Skip to content

Paremat õigusloomet käsitlev kokkulepe

Mis on paremat õigusloomet käsitlev kokkulepe?

Paremat õigusloomet käsitleva kokkuleppe eesmärk on parandada ELi tegevust seadusandjana ja tagada, et ELi õigusaktid teeniksid paremini kodanike ja ettevõtjate huve. See peaks muutma ELi õigusloomeprotsessi läbipaistvamaks, sidusrühmade panusele avatuks ja lihtsamini jälgitavaks. Samuti aitab see hinnata ELi õigusaktide mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kohalikule tööstusele ja tavakodanikele. Sellega kehtestatakse uus ELi institutsioonide vaheline kokkulepe, mille eesmärk on muuta nendevaheline koostöö sujuvamaks ja selgemaks.

Paremat õigusloomet käsitleva kokkuleppe (seda tuntakse ka parema õigusliku reguleerimise või aruka reguleerimise nime all) üks peamisi eesmärke on tagada, et ELi poliitika ja õigusaktide eesmärgid saavutatakse võimalikult väikeste kulude ja halduskoormusega. Sellise töömeetodi abil tagatakse poliitiliste otsuste väljatöötamine avatult, läbipaistvalt, olles teadlikud parimatest olemasolevatest tõenditest ning olles igakülgselt kaasanud sidusrühmad. Parem õigusloome hõlmab kogu poliitikatsüklit: poliitika kujundamist ja väljatöötamist, vastuvõtmist, rakendamist, kohaldamist, hindamist ja läbivaatamist. Selle tsükli iga etapi jaoks kehtestatakse konkreetsed põhimõtted, eesmärgid, vahendid ja menetlused, et oleks kindel, et ELil on parim võimalik õigusloome.

Miks seda vaja on?

Mõista seda, kuidas seadusandlik ettepanek ELi tasandil sünnib, ning jälgida selle teekonda läbi kõigi institutsioonide kuni siseriiklikusse õigusesse ülevõtmiseni ei ole lihtne. See protsess on tihti keeruline ja võib kesta kaua. Samal ajal on ülimalt oluline tagada, et õigusaktid oleksid kvaliteetsed ning vastaksid ühiskonna ja ettevõtjate vajadustele. Seepärast mõeldakse ELi institutsioonides pidevalt sellele, kuidas parandada Euroopa Liidu tegevust seadusandjana. Samuti on eesmärk tõhustada koostööd Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu vahel, et ELi kodanike huve paremini teenida.

Parem õigusloome on ELi töös kesksel kohal ning sellega antakse äärmiselt oluline panus konkurentsivõimesse, majanduskasvu ja töökohtade loomisse, lihtsustades õigusakte ning kohandades neid paremini ettevõtete ja kodanike vajadustega.

Täpsemalt

Junckeri komisjoni poolt välja pakutud terviklik parema õigusloome tegevuskava koosneb kahest olulisest komponendist.

Ettepanek institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe kohta

See hõlmab eelkõige programmitööd ja kavandamist, parema õigusloome vahendite kohaldamist ning delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Nimetatud kokkulepe peaks asendama olemasoleva 2003. aasta paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe.

Teatis „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava”

Nimetatud teatises tutvustatakse komisjoni lähenemisviisi paremale õigusloomele ja sellega võtab komisjon endale kohustuse suurendada oma töös avatust ja läbipaistvust. Teatises nähakse samuti ette vahendid, mida komisjon hakkab kasutama, sealhulgas uued integreeritud suunised parema õigusloome kohta. Samuti selgitatakse selles, kuidas komisjon tugevdab õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT).

REFIT

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm (REFIT) on komisjoni programm, mille eesmärk on tagada ELi õigusaktide eesmärgipärasus ja saavutada ELi seadusandjate taotletud tulemused.

Samuti sisaldab parema õigusloome tegevuskava mitut saatedokumenti, millel on otsene seos nõukogu poolt läbi vaadatavate elementidega. Nende dokumentide hulka kuuluvad parema õigusloome suunised ning õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga (REFIT) seotud dokumendid.

Nõukogus

Parem õigusloome on jätkuvalt nõukogu prioriteet. Nõukogu soovib saavutada kvaliteetsema tõenditel põhineva õigusloome ning tõhusa ja väiksema halduskoormusega poliitikakujundamise. Oma püüdlustes tagada, et ELi õigusaktid oleksid eesmärgipärased, on konkurentsivõime nõukogu mitmel korral vastu võtnud järeldused parema õigusloome kohta. Need järeldused on heaks kiitnud ka Euroopa Ülemkogu.

2015. aasta märtsis alustas üldasjade nõukogu ettevalmistusi läbirääkimiste pidamiseks institutsioonidevahelise kokkuleppe üle. Üldasjade nõukogu tegi COREPERile ülesandeks analüüsida küsimusi, mida tulevane institutsioonidevaheline kokkulepe parema õigusloome kohta hõlmata võiks. Pärast tehnilisel tasandil ja hiljem COREPERis toimunud arutelusid leppisid ministrid 2015. aasta aprillis üldasjade nõukogu istungil kokku kõnealuse kokkuleppe peamistes prioriteetides nõukogus (programmitöö, parem õigusloome ja ekspertidega konsulteerimine delegeeritud õigusaktide koostamisel). Kõnealust seisukohta kajastas üldasjade nõukogu eesistuja Edgars Rinkevics oma komisjoni asepresidendile Frans Timmermansile saadetud kirjas, ja see on aluseks läbirääkimiste pidamisel kahe ülejäänud institutsiooniga.

Komisjon võttis parema õigusloome tegevuskava vastu 19. mail 2015. Nõukogu pidas sel teemal arvamuste vahetuse üldasjade nõukogu 23. juuni 2015. aasta istungil. Ministrid tegid kokkuvõtte nõukogus tehtud tööst, eelkõige seoses institutsioonidevahelise kokkuleppega, mille nõukogu, Euroopa Parlament ja komisjon peavad omavahel läbi rääkima. Ministrid arutasid ka laiema parema õigusloome tegevuskava sisu ettevõtjate ja kodanike vaatenurgast.

Nõukogu kinnitas 15. detsembril 2015 Euroopa Parlamendi ja komisjoniga saavutatud paremat õigusloomet käsitleva esialgse kokkuleppe.

Nõukogu võttis paremat õigusloomet käsitleva kokkuleppe vastu 15. märtsil 2016. Samuti kiitsid ministrid heaks iga-aastase programmitöö korra, milles nähakse ette, kuidas institutsioonidevahelise kokkuleppe sätteid praktikas ellu viia ja esialgne ajakava selleks.

Kokkulepe allkirjastati 13. aprillil 2016 ning see jõustus samal päeval. Kokkulepe avaldati Euroopa Liidu Teatajas 12. mail 2016.

Teemad