"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
ELi keskkonnaministrid kiitsid heaks nõukogu järeldused, milles käsitletakse 30. novembrist kuni 12. detsembrini 2023 Dubais, Araabia Ühendemiraatides toimuva ÜRO 2023. aasta kliimamuutuste konverentsi (COP28) ettevalmistamist. Need järeldused on ELi üldiseks läbirääkimisseisukohaks COP28-l.
Täna saadame oma partneritele tugeva sõnumi: EL on kliimameetmete valdkonnas ülemaailmne liider. Dubais oleme läbirääkimistel esirinnas, et näidata ELi kindlaimat pühendumust rohepöördele ja innustada oma partnereid meie eeskuju järgima. EL on muutuste liikumapanev jõud ja me peame maailmas rääkima ühel häälel. Me lihtsalt ei saa kasutada raskusi ettekäändena, et Pariisi kokkuleppe eelse olukorra juurde tagasi pöörduda.
Hispaania valitsuse kolmas asepeaminister ning ökoloogilise ülemineku ja demograafiliste väljakutsete ministri kohusetäitja Teresa Ribera Rodríguez
Nõukogu rõhutas oma järeldustes, kui oluline on märkimisväärselt suurendada ülemaailmseid kliimaeesmärke, et Pariisis seatud 1,5°C eesmärk oleks endiselt saavutatav. Samuti kutsus nõukogu üles kõrvaldama kogu maailmas juba enne 2050. aastat kasutusest fossiilkütused, mille puhul ei rakendata kasvuhoonegaase oluliselt vähendavat tehnoloogiat, ja kaotama võimalikult kiiresti fossiilkütuste toetused, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele. Ministrid innustasid võtma ülemaailmseid meetmeid, et kolmekordistada ülesseatud taastuvenergia võimsus 11 TW-ni ja kahekordistada energiatõhususe parandamise määra 2030. aastaks.
Nõukogu rõhutas samuti, kui oluline on viia COP28-l edukalt läbi esimene ülemaailmne kokkuvõte ning kordas ELi ja selle liikmesriikide võetud kindlat kohustust jätkata kliimameetmete rahvusvahelise rahastamise laiendamist.
ELi riiklikult kindlaksmääratud panus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni
Ministrid kiitsid heaks ELi ajakohastatud, riiklikult kindlaksmääratud panuse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni. Riiklikult kindlaksmääratud panused on lahutamatu osa Pariisi kokkuleppest, mille kohaselt peab iga konventsiooniosaline teada andma oma 2020. aasta järgsetest kliimameetmetest. ELi uut riiklikult kindlaksmääratud panust on ajakohastatud seoses õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ kõigi oluliste elementide vastuvõtmisega. Selles kontekstis võimaldaks paketi „Eesmärk 55“ raamistiku täielik rakendamine ELil ja selle liikmesriikidel isegi ületada ELi eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55%.
Riiklikult kindlaksmääratud panustes sätestatakse iga riigi tehtavad jõupingutused riiklike heitkoguste vähendamiseks ja kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. EL esitab ELi ja liikmesriikide nimel ühe riiklikult kindlaksmääratud panuse esildise.
Pariisi kokkulepe: ELi tegevus kliimaneutraalsuse saavutamiseks (Infograafik)
CO₂ heite normid raskeveokitele
Ministrid jõudsid kokkuleppele (üldine lähenemisviis) uute raskeveokite CO₂ heite norme käsitleva määruse läbivaatamise ettepaneku suhtes.
Tänase kokkuleppega kinnitasime taas oma pühendumust ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamisele. Veoautod ja bussid on maanteetranspordi oluline osa, mõjutades miljonite kodanike igapäevaelu. Inimesed väärivad võimalust elada keskkonnasõbralikumas ja tervislikumas keskkonnas ning me oleme nüüd sellele eesmärgile sammu võrra lähemal. Samal ajal tagame tööstuse konkurentsivõime, muutes tegevuskava uute investeeringute jaoks selgemaks.
Hispaania valitsuse kolmas asepeaminister ning ökoloogilise ülemineku ja demograafiliste väljakutsete ministri kohusetäitja Teresa Ribera Rodríguez
Ettepaneku eesmärk on kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega maanteetranspordisektori CO₂ heidet veelgi vähendada, suurendades 2030. aastaks seatud heitkoguste vähendamise eesmärke ning kehtestades aastateks 2035 ja 2040 uued eesmärgid. Lisaks hõlmatakse eesmärkidega rohkem sõidukikategooriaid, eelkõige bussid ja haagiseid. Linnabusside osas leppisid ministrid kokku, et kõik uued linnabussid peavad olema alates 2035. aastast heitevabad ning seadsid 2030. aastaks selle kategooria sõidukite jaoks vahe-eesmärgiks 85%.
Nõukogu jõudis kokkuleppele (üldine lähenemisviis) asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamise ettepaneku suhtes.
Ettepanekuga laiendatakse direktiivi kohaldamisala väikestele tiheasustusaladele ja palutakse liikmesriikidel koostada suurlinnade jaoks vihmavee äravooluga tegelemise kavad. Samuti kehtestatakse sellega asulareovee puhastamise sektori jaoks siduv, igas liikmesriigis 2040. aastaks saavutatav energianeutraalsuse eesmärk, ning vahe-eesmärgid 2030. ja 2035. aastaks.
Üldine lähenemisviis on volitus, mille alusel pidada Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi õigusakti lõpliku vormi üle.