"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
ELi keskkonnaministrid kohtusid Luxembourgis ja leppisid kokku üldises lähenemisviisis roheväidete direktiivi, mullaseire direktiivi ja jäätmeid käsitleva läbivaadatud raamdirektiivi suhtes. Nad võtsid ametlikult vastu looduse taastamise määruse.
EL on haaranud kinni ainulaadsest, kiiresti mööduvast võimalusest peatada elurikkuse vähenemine, et kindlustada tulevastele põlvkondadele elamisväärne tulevik.
Täna leppisime kokku ka kolmes peamises ELi direktiivis, milles käsitletakse ringmajandust ja mulla seisundit ELis: näitasime üles pühendumust rohepöördele, kaitstes oma tarbijaid rohepesu eest, võideldes toidu- ja tekstiilijäätmete vastu ning kaitstes muldasid degradeerumise eest.
EL liigub järjekindlalt edasi oma keskkonna- ja kliimaeesmärkide ning ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi suunas.
Alain Maron, kliimamuutuste, keskkonna, energeetika ja Belgia osalusdemokraatia eest vastutav minister pealinna Brüsseli piirkonna valitsuses
Looduse taastamise määrus
Nõukogu võttis täna ametlikult vastu esimese omalaadse määruse looduse taastamise kohta. Õigusakti eesmärk on kehtestada meetmed, et taastada 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest ning 2050. aastaks kõik taastamist vajavad ökosüsteemid.
Selles sätestatakse konkreetsed õiguslikult siduvad eesmärgid ja kohustused looduse taastamiseks maismaa-, mere-, magevee-, metsa-, põllumajandus- ja linnaökosüsteemides. ELi tasandi erimeetmed hõlmavad tolmeldajate ja rohumaaliblikate kaitset, linna rohealade kaitsmist ja vähemalt kolme miljardi lisapuu istutamist 2030. aastaks.
ELi keskkonnaministrid leppisid kokku üldises lähenemisviisis komisjoni ettepaneku suhtes vaadata läbi jäätmete raamdirektiiv, keskendudes eelkõige tekstiili- ja toidusektorile. Üldine eesmärk on vähendada tekstiili- ja toidujäätmete tekke ja käitlemisega seotud keskkonna- ja kliimamõju. Eesmärk on ka ringluse edendamine tekstiilisektoris.
Uute normidega kehtestatakse kohustuslikud ja ühtlustatud laiendatud tootjavastutuse süsteemid tekstiilitootjatele kõigis ELi liikmesriikides. Üldise lähenemisviisiga kehtestatakse liikmesriikidele ka õiguslikult siduvad toidujäätmete vähendamise eesmärgid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks: 10% töötlemise ja tootmise valdkonnas ning 30% (inimese kohta) jaemüügis, restoranides, toitlustusteenustes ja kodumajapidamistes.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Ministrid jõudsid kokkuleppele üldises lähenemisviisis kavandatava roheväidete direktiivi suhtes.
Direktiivi eesmärk on kaitsta tarbijaid rohepesu eest: sellega kehtestatakse kogu ELis miinimumnõuded sõnaselgete (kirjalike või suuliste) keskkonnaväidete ja keskkonnamärgiste põhjendamisele, edastamisele ja kontrollimisele.
Eesmärk on kiirendada ELis rohepööret ringmajanduse ja puhta majanduse suunas, aidates seeläbi kaasa üldeesmärgile saavutada 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsus.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
ELi keskkonnaministrid leppisid kokku üldises lähenemisviisis mullaseiret ja mulla vastupanuvõimet käsitleva direktiivi suhtes. Direktiivi eesmärk on suunata EL 2050. aastaks muldade hea seisundi saavutamise teele.
Selle püüeldava eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse täna saavutatud üldises lähenemisviisis meetmed mulla seisundi seire kohustuslikuks muutmiseks, sätestatakse mulla kestliku majandamise juhtpõhimõtted ning käsitletakse olukordi, kus mulla saastumine kujutab endast vastuvõetamatuid tervise- ja keskkonnariske.
Ministrid kiitsid heaks järeldused kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahehindamise kohta, mis sillutavad teed rohelisele, õiglasele ja kaasavale üleminekule kestliku Euroopa suunas.
Järeldustes rõhutatakse, et Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamine on rohepöörde esmatähtsate eesmärkide saavutamiseks äärmiselt oluline. Järeldustes käsitletakse muu hulgas vastupanuvõimet kliimamuutustele ja ohuvalmidust, kliimamuutuste leevendamist, elurikkuse kaitset, nullsaastet ja ringmajandust.
Liikmesriigid rõhutasid ka vajadust ühiskondliku heakskiidu ja õiglase ülemineku järele. Need järeldused suunavad komisjoni, et kohandada meetmeid 2030. aasta eesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks.
ELi keskkonnaministrid osalesid ka poliitilises mõttevahetuses komisjoni teatise üle, mis käsitleb ELi 2040. aasta kliimaeesmärki.
Ministrid vahetasid arvamusi 2040. aasta kliimaeesmärgi üle, võttes arvesse selle panust liidu konkurentsivõimesse, tagades samal ajal õiglase ülemineku. Samuti jagasid nad oma seisukohti 2030. aasta järgse raamistiku kohta, sealhulgas nõudlusega seotud meetmete ja ringmajanduse potentsiaali kohta.
Lõunalauas vahetasid ministrid arvamusi kliimariskide juhtimist käsitleva komisjoni teatise üle.
Ministrid tunnistasid, et kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades on vaja süsteemset poliitilist reageerimist. Nad väljendasid oma seisukohti võimalike uute koostööviiside kohta, et tegeleda kliimariskidega eri valitsemistasanditel, sealhulgas ELi tasandil. Samuti jagasid nad teiste ministritega teavet kõigi meetmete kohta, mille nad on kehtestanud kliimariskide juhtimise integreerimiseks oma eelarve planeerimisse.
Aruteluta punktide hulgas võttis nõukogu vastu otsuse, et EL sõlmib Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitud, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist käsitleva kokkuleppe (avamereleping).
Kokkuleppe eesmärk on kaitsta maailma ookeane ja nende haldamist praeguste ja tulevaste põlvkondade nimel väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel. Need alad moodustavad umbes kaks kolmandikku ookeani pinnast ja 95% selle mahust.
Eesistujariik Belgia teavitas ministreid käimasolevast seadusandlikust tööst seoses kavandatava määrusega, milles käsitletakse plastgraanulite kaost tuleneva mikroplastireostuse vähendamist, ja seoses kavandatava määrusega romusõidukite kohta.
Eesistujariik ja komisjon teavitasid ministreid tulemustest valitsustevahelise läbirääkimiskomitee neljandal kohtumisel õiguslikult siduva kokkuleppe saavutamiseks, mis käsitleb plastireostust, sealhulgas merekeskkonnas (INC-4).
Poola, Tšehhi ja Ungari esitasid (mitteavalikul istungil) teavet innovatsioonifondi 2024. aasta enampakkumise tingimuste kohta muu kui bioloogilise päritoluga rohelise vesiniku tootmise puhul (H2 enampakkumise teine seeria).
Euroopa Liidu Nõukogu järgmise eesistujariigi Ungari delegatsioon tutvustas oma keskkonnaprogrammi.
Samuti võttis nõukogu aruteluta vastu punktid, mis on esitatud A-punktide nimekirjades.
