"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Konkurentsivõime nõukogu (siseturg ja tööstus), 26. veebruar 2026
Peamised tulemused
2026. aasta ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne
Ministrid arutasid 2026. aasta ühtse turu ja konkurentsivõime aruannet, mille komisjon esitas 30. jaanuaril 2026. Nad tunnistasid aruandes esile tõstetud probleeme, sealhulgas halduskoormust, ülereguleerimist ja allesjäänud tõkkeid, nagu nn kümme kohutavat tõket. Nad mainisid ka kõrgeid energiahindu, heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) seotud kulusid ja sõltuvust kriitilisest toormest. Paljud kutsusid üles minema juba sel aastal strateegialt üle tegudele.
Mitu ministrit kutsusid üles võtma kiiresti vastu äriühinguõiguse 28. režiimi, looma tõelise kapitaliturgude liidu, sõlmima uusi kaubanduslepinguid ning rakendama kriitilise toorme määruses ette nähtud meetmeid, nagu toorme ELis kaevandamine ja ringlussevõtt. Mõnes sõnavõtus hoiatati ka ülereguleerimise (st ebavajalike riiklike õigusnormide lisamise) eest ja märgiti, et mõned siseturu probleemid tulenevad liikmesriikide meetmetest.
Ministrid märkisid ära sektorid, kus sõltuvus on kõige suurem ja mis vajavad erilist tähelepanu, nagu terase ja alumiiniumi, pooljuhtide, akude ja patareide, ravimite ja autotööstus.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Hädaolukorra lahendamise kavad tööstuse vastupanuvõime jaoks
Ministrid vahetasid arvamusi tööstuse vastupanuvõime jaoks koostatud hädaolukorra lahendamise kavade üle; nende kavade näol on tegemist Euroopa terasetööstuse, autotööstuse ja keemiatööstuse tegevuskavade järelmeetmetega puhta tööstuse kokkuleppe raames.
Enamik ministreid tervitas neid väljapakutud valdkondlikke kavasid ja kutsus üles neid kiiresti rakendama, samas kui mõned rõhutasid vajadust lihtsustada valdkondadevahelisi õigusakte, näiteks loanõudeid. Kõrgeid energiahindu peeti üheks peamiseks probleemiks konkurentsivõime parandamisel kõigis kolmes sektoris.
Autode küsimuses pooldas valdav enamus ministreid süsiniku piirimeetme (SPIM) ja heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) läbivaatamist, ent arvamused vajalike muudatuste kohta olid väga erinevad. Mitu delegatsiooni kutsusid üles REACHi määrust sihipäraselt läbi vaatama ning avaldasid toetust autotööstuse paketile, uute sõidukite CO2-heite sihttasemete paindlikkusele ja akude tootmise edendamise strateegiale, kuid muude ettepanekute, näiteks ettevõtete autoparkide suhtes oldi eri seisukohtadel. Kemikaalide küsimuses pidas enamik ministreid kemikaalide liitu tervitatavaks. Terase teemal peeti suureks mureks kolmandate riikide ületootmist, kusjuures paljud ministrid kutsusid üles kasutama kaubanduse kaitsemeetmeid. Lisaks rõhutas mitu ministrit vajadust hoida vanametall ELis ja luua teisese toorme turg.
Ministrid võtsid vastu nõukogu järeldused, mis käsitlevad tarbijakaitse tegevuskava aastani 2030, mille Euroopa Komisjon esitas 19. novembril 2025. Järeldustes kutsutakse üles tugevdama tarbijakaitset (eelkõige e-kaubanduse puhul), edendama kestlikku tarbimist, parandama nõuete täitmise tagamist ja tihendama liikmesriikidevahelist koostööd.
Tarbijakaitse ja konkurentsivõime on ühe mündi kaks külge. Tarbijate kaitsmiseks digiajastul peame võitlema kahjulike veebitavade ja -riskide vastu, tagama kestliku tarbimise ja tugevdama piiriülest nõuete täitmise tagamist. Ainult julge tegutsemisega nendes valdkondades saame luua õiglasema, keskkonnahoidlikuma ja turvalisema Euroopa turu kõigi tarbijate jaoks.
Küprose Vabariigi energeetika-, kaubandus- ja tööstusminister Michalis Damianos
Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse Euroopa Konkurentsivõime Fondi üle, mis on ELi 2028–2034. aasta pikaajalise eelarve (tulevane mitmeaastane finantsraamistik) üks võtmetähtsusega element. Liikmesriigid tervitasid Euroopa Konkurentsivõime Fondi kui olulist investeeringute ja innovatsiooni edendamise vahendit. Siiski tõstatati arutelu käigus küsimus, kas fond peaks projekte prioriseerima üksnes lähtuvalt nende tipptasemel olemisest või arvestama ka geograafilise tasakaaluga.
Paljud ministrid toonitasid, et fond peab olema kasutajasõbralik ning pakkuma kogu investeerimistsükli jooksul VKEdele konkreetseid suuniseid ja tuge. Nad rõhutasid, et on oluline toetada projekte kogu tarneahelas. Lisaks tõstsid paljud delegatsioonid esile asjaolu, et Euroopa Konkurentsivõime Fond on tähtis siduda tihedalt ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamistikuga „Euroopa horisont“, tagamaks uuenduslikele projektidele pideva toetuse alates prototüübi etapist kuni tööstusliku kasutuselevõtuni.
Mitu delegatsiooni toonitasid ka seda, et on oluline, et Euroopa Konkurentsivõime Fond meelitaks ligi erainvesteeringuid ja vähendaks riske. Nad tegid ettepaneku kaasata kohalike investeeringute toetamiseks riiklikke investeerimispanku ning soovitasid erarahastuse mobiliseerimiseks õppida selliste investeerimisprogrammide nagu praegune „InvestEU“ kogemustest.
VKEd on kõigi ELi väärtusahelate üks keskne osa ning nad tuleb integreerida koostööpõhistesse teadusuuringute ja tootmise väärtusahelatesse, et meie tööstusökosüsteemid oleksid vastupidavad ja tõhusad. Meie konkurentsivõime seisneb VKEde integreerimises kogu tarneahelasse ning Euroopa Konkurentsivõime Fond võib pakkuda VKEdele programmis osalemise ja kasvamise tarbeks lihtsamaid vahendeid.
Küprose Vabariigi energeetika-, kaubandus- ja tööstusminister Michalis Damianos
Ühise vastutuse võtmine tõkete kaotamiseks ühtselt turult
Lõunasöögi käigus vahetasid ministrid arvamusi teemal „Ühise vastutuse võtmine tõkete kaotamiseks ühtselt turult“. Eesistujariik Küpros koostas arutelu suunamiseks märgukirja, milles paluti ministritel jagada oma seisukohti järgmistes küsimustes: komisjoni vajakajäämised ja liikmesriikide kohustused; tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“; teenuste lihtsasti elluviidavad (nn kerge saagi) reformid, mis võivad pakkuda ettevõtjatele kiireid ja märgatavaid parendusi, võimalikud siduvad tähtajad nn kümne kohutava tõkke kõrvaldamiseks ning erimeetmed konkreetsete sektorite jaoks.
Poola delegatsioon teavitas ministreid energiamahukate tööstusharude ministrite liidu kohtumise tulemustest.
Eesti, Iirimaa, Läti Soome ja Tšehhi delegatsioon tegid ministritele ettekande teemal „Tõhus konkurentsipoliitika kui hästi toimiva, vastupanuvõimelise ja konkurentsivõimelise ühtse turu nurgakivi“.
Belgia delegatsioon teavitas ministreid tööstuse konkurentsivõime kaitsmisest vesiniku suhtes pragmaatilise ja tehnoloogianeutraalse lähenemisviisi kasutamise abil taastuvenergia direktiivi (RED III) alusel.
