Skip to content
  • Nõukogu (keskkond)

Keskkonna nõukogu, 25. märts 2024

Peamised tulemused

Jäätmete raamdirektiiv

ELi keskkonnaministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse komisjoni ettepaneku üle vaadata läbi jäätmete raamdirektiiv, keskendudes tekstiili- ja toidusektorile. Arutelu üldine eesmärk oli anda täiendavaid suuniseid kavandatud muudatustega tehtavaks tehniliseks tööks.

Igal aastal kõrvaldatakse ELis jäätmetena miljoneid tonne toiduaineid ja tekstiili, millel on tohutu negatiivne mõju meie keskkonnale. Need on murettekitavad arvud ning täna arutusel olnud ettepaneku eesmärk on selle suundumuse kindel peatamine ja ringmajanduse edendamine. Pidasime viljaka arutelu, et anda lisasuuniseid jäätmete raamdirektiivi sihipärase läbivaatamise jaoks tehtavaks oluliseks tööks. Olen kindel, et saavutame lähikuudel tasakaalustatud kokkuleppe.

Alain Maron, kliimamuutuste, keskkonna, energeetika ja Belgia osalusdemokraatia eest vastutav minister pealinna Brüsseli piirkonna valitsuses

Ettepaneku eesmärk on vähendada tekstiili- ja toidujäätmete tekke ja käitlemisega seotud keskkonna- ja kliimamõju. Tekstiiltoodete puhul kehtestatakse kogu ELis kohustuslikud ja ühtlustatud laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et tootjad kataksid tekstiilijäätmete käitlemise kulud. Kavandatud normidega soovitakse samuti tagada, et kasutatud tekstiiltooteid sorteeritakse korduskasutamiseks ja neid, mida ei saa korduskasutada, võetakse jäätmehierarhia kohaselt ringlusse.

Samuti kehtestatakse ettepanekuga liikmesriikidele 2030. aastaks saavutatavad õiguslikult siduvad toidujäätmete vähendamise sihtmäärad, et aidata kaasa ELi kohustuste täitmisele kestliku arengu eesmärkide raames. Lisaks nõutakse muudetud direktiivis, et liikmesriigid vaatavad läbi ja kohandavad oma riiklikke toidujäätmete tekke vältimise programme kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.

Muude teemade hulgas arutasid ministrid 2030. aasta toidujäätmete vähendamise eesmärkide ambitsioonitaset ja tekstiilitootjate laiendatud vastutuse tõhusust tekstiilijäätmete keskkonnamõju vähendamisel.

Infograafik annab ülevaate ELi peamistest meetmetest toidukao ja toidujäätmete vähendamisel.
Toidujäätmed: ennetus, korduskasutus, ringlussevõtt (Infograafik)

Toidujäätmed: ennetus, korduskasutus, ringlussevõtt (Infograafik)

Mikroplastireostuse vähendamine

Ministrid pidasid ka poliitilise mõttevahetuse komisjoni ettepaneku üle, mis käsitleb plastgraanulite keskkonda sattumise ärahoidmist. Kavandatava määruse eesmärk on veelgi vähendada mikroplastireostust, eelkõige mikroplasti tahtmatut keskkonda sattumist plastgraanulite käitlemisel.

Ettepanekuga kehtestatakse käitajatele ning ELi ja kolmandate riikide vedajatele üldine kohustus plastgraanulite kao ärahoidmiseks ning see sisaldab käitajate parimaid käitlemistavasid, kohustuslikku sertifitseerimissüsteemi ja ühtlustatud metoodikat kao hindamiseks.

Ministrid pidasid ettepanekut tervitatavaks ja nõustusid, et mikroplastireostuse vähendamist käsitlev ELi tasandi õigusakt on vajalik. Nad keskendusid sellele, kas nad peavad sätteid piisavaks, ning hindasid kavandatavat määrust seoses avaliku ja erasektori eri osalejatele määratud vastutusega. Samuti hindasid nad vajadust lisada meretranspordiga seotud meetmeid, mida komisjoni esitatud ettepanek ei hõlma.

2040. aasta kliimaeesmärk

ELi keskkonnaministrid vahetasid ka arvamusi 2040. aasta kliimaeesmärki käsitleva hiljutise komisjoni teatise üle. Teatise eesmärk on algatada poliitiline arutelu ja anda teavet 2030. aasta järgse raamistiku ettevalmistamiseks.

Selleks on teatises esitatud visioon Euroopa kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks 2050. aastaks, mis hõlmab ELi kliimamääruses sätestatud 2040. aasta vahe-eesmärki. Komisjon tegi soovituse vähendada ELi kasvuhoonegaaside netoheidet 2040. aastaks 90% võrreldes 1990. aastaga.

Eelkõige pidasid ministrid teatist tervitatavaks ja rõhutasid vajadust ambitsioonika eesmärgi järele, mis samal ajal tagaks õiglase ülemineku ja konkurentsivõimelise kestlikkuse. Nad arutasid seda, kuidas EL peaks jätkama üleminekut kliimaneutraalsusele ja millised oleksid olulised eeltingimused 2030. aasta järgse raamistiku jaoks. Samuti vahetasid nad arvamusi selle üle, millistel sektoritel on suurim potentsiaal üleminekule kaasa aitamiseks.

A-punktid ja muud küsimused

Istungi alguses võtsid ELi keskkonnaministrid päevakorra seadusandliku tegevusega seotud A-punktina ametlikult vastu jäätmesaadetiste määruse läbivaadatud versiooni.

Lõunalauas arutasid koos ministritega veealast vastupanuvõimet volinik Wopke Hoekstra ja Leuveni Katoliikliku Ülikooli professor Patrick Willems. Mitteametlikul arutelul käsitleti kliimamuutuste piiriülest mõju veealasele vastupanuvõimele kogu Euroopas ning vajadust selle järele, et EL pakuks täiendavat rahalist ja regulatiivset toetust.

Muude küsimuste all teavitas eesistujariik ministreid praegustest edusammudest seoses ELi metsaseire raamistikku käsitleva määruse ja looduse taastamise määrusega.

Komisjon tutvustas kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahehindamist ja esitas teatise kliimariskide juhtimise kohta Euroopas. Samuti teavitati ministreid riiklike energia- ja kliimakavade seisust.

2030. aasta riiklike kliima- ja energiakavade peamised prioriteedid hõlmavad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist, taastuvenergia minimaalset osakaalu ja elektrivõrkude suuremat ühendatust.
Riiklikud energia- ja kliimakavad (Infograafik)

Riiklikud energia- ja kliimakavad (Infograafik)

Eesistujariik andis aru tema korraldatud kõrgetasemelistest üritustest ning andis koos komisjoniga aru peamistest hiljutistest rahvusvahelistest kohtumistest, sealhulgas:

  • metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungist (COP 14) Samarkandis, Usbekistanis (12.–17. veebruar 2024) ning
  • ÜRO Keskkonnaassamblee 6. istungjärgust (UNEA-6) Nairobis, Keenias (26. veebruar – 1. märts 2024)

Komisjon teavitas ministreid ka mitmesuguste mitmepoolsete keskkonnalepingute ratifitseerimisest.

Ministrid kuulasid ära Tšehhi ja Slovakkia esindajad seoses iga-aastase Karlovy Vary poliitilise dialoogi deklaratsiooniga ning vajadusega tugevdada õiglast üleminekut piirkondades, mida CO2-heite vähendamine kõige rohkem mõjutab.

Austria teavitas ministreid väikepõllumajandustootjate ja põllumajandustootjate võrgustike tähtsusest seoses seemnete kestlikkust ELis käsitleva määrusega, pidades silmas käimasolevat tööd ELi taimse paljundusmaterjali määrusega.

Rumeenia, Slovakkia ja Soome delegatsioon andsid ministritele ülevaate pruunkarude kaitsestaatuse ümberhindamise kohta kogu Euroopas.

Ministrid kuulasid ka ära Prantsusmaa, Taani ja Rootsi esindajad seoses ettepanekuga, mille käsitletakse rangemat kontrolli tekstiilijäätmete kolmandatesse riikidesse eksportimise üle, pidades silmas Baseli konventsiooni osaliste konverentsi 17. istungit (COP17).

Leedu, keda toetasid Eesti, Läti ja Tšehhi, esitas üleskutse meetmete võtmiseks, et peatada jäätmete import Venemaalt ELi.

Kohtumisega seotud dokumendid

Pressiteated

Pressiteave

Pressi kontaktteave

Kui te ei ole ajakirjanik, siis palun saatke oma taotlus üldsuse teavitamise teenistusele.

Akrediteerimine ja pressiüritused

Ülevaatliku teabe akrediteerimise kohta leiab siit.

Väljaspool Euroopa Liitu toimuvatele rahvusvahelistele tippkohtumistele annavad meedia akrediteeringu vastuvõtva riigi valitsusasutused.

Hoia end kursis

Muud istungid: Nõukogu (keskkond)

Vaata muid kohtumisi

Viimati läbi vaadatud: 31. jaanuar 2025