Nõukogu (keskkond), 19.06.2017, 19. juuni 2017

Peamised tulemused

Pariisi kokkulepe

Nõukogu arutas avalikul istungil viimaseid arenguidkliimamuutuste rahvusvahelisel käsitlemisel. Keskkonnaministrid avaldasid oma seisukohti USA administratsiooni ühepoolse otsuse kohta taanduda Pariisi kokkuleppest ja tervitasid ühehäälselt selle küsimuse kohta samal päeval välisasjade istungil vastu võetud järeldusi.

Ministrid kinnitasid taas ühehäälselt oma kindlat pühendumust selle globaalse ja õiguslikult siduva kokkuleppe kiirele ja täielikule rakendamisele. Kliimamuutusega võitlemine nõuab vastutustundlikku globaalset juhtimist ning EL ja selle liikmesriigid on valmis seda juhtpositsiooni võtma. Seda küsimust on kavas arutada ka Euroopa Ülemkogu kohtumisel sel nädalal 22.–23. juuni 2017.

„Kliimamuutuste vastases võitluses ei tohi olla kahtlusi. Meie tulevik vajab puhast ja jätkusuutlikku planeeti. Minu kolleegid ja mina oleme täna kajastanud oma välisministrite seisukohti, kinnitades taas, et Pariisi kokkulepe täidab oma eesmärki ja selle üle ei saa hakata uuesti läbirääkimisi pidama. EL ja selle liikmesriigid töötavad intensiivselt, et valmistada ette selle aasta novembris Bonnis toimuvat ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP 23); ning praeguseks oleme alustanud Pariisi kokkuleppe täielikku rakendamist. Kutsume üles kõiki globaalseid partnereid sama tegema.“  

Jose A. Herrera, Malta kestliku arengu, keskkonna ja kliimamuutuste minister 

EL on võtnud eesmärgiks vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 40%. See eesmärk esitati 2015. aasta märtsis ELi ja selle liikmesriikide kavatsetava riiklikult kindlaksmääratud panusena Pariisi kokkuleppe raames. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kuuluvad sektorid 2030. aastaks vähendama heitkoguseid 43 % ja sellesse süsteemi mittekuuluvad sektorid 30 %, mõlematel juhtudel 2005. aastaga võrreldes. EL töötab praegu välja asjakohaseid uusi õigusakte.

• Kliimamuutused: nõukogu kinnitab veel kord, et Pariisi kokkulepe täidab oma eesmärki ning selle üle ei saa uuesti läbirääkimisi pidada
• Ajakava – Pariisi kokkulepe
• Infograafik „Kliimamuutus: kuidas kavatseb EL tulemusteni jõuda?“

HKSi mittekuuluvad sektorid: jõupingutuste jagamine ning maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus

Nõukogu pidas ka mõttevahetuse seoses kahe seadusandliku ettepanekuga, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid HKSi mittekuuluvates sektorites. Üks ettepanek puudutab jõupingutuste jagamist käsitlevat määrust ning teine maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitlevat määrust (LULUCFi määrus).

Ministrid hindasid seni tehtud edusamme ja vahetasid arvamusi ettepanekute lahendamata võtmeküsimuste teemal, keskendudes uue turvareservi lisamisele jõupingutuste jagamist käsitlevasse määrusesse ja metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemete kehtestamisele LULUCFi määruses.

Delegatsioonid andsid väärtuslikke poliitilisi suuniseid edasise tegevuse kohta seoses kahe kõnealuse küsimusega. Sellele tuginedes jätkab nõukogu tööd eesmärgiga leppida enne aasta lõppu kokku läbirääkimisseisukohas.

„Me oleme Malta eesistumise ajal teinud HKSi mittekuuluvaid sektoreid käsitlevate seadusandlike eelnõudega olulisi edusamme. Ma usun, et kokkuleppele jõudmine ei ole enam kaugel, kuid me vajame liikmesriikide poolt veel mõningaid jõupingutusi. Nüüd on olulisem kui eales varem keskenduda ELi 2030. aasta kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi täitmisele. Meie ühise kohustuse täitmine on meie ühine vastutus. Ma olen kindel, et Eesti eesistumise ajal võime jõuda kompromissini.“  

Jose A. Herrera, Malta kestliku arengu, keskkonna ja kliimamuutuste minister

HKSi mittekuuluvad sektorid on osa põhilistest ELi vahenditest kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning Pariisi kokkuleppest tulenevate ELi kohustuste täitmiseks.

• HKSi mittekuuluvad sektorid – eduaruanne

Loodust, rahvast ja majandust käsitlev ELi tegevuskava

Nõukogu võttis vastu järeldusedloodust, rahvast ja majandust käsitleva ELi tegevuskava kohta. Tegevuskavaga parandatakse loodusvaldkonna direktiivide rakendamist, et saaks ära kasutada nende täielikku potentsiaali.

Ministrid väljendasid toetust ELi tegevuskavale, mille eesmärk on käsitleda mitmeid tuvastatud rakendamise puudujääke nelja prioriteetse valdkonna ja 15 konkreetse meetme abil.

Kõnealused järeldused näitavad ELi kindlat pühendumust liikide ja looduslike elupaikade kaitsmisele ning strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgi täitmisele, mis seisneb bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste vähenemise peatamises ja tagasipööramises.

• Nõukogu järeldused loodust, rahvast ja majandust käsitleva ELi tegevuskava kohta