"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
ELi keskkonnaministrid jõudsid kokkuleppele (üldine lähenemisviis) pakendeid ja pakendijäätmeid käsitleva määruse ettepaneku suhtes.
2021. aastal tekitas iga eurooplane 190 kg pakendijäätmeid. Kui me midagi ei muuda, kasvab see hulk 2030. aastaks ligi 20% võrra. Me ei saa lubada sellel juhtuda. Täna kokku lepitud üldine lähenemisviis annab kindla sõnumi, et EL on pühendunud kõigist allikatest pärit pakendijäätmete vähendamisele ja vältimisele. See määrus on ringmajanduse ja kliimaneutraalse Euroopa suunas liikumisel äärmiselt oluline.
Hispaania valitsuse kolmas asepeaminister ning ökoloogilise ülemineku ja demograafiliste väljakutsete minister Teresa Ribera Rodríguez
Kavandatava määruse eesmärk on võidelda ELis tekkivate pakendijäätmete hulga suurenemise vastu, ühtlustades samal ajal pakendite siseturgu ja edendades ringmajandust. Samuti kehtestatakse sellega nõuded, millega tagatakse, et pakendid on ohutud ja kestlikud, sätestades, et kõik pakendid peavad olema ringlussevõetavad ja et probleemsete ainete sisaldus peab olema minimaalne. Sellega kehtestatakse ka märgistusnõuded, et parandada tarbijate teavitamist.
Kooskõlas jäätmehierarhiaga leppisid ministrid kokku õigusnormides pakendijäätmete tekke minimeerimiseks, kehtestades siduvad korduskasutuse sihtmäärad, piirates teatavat liiki ühekorrapakendeid ja nõudes ettevõtjatelt kasutatavate pakendite vähendamist vajaliku miinimumini.
Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse esimese ELi mulla seisundit käsitleva direktiivi ettepaneku üle. Ettepanekus seatakse pikaajaline eesmärk tagada 2050. aastaks kogu ELis kõigi mullaökosüsteemide hea seisund kooskõlas ELi mullastrateegiaga aastani 2030.
Ettepanekus sätestatakse mulla seisundi seire ja hindamise siduvad nõuded, et luua terviklik seireraamistik kõigi muldade jaoks kogu ELis. Uutes normides käsitletakse ka mulla kestlikku majandamist ja saastatud alade taastamist.
Ministrid pidasid ettepanekut tervitatavaks ja nõustusid, et mullaseiret ja mulla vastupidavust käsitlevat ELi tasandi õigusakti on vaja. Nad vahetasid arvamusi selle üle, kuidas kavandatud mullaseire raamistik võiks aidata parandada mulla seisundit ettenähtud aja jooksul, ning selle üle, kui kõrged eesmärgid tuleb mulla saastumise vastu võitlemiseks seada.
ELi keskkonnaministrid arutasid ka komisjoni ettepanekut luua kogu ELi hõlmav integreeritud metsaseiresüsteem.
Seireraamistik tagab ühtlustatud andmed ELi metsade seisundi ja majandamise kohta ning hõlmab kõiki metsi ja muud metsamaad kogu ELis. Kavandatava määruse eesmärk on samuti toetada liikmesriike vabatahtlike integreeritud pikaajaliste metsakavade koostamisel ja ajakohastamisel.
Ministrid keskendusid oma sõnavõttudes sellele, kas nad peavad kavandatavat metsaseire raamistikku piisavaks ja tõhusaks, mis on kõige asjakohasemad aspektid olemasolevate teadmistelünkade täitmiseks ning kuidas tulevast määrust kulutõhusalt rakendada.
Lõunasöögi ajal ühines ministritega kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu esimees professor Ottmar Edenhofer, et arutada 2040. aasta kliimaeesmärki. Professor Edenhofer tutvustas ministritele 2040. aasta eesmärki käsitlevate teadusnõukogu nõuannete peamisi tulemusi ja komisjon rääkis ministritele oma järgmiste kuude plaanidest.
Muude küsimuste raames teavitas eesistujariik ministreid edusammudest kahe seadusandliku ettepaneku menetlemisel: õhukvaliteedi direktiivi muutmine ja ELi süsiniku sidumise sertifitseerimisraamistikku käsitlev määrus.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Komisjon ja eesistujariik andsid ministritele aru peamistest hiljutistest rahvusvahelistest kohtumistest:
istungjärkudevahelise protsessi neljas koosolek, kus käsitletakse strateegilist lähenemisviisi ning kemikaalide ja jäätmete keskkonnaohutut käitlemist pärast 2020. aastat, ning kemikaalide käitlemise rahvusvahelise konverentsi viies istungjärk (ICCM5) (Bonn, Saksamaa, 23.–29. september 2023)
Minamata elavhõbedakonventsiooni osaliste konverentsi viies istungjärk (COP5) (Genf, Šveits, 30. oktoober – 3. november 2023)
plastireostust käsitleva rahvusvahelise õiguslikult siduva instrumendi väljatöötamiseks moodustatud valitsustevahelise läbirääkimiskomitee kolmas istungjärk (INC-3) (Nairobi, Keenia, 13.–19. november 2023)
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungjärk (COP28) (Dubai, Araabia Ühendemiraadid, 30. november – 12. detsember 2023)
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Komisjon tutvustas oma hinnangut riiklikele energia- ja kliimakavadele ja esitas teavet teemal „Programmi „Euroopa horisont“ ELi missioonid kui kohalike kliimameetmete vahend“.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
2021. aastal tekitas iga eurooplane 190 kg pakendijäätmeid. Kui me midagi ei muuda, kasvab see hulk 2030. aastaks ligi 20% võrra. Me ei saa lubada sellel juhtuda. Täna kokku lepitud üldine lähenemisviis annab kindla sõnumi, et EL on pühendunud kõigist allikatest pärit pakendijäätmete vähendamisele ja vältimisele. See määrus on ringmajanduse ja kliimaneutraalse Euroopa suunas liikumisel äärmiselt oluline.