõjuhinnanguid seadusandlike ettepanekute kohta, millel võiks olla märkimisväärne majanduslik, keskkonnaalane või sotsiaalne mõju.
Viimastel aastatel on ELi juhid Euroopa Ülemkogu kohtumistel juhtinud mitmel korral tähelepanu ka vajadusele lihtsustada õigusnorme ELi pikaajalise konkurentsivõime suurendamiseks.
2026. aasta märtsis kutsusid nad komisjoni üles:
- tagama, et kõik uued ELi algatused oleksid kooskõlas lõimitud lihtsuse põhimõttega, et nendega kaasneksid kvaliteetsed mõjuhinnangud, et need aitaksid kaasa ELi konkurentsivõime eesmärkide saavutamisele, kulude vähendamisele ja koormuse vältimisele
- võtma direktiivide asemel eelistatavalt vastu määrusi
- piirama delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kasutamist, kus tuleks keskenduda tehnilistele elementidele
Komisjon avaldas järelmeetmena 2026. aasta aprillis teatise lihtsama, selgema ja paremini täidetava ELi normistiku kohta, milles esitatakse jõulisem lähenemisviis parema õigusloome saavutamiseks. Sellega peaks kaasnema rida algatusi, mida tuleks asjaomastes nõukogu ettevalmistavates organites edasi arendada.
See on alates 2021. aastast.esimene parema õigusloome raamistikku käsitlev reform.
Lisateave
ELi õigusnormide lihtsustamine
ELi konkurentsivõime suurendamine: edasised sammud
Nõukogu roll ELi otsustusprotsessis
Viimati läbi vaadatud: 10. september 2026
